Paljastus 18: kolm tankisti ja Merko
27.12.2008, 12:54 Väliskapitali peletamiseks kehtestatud
seadus, mis lubab suuremat põllumaad tingimusteta osta üksnes eraisikul või
põllumajandusettevõttel, sundis Toomas Annuse kontrollitavat Merko Ehitust
kasutama tankisti ning muutis suurettevõtja Andres Järvingu põllumeheks
(04.04.2008).
2002. aastal põllumajandusministri Jaanus Marrandi algatatud seadus, mille
järgi saab üle kümne hektari suurust põllumaad osta üksnes eraisik või
põllumajandusfirma, on muutnud suurettevõtjad loovaks.
Näiteks 2004. aastal võitis Tallinna ümbruse ühe suurema põllumajandusmaa
enampakkumise Merko Ehituse töötaja Jaanus Aavik.
Loe edasi Reklaam
Nii osales Merko töötaja Jaanus Aavik poolesajahektarilisel enampakkumisel
Rae vallas ja võitis selle 35 mln krooniga. Loomulikult ei ostnud Aavik
enampakkumisega võidetud maad enda raha eest, vaid laenas selle Merko Ehituse
tütarfirmalt Teistest Ees. Ning müüs maalahmaka pool aastat hiljem samale
firmale maha, kes nimetas end ümber Rae Tehnopargiks.
"See oli väga atraktiivne kinnistu. Sellepärast ostsin," ütles Jaanus Aavik,
kes töötas maa ostmise ajal Merko Ehituses projektiarendusjuhina. Praegu leiab
Aaviku kontaktid Merkole kuuluva teise tööstuspargi, Lasnamäe Dvigateli
kodulehelt, kus ta töötab projektiarendusjuhina.
Aavik sõnas, et ta ostis maalahmaka laenuraha eest. "Kindlasti ei olnud see
Merkolt laenatud. Küll aga võis see leping olla mõne Merko tütrega," lisas
Aavik.
Seda kinnitab ka Merko Ehituse tütarettevõtte OÜ Teistest Ees 2004. aasta
majandusaasta aruanne, mille järgi laenas ettevõte Merko Ehituselt 35,6 mln
krooni ja laenas sellest omakorda välja 35,2 mln.
Ostmise järel esitas Aavik Rae vallavolikokku avalduse kinnistu tükeldamiseks
alla kümnehektarilisteks tükkideks, et see edasi müüa Merko Ehituse
tütarettevõttele.
2005. aasta aruandes on kirjas, et Merko soetas kinnistud 38,4 mln krooni
eest. Jämedalt võttes teenis Aavik vahelt kolm miljonit (koos maksude ja
tehingukuludega).
"Neil oli konkreetne ärihuvi projektiga jätkata. Neil olid ka võimalused ja
vahendid," vastas Aavik küsimusele, miks ta kinnistu poole aasta pärast edasi
müüs.
Osalejad teadsid ette, et sihtotstarvet muudetakse
Kurioosne, aga hoolimata sellest, et Rae vallas oli konkursi toimumise ajal
teada, et põllumaa sihtotstarvet muudetakse, müüdi maa maatulundusmaana ja
konkurss tehti siiski ettevõtteid välistavate tingimustega. Nõnda osalesid
konkursil peamiselt ainult eraisikud.
Intervjuu konkursi teinud Rae abivallavanema Meelis Kasemaaga.
Mistõttu Loomäe konkursil osalesid peamiselt ainult
erisikud?
Sellepärast, et see oli üle 10 hektari suurune maatulundusmaa ja seda võivad
omandada üksnes eraisikud või põllumajandusega tegelevad ettevõtted.
Ometi läks ju nii, et konkursi võitnud Jaanus Aavik ostis maa
sisuliselt Merko tütarfirma jaoks?
Jah, nii on ta täna aru saada küll. See oli lihtsalt seadusest tulenev
samm.
Merko ei rahastanud seda tehingut ju seetõttu, et põllumaad
osta?
