Riik hakkab trahvima röövkaevureid

 Loe kommentaare (15)

Riik lasi ehitusbuumi ajal silmagi pilgutama maavara kaevandajatel lubatud kaevandamismahtusid ületada. Pärast riigikontrolli huvi valdkonna vastu on keskkonnainspektsioon ärganud ja rikkujaid võivad oodata nüüd miljonitesse küündivad kahjutasunõuded ning kriminaalasjad. Samal teemal

• Omapäi jäetud röövkaevandused

Mõne nädala eest tuli avalikuks kriminaalasja algatamine endisele rahandusministrile, praegusele riigikogu keskkonnakomisjoni liikmele Harri Õunapuule kuuluva ettevõtte suhtes. Reformierakondlasest Õunapuule kuuluv Hagudi Kruus OÜ tegeleb Raplamaal kruusa kaevandamisega. Kahtlustuse sisuks on keskkonnaloaga antud kaevandamismahtude ületamine.

Tegelikkuses peitub Hagudi kruusakarjääri juhtumi taga laiem korralagedus keskkonnaministeeriumi haldusalas. Mullu suvel asus ehitusmaavarade kaevandamise üle peetava järelevalve toimimist uurima riigikontroll. Päevavalgele on tulnud tõsiasi, et riigil puudub ülevaade maavarade kaevandamise mahtudest.

 Loe edasi

Reklaam

Süsteem on lihtsustatult selline - maavara kaevandaja esitab igal aastal riigile kaevandatud mahud. Kui maht ületab keskkonnaloaga seatud piire, peaks riik asja uurima asuma. Seni seda tehtud pole. Kontrolli puudumise tulemusel on mitmel juhul tekkinud arusaam, et loaga ette nähtud mahtude ja piiride ületamine pole probleem.

Arvestades eelnevatel aastatel ehitusbuumi tingimustes hoogsalt kasvanud nõudlust ja ajavõitu, mida lube ümber vormistamata jättes ja lisauuringuid korraldamata saab, on korrektselt käitunud ettevõtja suhtes saavutatud konkurentsieelis.

Hoopis tõsisemaks probleemiks võib osutuda loaga määratud piire ületades tekkinud keskkonnakahju. Mõnel juhul võib olla riigil saamata jäänud ka keskkonnatasu. Rikkumise korral nõuab riik tagantjärele keskkonnatasud sisse kümnekordselt. Alates septembrist on inspektsioon alustanud menetlust peale Hagudi veel viies karjääris üle Eesti. Juhtumid puudutavad 2007. aastat ja varasemat.

Suurim neist on üleriikliku tähtsusega Kurevere dolokivikarjäär Läänemaal, kus tegutseb Soome taustaga Nordkalk AS.

Nordkalki tegevdirektor Andres Rammul tunnistab, et keskkonnainspektsioon on algatanud kriminaalmenetluse, kuid asjaolude suhtes jääb ta kidakeelseks. "Fakt on õige, aga kuna praegu on asi sellises järgus ja segadust on palju, siis ei tahaks seda laiemalt kommenteerida. Loodame, et see menetlus viib tõeni," räägib ta.

Siiski lisab Rammul vestluse käigus, et kindlasti pole ükski juhtum ühepoolne. "Niisugused asjad on reeglina keerulisemad ja tingitud ka sellest, et Eestis pole sellele piisavalt tähelepanu pööratud," viitab ta ühest küljest kaevandajale, teisalt aga riiklikule kontrollile. "Ma arvan, et meie pole ainsad, kellel sarnaseid probleeme on," sõnab ta.

Ja selles on tal õigus - üks kummalisemaid juhtumeid on lahti hargnemas Kagu-Eestis Võrumaal. Nogopalu karjääris kaevandas aastatel 2004-2008 kruusa nüüdseks likvideeritud maanteeameti alluvusse kuulunud Kagu teedevalitsus - igal aastal rohkem, kui oli loale märgitud maksimum, ja kaevandamisel on mindud ka lubatust sügavamale.

