Millisena kujutati praegust elu saja aasta eest

 Loe kommentaare (4)

Me ei saa kuidagi teada, milline on elu saja aasta pärast. Küll aga saame hinnata, kuivõrd vastab tõele see, mida saja aasta eest arvati praeguse aja kohta. 1900. aastal ilmus ajakirjas Ladies Home Journal artikkel, kus kirjeldati maailma saja aasta pärast. Samal teemal

• Millisena kujutati praegust elu saja aasta eest. II osa
• Nädala tipp-10
• Millisena kujutati praegust elu saja aasta eest. IV osa
• Millisena kujutati praegust elu saja aasta eest. III osa
• Galerii: Saja aasta tagune ettekujutus meie praegusest elust

1. Kogu Ameerikas elab 350–500 miljonit inimest. Pärast Panama kanali valmimist palub USA juhitavasse ühendusse vastvõtmist ka Nicaragua, talle järgneb Mehhiko. Lõuna-Ameerikat ihaldav Euroopa sunnib paljusid sealseid riike Euroopa ühendusse astuma.

Rahvaarvu kasvu saja aasta eest siiski korrektselt ennustada ei suudetud. Juba ainuüksi USA elanikkond ulatus 2000 aastal peaaegu 300 miljonini ning on tänaseks selle piiri ületanud. Mehhiko rahvaarv ületab saja miljoni piiri, Brasiilias elab aga natuke vähem kui 200 miljonit inimest. Samuti ei ole Ladina-Ameerika riigid sugugi nii varmad oma iseseisvusest loobuma, kui tollal arvati.

 Loe edasi

Reklaam

2. Inglise tähestikust on kaotatud C, X ja Q, sest nende järele puudub vajadus. Kirjapilt on kohandatud häälduspõhiseks. Inglise keel on olulisim keel maailmas, talle järgneb vene keel.

Siin on selgelt alahinnatud traditsioonide jõudu. Need tähed tunduvad ka eestlase vaatevinklist tarbetud, kuid tänapäeval ei usu enam ilmselt keegi, et inglased oma tähestikku reformima hakkavad. Vene keel oli külma sõja aegses bipolaarses maailmas tõepoolest küllalt oluline, kuid on tänaseks oma tähtsuse suures osas minetanud. Järgmise saja aasta jooksul kasvab eeldatavasti pigem hiina keele tähtsus.

3. Toatemperatuuri hakatakse reguleerima sooja ja külma õhuga sarnaselt sellele, kuidas vannivee soojust reguleeritakse erineva temperatuuriga veega. Tsentraalsed sooja õhu jaamad jagavad seda ümbritsevatele majadele. Ahjude ja kaminate kütmine jääb minevikku. Majadel pole enam korstnaid, sest nende järele puudub vajadus.

Peaaegu õige. Keskküte on tõepoolest laialt levinud, eriti linnade korruselamutes, kuid sooja õhu asemel kasutatakse radiaatorites siiski kuuma vett. Ahjud ja kaminad pole aga kaugeltki kadunud ega kao tõenäoliselt ka järgmise saja aasta jooksul.

4. Sääsed ja kärbsed on peaaegu väljasurnud. Sääsevõrgud on ajahämarusse kadunud, sest neid tüütuid putukaid praktiliselt enam ei ole. Kõik seisva veega veekogud on keemiliselt töödeldud ning sood kuivendatud, nii et sääskedel pole enam võimalust paljunemiseks.

Õnneks ei ole see ettekuulutus realiseerunud. Sääsed ja kärbsed on tõepoolest tüütud, kuid neil on toiduahelas täita väga oluline roll. Ka kõik sood ja rabad ei ole õnneks kuivendatud, ehkki nõukogude aja maaparandusel näis see olevat eesmärgiks. Sellele vaatamata on vägagi tõenäoline, et kärbseid on vähem kui saja aasta eest. Seda lubab oletada peamiselt kontsentreerunud põllumajanduslik tootmine.

5. Suurte linnade tänavad on autovabad. Kogu liiklus on suunatud maa all olevatesse hästi valgustatud ja ventileeritud teedele. Linnad on seetõttu praegusest kõrvulukustavast mürast vabastatud.

See ennustus on küll täiesti mööda. Ilmselt on siin alahinnatud maaaluste teede rajamise tohutut maksumust. Küll on aga märgatav areng toimunud selles suunas, et läbi linnade kulgevad liikluse sujuvamaks tegemiseks kiirteed, mis on ümbritsevaist elumajadest sageli helibarjääriga eraldatud.

Millisena kujutati praegust elu saja aasta eest. II osa

Millisena kujutati praegust elu saja aasta eest. III osa

Millisena kujutati praegust elu saja aasta eest. IV osa