Arco Vara jahib tulutult mereäärset luksuskinnistut
26.03.2008, 07:24Tallinna linnal on merehõngulises
eramurajoonis Meriväljal lahmakas maatükk, mis ootab juba mitu aastat
maadevahetust. Saladuslikel põhjustel pole siiani vahetusest, mille üks osapool
on sealkandis kinnisvara suuromanikuks saanud Arco Vara, asja saanud.
Kokku on keskmiselt 1000ruutmeetriseid elamumaa kinnistuid Tallinna linnal
Meriväljal 55. Kinnistud asuvad kiviviske kaugusel merest Jugapuu, Lodumetsa,
Näsiniine, Leedri, Palderjani ja Vahtramäe teel ning Kesktee tänaval.
Kui seitse aastat tagasi, mil linn kinnistu endale taotles, hinnati tolle maa
väärtuseks üle 10 miljoni krooni, siis nüüd ulatub selle maa väärtus
hinnanguliselt 350 miljonini. Näiteks City24 vahendusel müüakse Lodumetsa teel
kinnistut hinnaga 4400 krooni ruutmeeter.
Loe edasi Reklaam
Arco Investeeringute juht Veiko Taevere jääb teemat kommenteerides üsna
napisõnaliseks, mööndes, et Arco loodab siiski maad kätte saada ja sellekohased
läbirääkimised linnavalitsusega käivad. "Vahetus on tänaseni läbi viimata, kuna
maaomanikud ja Tallinna linn pole jõudnud üksmeelele küsimuses, kui suur osa
planeeringuga ette nähtud teedest ja haljasaladest vastab planeerimisseaduses
toodud definitsioonile ja peab seega kuuluma hüvitamisele ning kui suur oleks
nende eest makstav õiglane tasu," teatab Taevere e-kirjas.
Arco Investeeringud on täiendava vastutulekuna nõustunud Taevere sõnul
Tallinna linnale kogu planeeringuala infrastruktuuri (sh teed, kommunikatsioonid
ja tänavavalgustus) oma kulul välja ehitama ja linnale andma.
Tallinna linnaametnikud kommenteerivad luhtaläinud maavahetuslugu lühidalt,
hoidudes detailidest.
"Käesolevaks ajaks ei ole Ranniku tee 56a kinnistu jagamisel tekkinud
kinnistuid müüdud ega vahetamise tingimustes kokkulepetele jõutud," ütleb
pressiosakond. "Maa taotleti Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna
detailplaneeringuga avalikuks kasutamiseks ettenähtud teede ja haljasalade
kinnistutega vahetamiseks."
Tollane linnavolikogu esimees Rein Voog ei mäleta kõnealuse krundi lugu
üldse. "Kahju, kuid ma tõesti ei mäleta. Isegi kui ma olen sellisele dokumendile
alla kirjutanud - ei mäleta," ütleb ta.
Maavahetuskomisjoni kuulunud endine Pirita linnamajanduse osakonna juhataja,
praegune halduskogu maakomisjoni liige Janar Vilde ütleb, et pole kahjuks
viimaste arengutega kursis.
"Minu jaoks on see teema olnud juba algusest peale pisut segane. Kui ma veel
Pirita linnaosa majandasin, siis ma aeg-ajalt proovisin seda teemat torkida,
kuid kahjuks ei saatnud mind edu. Algne idee oli iseenesest väga hea: et linnal
oleks endal kinnistuid, mida vahetada linnale oluliste kinnistute vastu. Näiteks
teemaad ja haljasalad," ütleb Vilde.
Endine Pirita linnaosavanem, praegune Tallinna linnavolikogu liige,
reformierakondlane Ülle Rajasalu ütleb, et kogu sasipundar sai alguse sellest,
et linn tagastas Lehiku tee maad valesti.
"Juba siis oli ette teada, et sinna tuleb bussitee. Maade omanikele oleks
pidanud pakkuma kompensatsiooni, teine variant oleks olnud maa vahetamine.
Ilmselt pole pakkunud linn omanikele samaväärseid vahetuskrunte," ütleb
Rajasalu.
Ta lisab, et maavahetusprotsessi toppamine näitab linna soovimatust asja
lahendada või seda, et mängus on kellegi huvid. "Miks neid tehinguid ei tehta?
Kellegi huvi võib olla mängus, miks see muidu toppab," oletab Rajasalu. "Eks
kõik ju teavad, et linnas ei juhtu midagi ilma Savisaare (Tallinna linnapea
Edgar Savisaare - toim) teadmata."
Tallinna maa-ameti juhataja Alo Brandt ütleb, et maavahetus seisabki
tingimuste taga - kas maksta maaomanikele hüvitist või anda vastutasuks maad.
"Sellest maa saamisest on möödas väga pikk aeg ja elu on teinud korrektiive. Sel
ajal oli üks ettekujutus, nüüd teine," ütleb Brandt.
Ka pole ikka veel ära otsustatud, kui suure maa linn hinnalisest
elamupiirkonnast vahetuseks loovutab ja mida tehakse ülejäänud
kinnistutega.
Vahetatava maa omanik: lõputu venitamine
Kolme Palderjani teel asuva elamumaa kinnistu ja kahe transpordimaa - Lehiku
ja Palderjani teelõigu omanik Urmas Jaanimets ütleb, et maavahetusprotsess on
kestnud juba igaviku, kuid lahenduseni pole siiani jõutud.
"See asi on kestnud juba 2003.-2004. aastast. Minu teada koostatakse praegu
hindamisakte. Ma ei tea, kas see on normaalne, et ühte paberit vormistatakse
kolm kuud. Minu arust pole," ütleb ta.
Jaanimetsa sõnul on linn talle pakkunud vahetusmaad sealsamas piirkonnas. Kui
suure kinnistu ja kus Jaanimets linnalt saab, pole teada, sest praegu käib maa
hindamine.