Nüüd, mil teedevalitsuse järglaseks on saanud Lõuna Teedekeskus, on keskkonnainspektsioon esitanud keskkonnakahju nõude.

"Minu jaoks on see kui surnuaias urgitsemine, ühtegi endise Kagu teedevalitsuse töötajat siin enam tööl ei ole," viitab Lõuna Teedekeskuse uus juht Kuno Männik asjaolule, et kedagi vastutusele võtta on keeruline.

Menetlus langeb ära, kuna mõlemaks osapooleks on riik, kuid see teebki olukorra kurioosseks. "Meie juhtum on markantne, kuna üks riigiasutus on esitanud teisele kahjunõude. Kes selle lõpuks kinni maksab? Mis on selle asja efekt?" küsib Männik ja lisab, et nende jaoks on miljonitesse ulatuva nõude õiguslik aluspõhi ekslik. "Keskkonnale tekitatud kahju pole võimalik välja tuua, tegemist on kabinetis sündinud ilusa luuletusega," hindab ta olukorda.

Ehkki täpset summat, mille üle vaieldakse, Männik ei avalda, on ta probleemiga hästi kursis. "Mulle on väidetud, et neil aastatel käis nii kõva Võru maakonna kruusateede remont. Oli otsustamise koht, kas tee ära remontida või paberid korrektselt vormistada, mis võis aega võtta aasta-kaks," räägib ta.

"Kummaline, et nüüd on lahvatanud pahandus neli aastat tagasi toimunud asja üle. Minu arvates on siin ka tegemata tööd keskkonnainimestel. Kohati on mulje, et nad arvavadki - las kaevandavad rohkem, siis saab keskkonnakahjuraha küsida," lisab Männik.

Valgamaal on inspektsiooni huviorbiiti sattunud Kasemäe karjäär, kus kruusa kaevandab AS Kiirkandur. Ettevõtte juht Priit Friedemann on küll kursis, et keskkonnainspektsioon tegeleb uurimisega, kuid kinnitab, et neile ühtegi konkreetset süüdistust esitatud ei ole.

"Nemad väidavad, nagu oleks aasta maht ületatud. Tegelikult meil oli seda mahtu olemas, kuna me ei kaevandanud seda eelnevatel aastatel ära," selgitab ta.

Friedemanni sõnul on ettevõte igal aastal korrektselt aru andnud. "Nüüd, aasta hiljem, hakatakse alles uurima. Miks, see jääb arusaamatuks. Kas on mingi korraldus antud, et igal juhul on vaja kaevandajaid trahvida? Selline mulje hakkab meile jääma," räägib ta.

Kontrollijad on nüüd karmid

Keskkonnainspektsiooni ja keskkonnameti juhtide hinnangul on riik varasematel aastatel ülekaevandamise juhtumitesse suhtunud liiga leebelt.

Ülekaevandamisega seotud probleeme selgitasid Äripäevale keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov, tema asetäitja Olav Avarsalu ja keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar.

Kui palju on probleemseid kaevandajaid?

Volkov: Neid on küll ja küll, kes on üle kaevandanud. Paljusid karjääre ongi peetud nii, et kui kruusa on vaja, siis minnakse ja kaevatakse. Pärast selgub, et läks üle, ja siis hakatakse vaatama.

Avarsalu: Kokku on kaevandamislubasid antud paarisaja ringis, probleemseid karjääre on praegu paarkümmend. Enamiku karjääride puhul ei oleks loa saamine olnud probleem. Lihtsalt ettevõtjad on olnud hooletud.

Buumi ajal on siis päris nahaalselt kaevandatud?

