ÄP: Kogenud kinnisvarahaid ennustavad Eestile kasvu

Tänasest Äripäeva kaaneloost saab lugeda, et vaatamata väikesele turule planeeritakse Tallinnasse lähiaastatel rajada vähemalt kuus uut kaubanduskeskust. Avalikustamata plaane võib olla enam. Äripäeva hinnangul näitab ainuüksi reaalsete plaanide olemasolu, et vaatamata ümbritsevale ebakindlusele ja kohati rusuvatele meeleoludele, näevad pikaajalised investorid Eestis endiselt kasvupotentsiaali.

Kogemus loeb. On huvitav, et edu ennustatakse eelkõige turule naasvatele kogenud ja tunnustatud tegijatele. Alles eelmise aasta märtsis Soome firmale Citycon Kristiine kaubanduskeskuse 105 miljoni euro eest müünud Ernesto Preatoni Pro Kapital plaanib veel käesoleva aasta sügisel alustada Peterburi teel keskuse rajamist, mille projekti nimi on Moekombinaat. 

Viimastel aastatel peamiselt idaturul tegutsenud, kuid 2005. aastal samuti Cityconile Rocca al Mare kaubanduskeskuse müünud Hillar Teder plaanib alustada nn Admiraliteedi basseini arendust. Kummagi puhul pole tegu õnnekütiga. Vastupidi, mõlemad mehed tunnevad nii sektorit, kohalikku turgu kui ka omavad laiemat vaadet, mis näitab plaanide tõsiseltvõetavust. Usku turu edasisse arengusse peegeldub iseenesest ka Cityconi kasvust Eesti turul nii vahetute ostude teel kui ka omandatud keskusi laiendades.

Kaubanduskeskustel on vähemalt 5000 m2 üüripinnaga. Siia alla ei kuulu hüper- ja supermarketid, kaubanduspargid ega laomüügihooned. See tähendab, et kaubanduskeskuse rajamine on kapitalimahukas, aega ja teadmisi nõudev ning piisavalt riskantne projekt.

Arvatakse, et kõik projektid ei realiseeru ning tõenäolisem on paari kolme kaubanduskeskuse ehitus. Kuid see on ettevõtluses loomulik - kõik plaanid ei realiseeru üheski sektoris mitte kunagi, ainult elujõulised. Märgilise tähendusega on eelkõige, et pikemaajalistele plaanidele mitte ainult ei mõelda, vaid nende nimel ka tegutsetakse iga päev.

Mis siis ikkagi meelitab investoreid? Esiteks, et Tallinnas on endiselt kohti, kuhu tasub kaubanduskeskust rajada, nagu ligi 100 000 elanikuga Lasnamägi. Või kohti, kus polegi keskust nagu Kopli ja Pelgulinna rajoon.

Teiseks, on olemasolevad kaubanduskeskused üürilistest pungil ja uutele või konkurentidele ei jätku ruumi. Kinnisvara konsultatsioonifirma Colliers investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno hinnangul juhivad ja domineerivad Eesti kaubanduspinnaturgu suuremad kaubanduskeskused ja neis on vakantsus marginaalne - alla ühe protsendi.

Kolmandaks meelitab valdkonda jätkuvalt investeerima ülikõrge rentaablus. Näiteks kui Äripäev järjestas mulluste majandustulemuste põhjal Eesti kinnisvaraettevõtted selgus, et edetabeli esimese koha hõivas Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS, kes lõpetas 2010. aasta ligi 100% rentaablusega.

Kuid mis kõige olulisem – Tallinn on üha enam Talsingi, mille tõestuseks on ainuüksi ligi 7 miljonit laevareisijat Soome lahe kallaste vahel. Ehk üht või teismoodi külastab Tallinna kümneid kordi rohkem turiste, kui on linnas elanikke. Suur osa neist ostueesmärkidel. Tõsi arendamisel on eelis neil, kel parem asukoht (sadama lähedal või kesklinnas) või vabaajakeskusele iseloomulik lisaatraktsioon - kino, spordisaal või pubi.
Igatahes ei ei kohuta investoreid isegi Eesti jätkuvalt madalseisus sisetarbimine, sest pealtnäha väike on tegelikult suur. Ja kasvab.