9.02.2010 17:18
AP
-1.29%
1162.16
USD
-0.23%
11.3963
Börsimeeter
  Üles0.00%
  Paigal100.00%
  Alla0.00%
Tõusjad ja langejad
Reklaam
Tagasi
Teksti suurus AAA mail Saada sõbrale print

Vulkaanid põhjustavad kliimamuutusi

Neljasaja viiekümne miljoni aasta eest toimunud ulatuslikus jääajas tuleb uue uurimuse kohaselt eeskätt vulkaane või õigemini nende
tegevusetust süüdistada.

Vulkaanid on väga oluliseks teguriks valitsevate klimaatiliste tingimuste kujundamisel. Vulkaaniliste gaaside kooseisus olev süsinikdioksiid aitab atmosfääri soojendada, mistõttu on aktiivsel vulkanismil pikaajaliselt kliimale soojendav mõju, ehkki lühiajalised ja väga võimsad vulkaanipursked võivad atmosfääri hämardavate tahkete osakeste õhku paiskamise tõttu kliimat hoopis jahutada.

Globaalne keskmine õhutemperatuur on väga tugevas korrelatsioonis atmosfääri süsinikdioksiidi tasemaga. Kui vulkaaniline aktiivsus suurendab süsinikdioksiidi kogust atmosfääris, siis vähendab seda peamiselt kivimite keemiline murenemine. Kivimid murenevad kõige kiiremini mäestikes, mistõttu viib intensiivne mäetekkeprotsess reeglina atmosfääri süsinikdioksiidi taseme languse ning kliima jahenemiseni.

Reklaam

Just selliste mehhanismidega seletavad Ohio ülikooli teadlased 450 miljoni aasta eest toimunud raskete tagajärgedega jääaja tekkimist ja sellele eelnenud kasvuhooneperioodi, kirjutas LiveScience.

Mäestik, mille murenemine atmosfäärist jääaja tekkimiseks piisava koguse süsinikdioksiidi välja tõmbas, on tänapäeval tuntud Apalatšidena. Ühtlasi on teadlased kokku pannud ka pildi teise poole. Apalatšid, nagu kõik teisedki mäestikud, tekivad maakoore kokkusurvepingete väljas, kui kaks mandrilise maakoorega plokki üksteisega kokku põrkuvad. Enne kokkupõrget oli nende vahel aga ookean, mille ääred olid vulkaaniliselt aktiivsed sarnaselt tänapäeva
Vaiksele ookeanile. Aktiivne vulkaaniline tegevus küttis kliimat, kuid lõpuks ookean sulgus ning vulkanism hääbus. Lisaks sellele tekkis mäestik ning algas intensiivsem murenemine, nii et kliima sai kaks rasket hoopi üksteise järel ning tulemuseks oligi karm jääaeg, mis sai saatuslikuks suurele osale tolleaegsest elustikust.

Artikkel uurimuse tulemustega ilmus ajakirja Geology võrguversioonis.Vulkaanid põhjustavad kliimamuutusi

Kas maksaksid selle artikli eest?
Jaga teistega:
Tagasi
Teksti suurus AAA mail Saada sõbrale print
Lisa oma kommentaar
Paljud tõestamised on mingil tasemel oletuslikud sõltudes tõepoolest nii seoste piisavusest ja asjakohasusest, kui ka nende nende hindajast. Hindaja vaimsetest võimetest, teadmistest, avatusest, eelarvamustest, hoiakutest, maailmavaatest, tahtmistest ja motiividest.
Seega seosed ja tõendatused, mis võivad olla ühtedele nii ilmsed, ei pruugi seda teistele olla sisuliselt mistahes argumenteerituse korral. Inimene usub ikka seda, mida ta tahab. Kahjuks selline omadus ja inertsus soodustab ka inimese loodushävituslikku, ja seotuses sellega, ka enesehävituslikku momenti. Ta üritab teha kõik enda süütunde vähendamiseks ja hinge rahustamiseks säilitamaks status quo'd ehk mugavat õndsust.
Seda, et enamuse (suurusjärgus ca 70%) maailma hapnikkust todavad ookeanide ja merede spetsiaalsed vetikad, kelle olemusest ja jätkusuutlikkusest puudub teadlastel selge teadmine, olen kursis. Samuti sellest, et taimed seovad CO2. Paraku ei ole see nii, et nad neelaksid kõik CO2, ükstaskõik kui kõrge selle kontsentratsioon õhus on. Ka taimedel on piirid selle sidumisel. Ja nagu ennist mainisin, on see seda kriitilisem, mida enam inimene rohelist loodust hävitab.
Kõik need ajaloolised kliimakõikumised ei õigusta kuidagi inimeste poolset looduse saastamist ja arvamist, et see kuidagi keskkonda ega kliimat ei mõjuta. Ainult paadunud eitaja või puruloll võib nii väita.

