Veskimägi: järgmise aasta reegel: muutu või sure!
19.12.2008, 20:22 Endine rahandusminister ja praegune
riigikogu liige Taavi Veskimägi ütleb ettevaatavalt järgmise aasta kohta, et
täna räägitakse kriisist, aga järgmisel aastal tunneme seda omal nahal.
„Täna on kriis retooriline, järgmisel aastal füüsiline,“ uskus Veskimägi. Hea
on tema hinnangul see, et 2009. aasta peaks tulema oluliselt ettearvatavam,
kuigi negatiivsemas mõttes, kui seda oli 2008. aasta. „Aga pigem õudne lõpp, kui
lõputu õudus,“ leidis riigikogulane.
Veskimägi ütles, et vaatas oma eelmise aasta lõpus kirjutatud vaateid 2008.
aastale. „Olin siis üsna pessimistlik selles osas, mis hakkab toimuma madala
kapitaliseeritusega perifeersetes üleminekumajandustes,“ nentis Veskimägi. Tema
jaoks oli selge, et jõudu koguv finantskriis tekitab kõige suuremaid probleeme
just sellistel turgudel koosmõjus kasvavate struktuursete probleemidega nendes
riikides.
Loe edasi Reklaam
Veskimägi siiski ei uskunud, et juba siis näha olnud trendid viivad nii
sügava globaalse reaalmajanduse kriisini, nagu me hakkame seda järgmisel aastal
nägema. „Me ei anna endale veel lõpuni aru, millise potentsiaalse kriisi ees me
seisame kolme teguri negatiivse sünergia tõttu - struktuursed probleemid, Balti
regiooni kehv maine ja kapitali puudus ning nõudluse kukkumine
eksporditurgudel,“ märkis Veskimägi.
„Kriis on aga ka alati võimalus. Võimalus muutusteks. 2009. aasta peab olema
muutuste aasta.,“ rõhutas poliitik. Veskimäe hinnangul on täna reformid
populaarsed abstraktsel tasandil. „Järgmisel aastal läheb valusamaks, mis võib
luua eelduse, et reformid muutuvad populaarseks ka konkreetsel, lahenduste
tasandil,“ uskus ta.
Veskimäele näib enda sõnul üha enam, et me ei saavuta edu muutunud maailmas
kasutades seni kasutatud tavapäraseid lahendusi, sest süvenev reaalmajanduse
kriis maailmas ja valitsuste kasvav roll arenenud majandustes viivad kasvava
protektsionismini. „Eesti jaoks on järgmise kahe aasta põhiline küsimus, kuhu
tõmmatakse piirid, kas see on Euroopa Liit, euroala, üksikud liikmesriigid,“
märkis Veskimägi.
Eesti majanduse struktuur hakkab Veskimäe hinnangul 2009. aastal muutuma,
kahjuks väga valusa hinnaga kapitali omanike jaoks, läbi pankrottide. „Samas ei
saa üheski kriisis kõik kaotada, keegi peab ka võitma. Ja võitjate valem on
teada, see on klassika. Kriisiga jaotatakse varad ümber passiivsematelt
aktiivsemate majandusagentide kasuks,“ oli Veskimägi veendunud. „Ehk järgmise
aasta reegel on meile: Muutu või sure! Just nii karm on meie ees seisev
valik.“
Äripäev palus poliitikutel ja ettevõtjatel tagasi vaadata mööduvale aastale
ja samuti ette vaadata tulevale aastale.