Riigisekretär Loot loobus ülipikast salastamisest
28.09.2009, 10:28 Pärast seda, kui Äripäev kirjutas
riigikantselei käitumisest salastada 75 aastaks kõik riigisekretär Heiki Loodi
ja riigikantselei personaliosakonna juhi Viire Rannasoo lähetus-, puhkuse- ja
personalikäskkirjad töötajate koduse vara turvalisuse huvides, kohtusid
andmekaitse inspektsiooni esindajad ministeeriumide ja riigikantselei
esindajatega.
Kas Äripäeva artikli või kohtumiselt saadud juhtnööride tõttu, kuid alates
eelmise nädala algusest ei ole Loodi ja Rannasoo käskkirjad enam 75 aastaks
asutusesiseseks kasutamiseks kuulutatud.
Asutusesisese kasutuse juurdepääsupiirang on küll käskkirjadele kehtestatud,
kuid see kehtib seni, kuni piirangu kehtestamise põhjus läbi saab.
Loe edasi Reklaam
Soovitused aitasid
Riigikantselei infonõunik Sten Hansson ütles, et nad järgivad
dokumendiregistri pidamisel andmekaitsjate soovitusi ja juhiseid. Kohtumise
põhiteemaks oli andmekaitse inspektsiooni augustis ja septembris tehtud seire
juba kaheksa aastat kehtinud avaliku teabe seaduse täitmise kohta
ministeeriumides ja riigikantseleis.
Selle tulemused andsid asutuste tegevuse läbipaistvusele hävitava hinnangu.
Paljude teiste etteheidete seas ilmnes, et riigiasutused ei vaevu veebi riputama
isegi koosseisu nimestikke, rääkimata palga- ja kontaktandmetest.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep ütles, et kohtumine oli
asjalik. Ministeeriumide ja riigikantselei esindajatele tutvustati kolme
dokumenti.
"Struktuurifondide kasutamise teabe parem esitamine asutuste võrgulehtedel,
asutuste võrgulehtedel kasutajasõbraliku kontaktteabe esitamise juhise projekti
ja avaliku sektori töötasude ja personalidokumentide läbipaistvuse juhise
projekti," loetles Peep.
Ta ütles, et ka avaliku teabe seaduse mitmetitõlgendatavuse võimalused
räägiti selgeks.
"Inspektsioonil puudub põhjus arvata, et infot sihilikult või pahatahtlikult
varjatakse. Oleme oma töös tõdenud, et seni on erineva praktika puhul tegemist
ebaühtlase seaduse tõlgendamisega," ütles esiandmekaitsja.
Millisele teabele siis võib ja peab ühe inimpõlve pikkuse ehk 75aastase AK
(asutusesiseseks kasutamiseks - toim) juurdepääsupiirangu tagama?
"Avaliku teabe seadus näeb ette, et piirang kehtestatakse kuni vajaduse
möödumiseni, aga mitte üle viie aasta. Selgitasime, et erisätet isikuandmeid
sisaldavate dokumentide 75aastast piirangut saab rakendada üksnes siis, kui
dokument sisaldab isikuandmetega seotud seaduslikku piirangu alust (eraelu
oluline riive, tervisega seotud jms delikaatsed isikuandmed, vaimsete ja
füüsiliste kannatuste kirjeldus vms).
Põhimõtted muutuvad
Niisuguseid juhtumeid võib üksikute
personalidokumentide puhul ette tulla - peamiselt puhkusekäskkirjades näidatud
puhkuse aluse kaudu (nt lisapuhkus lapsinvaliidi vanematele, palgata puhkus
seoses raske haigusega või lähedase surmaga).
Tavaliselt ei saa personalidokumentidel piiranguid olla, kui on, siis mitte
üle viie aasta, nimetas Peep sisulisi põhjusi käskkirju salastada.
Avaliku teabe seaduse üks autoritest Ivar Tallo ütles, et avaliku teabe
regulatsioon peegeldab ühiskonna valmisolekut infole juurdepääsuks.
"Need põhimõtted, mis seadusesse kirja on pandud, ei ole mitte Moosese
käsulaudadelt võetud, vaid muutuvad koos ühiskonnaga. Näiteks avaliku teabe
seaduse kirjutamise ajal peeti eksamihinnete avalikustamist veel loomulikuks,
täna enam mitte. Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas seaduse menetlemisel, et
riigikogu ei saa kõike seda regulatsiooni aastaid ette näha ja eelistas just
seetõttu laiemaid tõlgendusvõimalusi. Isikuandmete kaitsega aga oleme me minu
arvates juba ammu sohu liikunud," on Tallo kriitiline.