See oli selgelt meie üldplaneeringuga kooskõlas äri- ja tootmismaaks pikemas
perspektiivis planeeritud. Lihtsalt hetkeline kinnistu sihtotstarve oli
maatulundusmaa.
Miks Loomäe kinnistu puhul detailplaneeringut kohe ära ei
muudetud?
Sel hetkel oli selline seisukoht, et müüsime selle maatulundusmaana. Nüüd on
see seisukohad muutunud, et müüakse kohe äritootmismaana, et ostjatel oleks
otstarbest selge teadmine.
Kas seal kokkumängu Merkoga ei olnud, et teisi eemale
peletada?
Ei, seda küll mitte.
Kas on veel näiteid, kui Rae vald on maatulundusmaa enampakkumisega
müünud?
Viimased tükid oleme müünud äritootmismaana. Volikogu võib sihtotstarbe ära
muuta ja siis see seadus ei laiene.
Andres Järving pidi hakkama põllumeheks
NG Investeeringute kaudu Tallinna Kaubamajas, Balbiinos ja Livikos
suurosalust omav Andres Järving oli sunnitud alustama tegevust põllumehena, et
tema firma saaks enda kätte Rae vallas asuva 80 hektari suuruse
põllumajandusmaa. Nüüd kerkib sinna Ameerikanurga Ärikeskus.
Ameerikanurga äripargi aluse põllumaa omandamiseks, kuhu investeeritakse
umbes kaheksa miljardit krooni, pidi Järvingu firma Süda Maja oma tegevuse
eelmises juriidilises kehas lõpetama ning liitma end ASiga Külvikord. Paljuski
ka seetõttu, et konkursil teiseks jäänud põllumajandusega tegelev OÜ Kelko
kaebas konkursi kohtusse.
"Seadused on sellised, mis sunnivad nii tegema," ütles Rae abivallavanem
Meelis Kasemaa. Tema sõnul muutis Süda Maja end põllumajandusega tegelevaks
ettevõtteks Ameerikanurga kinnistu omandamiseks.
"Kuna üldplaneering nägi ette äritootmismaad perspektiivsena ja seadus
kestis, siis maavanem leidis, et Süda Majal ei jää muud üle. Seetõttu nad
ühinesid ühe teise firmaga ja hakkasid tegelema põllumajandusega," lisas
Kasemaa, kelle sõnul oli teiseks jäänud pakkumine poole odavam ehk jäi saja
miljoni krooni kanti.
Nimelt võitis Süda Maja 2006. aastal Ameerikanurga kinnistu võõrandamiseks
korraldatud enampakkumise hinnaga 206 mln krooni.
"Põhitegevusala peaks olema ikka kinnisvaraarendus," ütles Süda Maja
enamusosanik ärimees Andres Järving, kes ei osanud teemat täpsemalt
kommenteerida.
"Midagi meie juhataja õiendas seal, aga kuidas, ma ei oska öelda. Ma olen
suhteliselt passiivne seal," lisas Järving, kes soovitas ettevõtte juhi Veiko
Murrustega suhelda.
Süda Maja juht Veiko Murruste ütles, et põllumajandusega tegelemist ta siiski
ei välista.
"Ei saa välistada põllumajandusega edasi tegelemist. Ideid on mitmeid ja põld
vajab ka harimist. Natuke kinnisvara ja natuke põllumajandust. Ega keerulisel
ajal tuleb ju riske hajutada," rääkis Murruste, kes arendab Rae vallas põllule
tehnoparki.
Süda Maja 2006. aasta majandusaasta aruandes on kirjas järgnev: "OÜ Külvikord
põhitegevusala on teravilja ja õlikultuuride kasvatamine. 2006. aastal külvati
otra 213,6 ha, nisu 64,4 ha ja rapsi 84 ha."
Murruste sõnul oli Külvikorra ost mõjutatud Ameerikanurga arendusest ja selle
kättesaamiseks mõeldud maast, aga see polnud ainus ajend.