-S-, kui sa soovid inimtegevuse mõju kasvuhoonegaaside (ennekõike CO2) ümber lükata, pead välja selgitama, kas maakera atmosfääri viimase sajandi CO2 sisaldus on kõigi aegade kõrgeim või mitte.
Kui on, siis leidma pädeva põhjenduse mille arvelt see varasemast kõrgem on. Et selle taga on vulkaanilise aktiivsuse kasv, ma küll ei söandaks öelda. Pole nagu täheldanud, et maakera seismiline aktiivsus oleks tänapäeval kõrgem kui kunagi varem. Samas on teada kui intensiivselt ja kui määratutes mahtudes on inimene alates tööstusrevolutsioonist põletanud fossiilseid kütuseid (nafta, gaas, põlevkivi, kivisüsi), aga samuti orgaanilist materjali ja hävitanud metsi, mis kõik aitavad otseselt kaasa CO2 tasemele tõusule.
~august sügavast [06.11.2009, 11:58]
Ei august, teadlased ei ole tõestanud inimtegevuse mõju soojenemisele vaid see kõik ongi oletuslik. Nagu ka need "faktid", et enamuse CO2-st on tootnud inimene jne jne. Ka 60-date lõpp ja 70 alguses toimus suur jahenemine ja teadlased ütlesid ,et see on fakt ja see toob 2030 endaga kaasa jääaja. Siis aga 70 lõpp pöödrus see kiirele soojenemisele. Nii palju FAKTIDEST siis, need ei vasta alati tõele kahjuks.
Kui sa ei tea, siis CO2 ei ole midagi sellist, mis alatiseks õhku rippuma jääb. Nagu sa ise mainisid, kasutavad taimed CO2 ära. Mida suurem on CO2 kontsentraat õhus, seda rohkem seda taimed ära kasutavad. Ja kui sa tunned, et sul hakkab hapnik otsa saama siis ma võin sind lohutada, et koolis õpetatud "Maailma kopsud" on küll tähtsad aga enamuse meie hapnikust ei tule küll sealt vaid selle toodavad veealused vetikad ja taimed.
~-S- [29.10.2009, 15:32]
co2 kvootidest on ju tehtud suur äri. Meie kahjuks töötav. See patune artikkel rikub vaid juba loodud müüti.August või muhust aga inimtegevuse roll on ikka räigelt üle tähtsustatud. Võta Taara tammikute aeg või "väike jääaeg" 18.sajandil, kui Jaanipäeval sai kelguga üle järvede sõita jne. Neid tsükleid pole keegi eriti põhjalikult suutnud paika panna, miks ja kuidas... Ometi on tegu märksa ulatuslikumate kõikumistega kui need, millest täna jutt.
~Sandolfin [29.10.2009, 14:42]
Nimi: E-mail:
Kommentaar:
Äripäev jälgib artiklitele lisatavaid kommentaare. Palun hoidu teiste inimeste solvamisest ja prominentsete nimede all enda kommentaaride lisamisest, need kustutatakse kiirelt.
Päeva küsimus
Kas oled küsinud laenupuhkust?
Jah
Ei
Mul pole laenu
[537häält]
Reklaam
Reklaam