Intellektuaalse omandi kaitsel aina suurem tähtsus
03.02.2009, 21:01
Intellektuaalne omand on õigused inimese
loometöö tulemusele. Näiteks ettekanne konverentsil, artiklid ajalehes,
muusikateosed, joonistused, fotograafiateosed, arvamused ja retsensioonid on
teosed, mis on kaitstavad autoriõigusega. Ettevõtte ärisaladus ja ettevõttele
kuuluv kaubamärk on samuti kaitstavad.
Ettevõtja jaoks on oluline pöörata tähelepanu kahele aspektile
intellektuaalse omandi kaitsmisel – esiteks tehes koostööd partneritega ja
teiseks suhetes oma töötajatega. Kui ettevõte tellib näiteks tarkvaraga seotud
töö IT firmalt, tuleb pöörata tähelepanu töö tulemuse kuuluvusele – kellele
millised õigused jäävad peale töö valmimist ja üleandmist tellijale. Töötajatega
oleks aga soovitav töö- või muus lepingus reguleerida nii autoriõiguse kui
tööstusomandi alased küsimused. Ajaloolisest seisukohast vaadatuna on
autoriõigus pea 300 aastane. Alates eelmisest sajandist hakati enam pöörama
tähelepanu ka tööstusomandile ja selle kaitsele. Positiivne külg efektiivsema
intellektuaalse omandi kaitsel on innovaatiliste ideede autorite võimaliku kasu
suurenemine, mis motiveerib neid looma aina uusi tooteid ja lahendusi. Lisaks on
innovatsiooni abil võimalik muuta ettevõtet ennast ja ka üldisemalt majandust
konkurentsivõimelisemaks. Seega on intellektuaalse kaitse olemasolu majandusliku
arengu seisukohast väga oluline.
Teadlikkus intellektuaalsest omandist on meie ühiskonnas aja jooksul
kasvanud. Paraku ei saa öelda, et ettevõtjad oleks endale selle tähtust
täielikult teadvustanud. Intellektuaalset omandit saab turustada ja seega teha
intellektuaalsest omandist ettevõttele olulise tuluallika, kuid kui selle
kaitsele tähelepanu ei pöörata, võib suurte investeeringute tulemusena loodud
„tuluallikas“ muutuda üsna vähe tulutoovaks.
Ka ettevõtte töötajad on autorid
On oluline meeles pidada üldist
põhimõtet, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori
poolt oma varaliste õiguste üleandmise korral või autori poolt antud loa alusel.
Autoriõiguse seadus näeb ette aga erandi tööandja korral – autori varalised
õigused oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teosele lähevad üle
tööandjale, kuid seda vaid juhul, kui teos on loodud otseste tööülesannete
täitmise korras. Tööandjale lähevad üle vaid varalised õigused, mis on seotud
teose kasutamisega tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides (näiteks
õigused teose reprodutseerimisele, levitamisele, tõlkimisele, avalikule
edastamisele) või kõik varalised õigused, kui see on töölepingus või muus
kokkuleppes sõnaselgelt ette nähtud. Autori isiklike õiguste osas tuleb
kindlasti eraldi kokku leppida, sest need ei lähe tööandjale automaatselt
(seaduse alusel) üle.
Teema on oluline ettevõtetes, kus tegeldakse otseselt
töötaja loodud teoste müügiga, kuid ka kõigil muudel tegevusaladel tegutsevate
ettevõtete puhul. Töötajate ehk autorite teadlikkus neile kuuluvate õiguste osas
kasvab üsna aktiivselt. Lisaks eelnimetatule on oluline ka ärisaladuse ja
konfidentsiaalse teabe regulatsioon ettevõtja ja töötaja vahelistes suhetes.
Seda tasub kindlasti silmas pidada uute töölepingute sõlmimisel ja ka vanade
ülevaatamisel.