"Meil on paljud seadused sellised imelised. Mis siin ikka arvata. Seadused on
juhindumiseks," kommenteeris Murruste kinnisasja omandamise kitsendamise
seadust.
Süda Maja sai Rae vallalt detailplaneeringu 2008. a veebruaris. Äripargis on
ehitusalust pinda 350 000 ruutmeetrit, hoonete kõrguseks on lubatud kuni kolm
korrust. Klientidena nähakse keskmisest suuremat müügipinda nõudvaid
kaubandusettevõtteid, näiteks toidukaupade, mööbli, ehitus- ja sisustuskaupade
ning koduelektroonika müüjaid.
Seaduse autor: hakkan tegelema sihtotstarvete liigse
muutmisega
Praegune Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi surus paar aastat tagasi
keskerakondliku põllumajandusministrina läbi seaduse, mis seadis piirangud
põllumaa suuremas osas omandamisele ettevõtete poolt (kinnisasja omandamise
kitsendamise seadus).
Juriidilisi isikuid välistav seadus laieneb ainult maatulundusmaale.
"Põhieesmärk oli tookord selles, et Eestis ja vanas Euroopa Liidus erinesid
põlluhinnad väga palju. Niivõrd odavate kinnisvarahindade juures oli oht, et
Eestis ostetakse peaaegu poolmuidu põllumaa ära," ütles praegune Rahvaliidu juht
Jaanus Marrandi. Seaduse valitsusse viinud mees pidas põhiliseks probleemiks
siiski vallavalitsuses liigset sihtotstarbe muutmist.
"Merko pole välismaine firma ja siin tekib küsimus sihtotstarbe muutmises,
mida otsustab omavalitsus. See on Eestis üks vähereguleeritud asi. Eriti
Tallinna ümbruses. Mujal maailmas on üsna keeruline maa sihtotstarvet muuta,"
kommenteeris Marrandi, kes lubas Äripäeva intervjuust johtuvalt teemaga tegelema
hakata. "See on üks küsimus, millega peaks riigikogu tasemel tegelema. See on
üks allikas võimalikeks korruptiivseteks tehinguteks. Ma hakkan ausalt öeldes
sellega tegelema," lisas Marrandi.
Merkoga seotud firmad on tankiste varemgi kasutanud
2001. aastal ostis Urmas Sõõrumaa ettevõtte palgatöötaja Priit Põld
eraisikuna 100 hektarit maad Keila vallas Laulasmaa külas, millele kehtis
ehituskeeld. Erastamise käigus vähenes saja hektari maa hind 1,2 miljonilt
kroonilt 140 000-le.
Laulasmaa külas arendatav m...
Kõigest kolm kuud hiljem müüs Põld maad OÜle Rannailu (kuulub võrdselt Urmas
Sõõrumaa firmale US Invest ja Merko Grupile kuuluvale firmale E.L.L.
Kinnisvara).
Rannailu alustas kruntide müügi ja kommunikatsioonide rajamisega Kõltsu ning
Oja maa-alale Kloogarannas 2002. aastal, kui vallavalitsus võttis vastu
arendajale sobiva detailplaneeringu. Elamurajoon jagati 38 krundiks, neist 16
jäi kas tervenisti või osaliselt mereäärsesse ehituskeeluvööndisse või
kaitsemetsa tsooni.
Kui krunt tükeldati, ostis (või sai) Priit Põld 2002. aastal omakorda OÜlt
Rannailu ühe 2500ruutmeetrise krundi.
Läbi kukkus ka vallavalitsuse katse protsessi kiirendada valitsuse eriloaga -
toona keskkonnaministri ametit pidanud ning nüüd üheks maadevahetusskandaali
peategelaseks olev Villu Reiljan andis küll kavale lubada Rannailu projektile
tiheasustust oma õnnistuse, kuid valitsus lükkas otsustamise määramata ajaks
edasi, sest meedia asus toona Reiljani plaani teravalt kritiseerima.