Volkov: Oleneb kes. Enamik on olnud korrektsed, kuid küllalt palju on ka rikkumisi. Me järjest tegeleme nendega, püüame luua pretsedente. Näiteks ühe karjääri puhul lugesin seletuskirjast, et nivelliir läks katki ja seepärast ei saanud mõõta ja kontroll oli aastaid tegemata. Siiamaani aktsepteeriti seda, et kui läks, siis läks. Meie seda enam ei aktsepteeri.

Miks siis ei kontrollitud?

Volkov: Ju ei olnud see teema varem nii tähtis. Siiamaani oli vastutus kontrolli üle hajutatud mitme ametkonna vahel. Näiteks kaevandamismahu kontrolliga tegeles tehnilise järelevalve inspektsioon. Seoses tehnilise järelevalve ameti moodustamisega see nende ülesanne enam pole. Nüüd on tekkinud üleminekuperiood, kus siis tuleks paremini määratleda, kes mahtudega tegeleb.

Endine Kagu teedevalitsus on Nogopalu karjääris kaevandanud üle loaga lubatud mahu ning piiride. Rääkisin Lõuna Teedekeskuse juhiga, kes imestas, et nüüd on hakatud sellega tegelema, kuigi andmed ülekaevandamise kohta on teada juba aastast 2004.

Volkov: Mul on sellele küsimusele raske vastata, ma ei olnud siis veel siin tööl.

Tema ei olnud ka tööl siis.

Volkov: Tagantjärele ongi raske jälile saada. Nagu öeldakse, eit teadis, eit suri ära, umbes selline seisukoht.

Samas ei saa ju ka käsi laiutada. Nemad on nüüd saanud kirja keskkonnainspektoritelt.

Volkov: Mina kirjutasin sinna alla, et makske ära. Nendega me ei saa minna kohtusse, sest riik riigi vastu kohtusse ei lähe, see tuleb lahendada muul tasandil. Tegemist on pretsedendiga, mida me ajame edasi. Kõiki tuleb võrdselt kohelda, ka riigiasutusi.

Summad on seal suured?

Volkov: On, keskkonnakahjud on ka suured. Keskkonnakahju tekib, kui on ületatud mäeeraldise piire.

Kas on võimalik kedagi karistada, kui ühtegi endise Kagu teedevalitsuse töötajat enam tööl pole?

Avarsalu: Tegeleme sellega, et leida füüsiline isik, kes vastutab. Kui me ise ei leia, pöördume prokuratuuri poole. Ei saa ju pidada normaalseks, et keegi ei vastuta riigiasutuses selle eest.

Volkov: Rääkisime sellest ka maanteeameti peadirektori kohusetäitja Koit Tsefelsiga, tema saab probleemist väga hästi aru.

Kas inspektsiooni kontakt endiste keskkonnateenistustega oli vilets?

Avarsalu: Oli. Seaduse mõttes oleks süsteem võinud toimida. Reaalses elus andmed küll liikusid, aga keegi ei kontrollinud, kui korrektsed need on, ning alati ei võrreldud neid loa materjalidega.

Hästi lihtne oli ju kontrollida, kõik andmed tulevad registrisse, muudkui võta ja võrdle loaga.

Volkov: Õige. Küsimus on selles, kui palju inimesed jõuavad teha. Seaduse järgi peaksime kõiki ettevõtjaid kontrollima, väidan, et me ei jõua seda teha. Süsteemi tuleb muuta, et süsteem kontrolliks ennast ise ja meie teeme viie protsendi ulatuses pistelist kontrolli.

Avarsalu: Viimastel aastatel on olnud kokku paarsada kontrolli, kuid vaadati formaalseid asju, mida on lihtne kontrollida, ei mindud piisavalt süvitsi.

Mismoodi te kontrollitavad karjäärid välja valite?

