Sula tekitatud kahju võib vanglasse viia
15.03.2010, 11:24Kes pole veel jõudnud oma maja katuselt meetrisügavust lund ja jääd ära koristada, teadku, et praegu on viimane aeg seda teha. Raske sulalume tõttu sisse vajunud katuseid ja tuppa voolanud lumevee tekitatud kahjusid kindlustus ei korva. Inimesele pähe kukkunud jääkamakas võib aga viia omaniku vanglasse.
Enam pole kaugel soojad ilmad ja majaräästad tilguvad juba praegu – kindlustuste jaoks tähendab see aga tööderikka perioodi algust. Olgu selleks siis vett täis keldrid või läbilaskvate katuste tõttu kahjustunud pööningukorrused – ikka pöördutakse esmajärjekorras kindlustuselt taastamiseks raha küsima. Reeglina saadakse sealt aga eitav vastus, kuna läbi hoone konstruktsioonide tulnud veekahjude korral ei ole tegemist hüvitamisele kuuluva kahjuga.
Mõningad soovitused
• tagage, et katusel ei oleks lund/jääd, mis alla kukkudes võib inimesi või autosid vigastada
• paigutage keldrites asuv kodune vara põranda tasapinnast võimalikult kõrgele, parem veel kui saate selle sealt elamusse viia
• eemaldage keldrikorruse elektriseadmed vooluvõrgust
• tagage, et vihmaveerennid oleksid ummistustest vabad, mis tagaks vee äravoolu
Loe edasi Reklaam
Omanike jaoks on veel „õnnelik õnnetus“, kui sula tekitab vaid hoone sisemisi kahjustusi. Hullem lugu on, kui katuselt tulnud lumi või jääkamakas lõhub maja ette pargitud auto. Või mis veel hullem - saab vigastada inimene. Tõenäoliselt on kõigil meeles juhtum Tallinnas Kaubamaja trollipeatuses, kus jääkamakas kukkus pähe koolitüdrukule, kes lebab siiani raskes seisundis haiglas. Selline inimese vigastamine toob kaasa omanikule kriminaalkaristuse – nimelt näeb karistusseadustik ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise eest ette rahatrahvi või aastase vangistuse. Juhul kui raske tervisekahjustus tekib rohkem kui kahele inimesele, karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.
Lisaks kriminaalõiguslikule vastutusele kaasneb omanikule ka tsiviilõiguslik vastutus – nii võib inimese vigastumise korral tekkida kohustus tasuda raviarveid, inimesele vigastumise tagajärjel puudest tuleneva kahju või matusekulud. Näiteks kui vigastada saab inimene, kelle sissetulek on keskmine Eesti palk ehk ca 13 000 krooni, võib omanikul põhimõtteliselt tekkida kohustus tasuda terve vigastatud inimese eluiga antud summa ja inimese hilisemate sissetulekute vahe (seda juhul, kui inimene peab tulenevalt saadud puudest minema tööle teisele ametikohale). Selline kahju võib aga väga vabalt ulatuda miljonitesse! Ka jääkamaka kukkumine sõidukile võib tekitada sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuva kahju.
Hoone omaniku (korrusmaja puhul omanike) päästeingliks ei ole ka see, kui on sõlmitud leping haldusfirmaga, kes on kohustatud vajaminevaid töid teostama. Kannatanu ees jääb igal juhul vastutavaks hoone omanik. Haldusfirma olemasolu võib tuua kaasa vaid selle, et omanik saab varalised nõuded hiljem (pärast seda, kui on need ise ära tasunud) edasi esitada haldusfirmale.
Samuti ei päästa omanikke viited sellele, et katusekoristustöid teostavad firmad on hõivatud või et maja ees on „hoiatuseks“ puutoikad. Ei aita ka vääramatu jõu väitele tuginemine. Kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool maja omaniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud – lumesadu ja sula ei ole Eesti mõistes erakordsed ning seega ei ole tegemist vääramatu jõuga. Sellistel juhtudel tekib kahju maja räästas/katusel olevast lumest/jääst ja selle olemasolu kontrollimine ja puhastamine on hoone omaniku mõjupiirkonnas olev asjaolu.
Maja ette pandud puutoikad ei vabasta omanikku võimalikust kriminaalõiguslikust vastutusest, hüpoteetiliselt võib see küll olla aluseks tsiviilõigusliku nõude vähendamisele vastavalt võlaõigusseaduse §-ile 139, samas on vähetõenäoline, et kohus üldse nõude rahuldamata jätaks (vastavalt kohtupraktikale on see toonud kaasa vaid maksimaalselt 30% nõude vähendamise).
Mida ette võtta?
• Katus ja räästad tuleb lumest ja jääst puhastada – juhul, kui allakukkuv lumi vigastab inimest, võib omanik sattuda vanglasse.
• Maja omanikel ja ühistutel peaks kindlasti olema tehtud tsiviilvastutuskindlustus – tavapärase hooletuse korral kannab kindlustusselts sellisel juhul kindlustussumma ulatuses varalise kahju. Tsiviilvastutuskindlustus maksab omanikele mõnisada krooni, kuid hoiab õnnetuse puhul ära sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvad väljaminekud. Seega peaksid majade omanikud sõlmima ise kindlustuslepingu ja korteriühistute liikmed nõudma ühistu esimehelt, et vastav leping oleks sõlmitud.
AUTOR: Olavi-Jüri Luik, BTA Kindlustus, juhataja asetäitja