Pensionikoguja rahapada lekib
30.10.2008, 07:47
Valisid SEB Progressiivse, ERGO Tuleviku
või ükskõik millise Hansa kolmest pensionifondist? Vahet pole! Sinu
pensionipõlveks kogutud rahahunnik on väiksem sellest, mida sa oled aastate
jooksul fondi sisse maksnud.
Kui viimase kuue aasta jooksul on tulevased pensionärid maksnud teise
pensionsamba fondidesse kokku 12,5 miljardit krooni, siis praegu on
pensionifondides neil aktsiaid ja võlakirju alles vaid 11 miljardi krooni eest.
Ülemaailmne finantskriis on 1,5 miljardit krooni meie taskust kiiresti välja
tõmmanud.
Viimasel paaril aastal pensionifondiga liitunud on eranditult oma
investeeringuga vee alla ehk miinusesse vajunud. Populaarsemad fondid, nagu
Hansa K2 ja K3 ning SEB Progressiivne, on kahju teeninud ka neile, kes liitusid
fondiga juba kuus ja pool aastat tagasi. Nimetatud popimatesse fondidesse on oma
raha paigutanud 78 protsenti pensionisamba klientidest, kelle koguarv küündib
üle 551 000.
"Praegu, kus globaalne majandus on selgelt koomale tõmbumas, on loogiline, et
riskantsemad ja kõikuvamad varaklassid, mille pikaajaline oodatav tootlus on
kõrgem, on kannatanud enam kui madalama riskiga varaklassid," põhjendas
Swedbanki strateeg Pertti Rahnel Hansa pensionifondide eranditult negatiivseid
tootlusi.
Viimastel aastatel tootluse poolest teise samba üheks lipulaevaks peetud SEB
Progressiivne pensionifond on kiiresti muutunud üheks suurimaks kahjumitootjaks.
"Võib arvata, et SEB Progressiivse pensionifondi viimase aasta suhteliselt suure
äralangemise põhjus on meie jäämine truuks põhimõttele, et pikaajaliselt on
aktsiainvesteeringud igal juhul tasuvamad kui võlakirjainvesteeringud," märkis
SEB fondijuht Vahur Madisson. Aktsiaturgude tsüklilised arengud pakuvad väga
häid investeerimisvõimalusi külma närviga, likviidsetele ja pikaajalistele
investoritele, kes jõuavad ära oodata tsükli uue faasi, lisas Madisson.
Ka Sampo pensionifondid pole viimase aja finantsturgudel toimunud räsinast
pääsenud. "Lühemas ajahorisondis on pilt tõesti nukker - reaalsed kahjumid
ulatuvad pea neljandikuni portfellidest. Lohutuseks viimastes voorudes
liitujatele võib öelda, et nende praeguse rahapaigutuse suurus võrrelduna sinna
tulevikus koguneva rahahulgaga on veel väga väike," teatas Danske Capitali
tegevdirektor Silja Saar.
"Kogumispensioni periood - kuus aastat - on Eestis olnud liiga lühike, et
teha põhjapanevaid otsuseid fondide suhtelise edukuse osas," sõnas ERGO teise
samba pensionifondide haldur Siim Valner.
LHV Varahalduse juht Mihkel Oja soovitas panustada just aktsiafondidesse.
"Kui ratsionaalsetest argumentidest hoolimata aktsiaturgude kõikumised liigselt
stressi tekitavad, tasub muidugi konservatiivsem strateegia valida," märkis
Oja.
Kas aga 20-30 aasta lõikes suudavad teise samba fondid üldse elukallidusega
sammu pidada?
"See on kindlasti reaalne. Kui ajahorisont on paarkümmend aastat nagu
suuremal osal meie pensioniklientidest, võib olla suhteliselt rahulik," arvas
Rahnel. Sama kinnitas ka Oja.
Saar aga ei tõtanud veksleid välja andma: "Tuleviku kohta kindlas kõneviisis
rääkimine on liigne julgus. Parim, mida me teha saame, on vaadata ajalukku ja
nentida, et varade, sh aktsiate ja võlakirjade, tootlused on pikema ajahorisondi
lõikes positiivsed."
Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide kliendid on enese närvide
huvides loobunud investeeringu tootluse jälgimisest ja ootavad paremaid
aegu.
"Esiotsa ei koti mind, mis seal fondis toimub. Kolme-nelja aasta pärast
vaatan. Kui olen raha kaotanud, eks siis sülitan ja elan edasi," nentis näitleja
ja lavastaja Lembit Ulfsak, kes on valinud konservatiivse pensionifondi. "Nii
loll ma küll ei ole, et III sambasse investeeriksin. Mul on hea isu ja milleks
pean rootslasi nuumama, ostan parem endale ja perele süüa selle raha eest,"
lisas näitleja.
Reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi on
liitunud nii II kui ka III samba agressiivsete pensionifondidega, ent tootlusi
ta enam vaatama ei kipu. "Õnnetuseks hakkasin vahetult enne langust sammaste
käekäigule pilku peale viskama. Nüüd olen tuju säästmiseks seda vältinud,"
märkis Ligi. Paari aasta pärast hakkavad aga tootlused jälle üles ronima, uskus
ta. "Mõtlen, kas tänavu jätkan III sambasse investeerimist, aga olemasolevad
paigutused hakkavad hiljemalt paari aasta pärast uuesti tõusma," arvas Ligi.
Kohe esimeses voorus agressiivse II samba fondiga liitunud Eesti Ehituse
tegevjuht Jaano Vink jälgib tootlusi vähe ja kaootiliselt, kuna võtab seda kui
pikemat paigutust. "Sellest, kas kõnealune investeering ikka ära tasub, plaanin
teada saada siis, kui pensionile lähen," teatas mees ja lisas, et raha kogumist
alustades arvestanud ajutiste tagasilöökidega.
Laskesuusataja Eveli Saue enda pensionisamba pärast ei muretse, kuna
pensioniiga on veel väga kaugel. "Ma ikka loodan, et tootlus läheb paremaks. Ma
ei kogu raha järgmiseks paariks aastaks, vaid vajan seda 40 aasta pärast," sõnas
Saue, kelle jaoks oli II sambaga liitumine kohustuslik ning kes on valinud
lisaks ka III samba agressiivse fondi.