Rannailu on andnud Keskerakonnale 3 mln krooni tagatiseta laenu, mille
maksetähtaeg oli 2007. a detsember.
Urmas Sõõrumaa ja Villu Reiljan ületasid hiljuti uudiskünnise seetõttu, et
Sõõrumaa firma laenas Reiljanile eelmisel aastal miljon krooni.
Teine Merkoga seostatav juhtum pärineb Viimsi vallast. E.L.L. Kinnisvara
töötaja Timo Aarmaa mängis aastatel 2001- 2004 tööandjale kätte maatehingu,
millega samasse kontserni kuuluv OÜ Spiromax teenis Viimsi valla arvel 20
miljonit krooni.
2001. aasta septembris müüs Viimsi vald endisel Laomajandi kinnistul asunud
hooned koos teenindusmaaga (4,64 ha) Vallikraavi Kinnisvarale (omanikud: Aivar
Tuulberg ja Raivo Rand) hinnaga 2,3 mln krooni (48 kr/m"). Kaks nädalat hiljem
müüs Vallikraavi Kinnisvara samad asjad Timo Aarmaale.
2001-2003 müüs vald Aarmaale laohoonete juurde teenindusmaaks 11,4 ha maad
3,4 mln eest. Enamiku summast lubas vald tasuda järelmaksuga. 2004 juunis ostis
OÜ Spiromax (E.L.L. Kinnisvara tütarfirma) Aarmaalt krundid 8,5 mln krooniga.
Loetud kuud hiljem, 2004. septembris teatas vallavalitus, et ostab maa
Spiromaxilt tagasi 28,2 mln krooniga, et sinna ehitada kool.
Siiski ei müünud Timo Aarmaa kõiki erastatud maid Spiromaxile, osa (5,2
hektarit) läks ka E.L.L. Kinnisvara tütarfirmale OÜ Maavõlur. OÜ Maavõlur omab
endiselt seda maad, mille staatus praegu on maatulundusmaa.
Kommentaar
Tõnu Korts
OÜ Rae Tehnopark juhatuse
liige
Vastab tõele, et ostsime selle maatüki Jaanus Aaviku käest, kuna OÜ Teistest
Ees ei saanud konkursil osaleda.
Maatulundusmaade puhul on see suhteliselt levinud praktika, mis tuleneb
seadusest, mille mõte oli kunagi ilmselt vältida maa kokkuostmist
välisinvestorite poolt. Maa sihtotstarbe muutmist võis tulenevalt kinnistu
asukohast tõepoolest prognoosida. Samas oleks meile olnud sobilik ka see, kui
sihtotstarve oleks varem olnud muudetud - äri- ja tootmismaad oleks meil olnud
oluliselt lihtsam osta.
Kronoloogia
Maa omandamiseks loodi firma
Teistest Ees
* 5. mai 2004 Merko Ehitus loob ettevõtte nimega OÜ
Teistest Ees.
* 14. juuni 2004 Jaanus Aavik ostab Loomäe kinnistu (52
ha) Rae vallalt 35,1 mln krooniga (osales kuus pakkujat, alghind 21 mln).
Hüpoteek: 0 krooni.
* Aavik laenab raha OÜ-lt Teistest
Ees. OÜ Teistest Ees 2004. aasta majandusaasta aruandes on kirjas, et Merko
Ehituselt laenati 35,6 mln krooni, millest omakorda 35,3 laenati edasi.
* 26. jaanuar 2005 Kinnistu omanikuks saab OÜ Teistest Ees
(09.03.2005 muudetakse firmanimi OÜ Rae Tehnopargiks).
*
2005. aasta aruandes on märgitud kinnistute ostmise hinnaks 38,4 mln krooni.
* detsember 2005 Kehtestatakse detailplaneering, mille
järgi tuleb sinna moodne tööstuspark.
* 2006 Alustatakse müügitegevusega, müüakse esimesed
kinnistud. 2006. aasta müügitulu 27 mln ja puhaskasum 11 mln.