Avarsalu: Kui sügisel tegime seda vihjete peale, siis selleks aastaks panime konkreetsed karjäärid paika riskianalüüsi baasil. Näiteks mõne menetluse puhul on meil kahtlusi, et maavarana on kaduma läinud mullahunnik, mis oli karjääri peal ning oli ette nähtud karjääri rekultiveerimiseks. Kruus on alt ära kaevatud ning mullahunnik on läinud täiteks ehk jälgi on suhteliselt odavalt peidetud. Markšeider seda ei näita, saame seda geoloogiliselt kontrollida kohe, kui lumi ära sulab.

KIK eraldas raha lennukilt karjääride pildistamiseks. Kui palju see aitab?

Onemar: Kui kaevandajad teavad, et lennuk lendab üle ja pildistab, siis hakkavad nad ka teistmoodi käituma. Sõnum on selline, et kontroll tuleb ja te ei tea iial, millal teid kontrollitakse. See korrastab süsteemi ja distsiplineerib kaevandajaid.

Mis aitab röövkaevandamise vastu?

Onemar: Lahendused ongi alates lennukilt pildistamisest, markšeidersüsteemi kontrollist, kõikide keskkonnaameti väljaantud lubade ülevaatamisest kuni ettepanekute tegemiseni seaduste muutmiseks.

Volkov: Mina rõhutan auditeerimise vajadust, sest aruandlus ei pruugi alati õige olla. Kaevandajale tuleks panna kohustus, et audiitor vaataks aruandluse enne esitamist üle, ning audiitori käpajälg garanteeriks, et numbrid on õiged. See tähendab aga seadusemuudatust, me oleme sellest rääkinud ka riigikogu keskkonnakomisjonis.

Ühel killustikutootjal oli ekspordimaht suurem, kui ta paberite järgi üldse kaevandas.

Onemar: Seal on meie koostöö juba maksuametiga.

Avarsalu: Auditeerimise peaksidki läbi viima raamatupidamisaudiitorid. Kui ettevõtja töölehed ja arved on korrektsed, ei ole võimalik reaalselt ka petta.

Volkov: Ei saa olla nii, et müügiaruanded on ühed, keskkonnaaruanded teised ja kauba saatelehed on hoopis kolmandad.

Avarsalu: Siis peab olema juba must raamatupidamine.

Riigikontrolli huvi pani ametnikud tegutsema

Riigikontrolli huvi valdkonna vastu on üks põhjus, miks on see teema päevakorda tõusnud. Riigikontrolli audit avalikustatakse aprilli lõpus, kuid esimesed märkused haldusala suurte puuduste kohta jõudsid ministeeriumi ja allasutustesse juba detsembris.

Menetluste algatamise kõrval püüab riik parandada kontrollsüsteemi. Maa-amet, kelle ülesanne on pidada arvestust kaevandatud maavara mahtude üle, hakkab alates aprillist lennuki abil kaevandajaid kontrollima. Mäeeraldisi pildistatakse õhust, selle abil koostatakse kõrgusmudel ja nii regulaarselt talitades saab välja arvutada kaevandatud mahud.

"Keskkonnakaitse aspektist on tähtis, et kaevandajad peaksid kinni kaevandamisloas esitatud nõuetest ja mahtudest. Majanduslikult on tähtis, et kaevandamisloa omanikud esitaksid õigeaegselt ja õiged aruanded," selgitab maa-ameti peadirektori ülesandeid täitev Raivo Vallner.

taust

Audit tõi välja probleeme
Riigikontroll asus ehitusmaavarade kaevandamise riiklikku korraldamist auditeerima mullu suvel.
Töö käigus analüüsiti keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste tööd, lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla kuuluvat tehnilise järelevalve ametit.
Auditit koostades uuriti kaevandamist 26 Eesti karjääris. Riigikontroll avalikustab töö tulemused aprillis.
Teema tõi avalikkuse ette 9. märtsi Äripäev, kui paljastas, et endise rahandusministri ja praeguse riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Harri Õunapuu firma tegevuse suhtes on algatatud kriminaaluurimine.