Anno 2009 - vaikiv ajastu koputab uksele

04.11.2009, 06:56 Loe kommentaare (50)

Uuest aastast võivad valitsusasutuste veebikülgedelt kaduda töötajate nimed, kontaktandmed, palgad ja muu - kui asutuse juht avastab "julgeolekuohu", võib ta kolleegide nimed ja kõik muu personaaliaga seonduva salastada.Samal teemal

Praegu peavad riigi ja kohalike omavalitsuste veebilehtedel olema avalikustatud riigiasutuste ja omavalitsuste koosseisud, ametnike ees- ja perekonnanimed, haridus ja eriala, telefoninumbrid, elektronpostiaadressid, palganumbrid ning ametijuhendid.

Kui äsja riigikogus esimese lugemise läbinud seaduse muudatuse eelnõu läbi läheb, võib valitsusasutuste veebilehekülgedelt leitava personaalia info tulevikus unustada. Samuti võib ajalukku kaduda ka ametnike palga- ja muude hüvede teave - info, mida küll ülemäära usinalt täidetud pole, kuid mille suunas siiski viimastel aastatel liiguti.

 Loe edasi
Reklaam

Põhjuseks julgeolekule viitamine
Nimelt võivad asutused riigi julgeoleku tagamisele viidates enda töötajate andmetele, nende telefoninumbritele ja elektronpostiaadressidele juurdepääsupiirangu kehtestada.

Justiitsministeerium eesotsas Rein Langiga põhjendas muudatuse vajalikkust sellega, et avaliku teabe seaduses ei ole praegu sätestatud otseseid aluseid veebilehtedele juurdepääsu piiramiseks julgeolekuohu korral.

Kurbloolisus seisneb aga selles, et eelnõus ei defineerita terminit "julgeolekuoht".

Samuti viitab justiitsministeerium küberrünnakute ohule, mis võib riigi julgeolekule halvavalt mõjuda.

"E-posti aadresside avaldamine annab võimaluse rünnata asutuste e-posti servereid, need ummistada ning sel moel paralüseerida asutuse tööd, samuti saata adressaatidele pahavara, mille ettevaatamatu käivitamine võib käivitada ulatusliku ründe asutuste IT-süsteemidele," põhjendab justiitsministeerium eelnõu seletuskirjas salastamisvajadust.

Muudatus puudutab kõiki täitevvõimu kandjaid
Kavandatava muudatuse eelnõu eest riigikogus vastutav põhiseaduskomisjoni liige Evelyn Sepp ütles, et võimalus töötajate koosseise ja muid ametnikega seotud andmeid varjata puudutab riigikantseleid, kõiki ministeeriume ja nende haldusalas tegutsevaid asutusi.

"Ühesõnaga kõiki täitevvõimu kandjaid . Iseasi, kas tõlgendame ka kohalikud omavalitsused täitevvõimu organiks," lisas Sepp.

"Väike riik peaks looma mehhanisme, mis aitaks kaasa poliitilisele nn eneseohjeldamisele ja pigem suurendaks kui vähendaks läbipaistvust avalikus sektoris.

Kõnealuse eelnõu eesmärk on aga lihtsustada salastamist ning vähendada andmekaitse inspektsiooni vastustust," on Sepp veendunud.

Sepa komisjonikaaslane Hannes Rumm lisas, et parlamendi ja ajakirjanduse ühine huvi on edaspidi valitsuse kehtestatud piiranguid kontrollida ning neil juhtudel, kui seadusemuudatust hakatakse kuritarvitama, kohe sekkuda.

Rumm lubab seaduse kuritarvitusi jälgida
"Kohe, kui selgub, et mõnei julgeolekuga mittetegelev valitsusasutus hakkab uue seaduse varjus andmeid põhjendamatult varjama, tuleb seadust täpsustada ja täiendada," märkis eksajakirjanik.

Justiitsminister Rein Lang ütles Äripäevale, et seaduse muudatuse eesmärk on tõkestada nende isikute juurdepääs riiklikku julgeolekut ja kaitsevõimet puudutavale teabele, kes võiksid seda infot Eesti riigi vastu kurjasti ära kasutada.

Lang viitab võimalikele rünnakutele Eesti vastu
Millised probleemid ilmnevad praegu Eesti ühiskonnas, mida selle seaduse muudatused peaksid Langi arvates leevendama või parandama?

"Riiklikku julgeolekut ja kaitsevõimet puudutav teave on kättesaadav ka nendele, kes võiksid seda kasutada Eesti riigi vastu," ütles justiitsminister.

Kui justiitsministeeriumi eelnõu leiab riigikogus toetust, siis milline riik on Eesti näiteks 1,5-2 aasta pärast?

"Loodetavasti parem ja jõukam," ütles Lang.

Üks küsimus
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Evelyn Sepp, kui justiitsministeeriumi ideed leiavad riigikogus toetust, siis milline riik on Eesti 1,5-2 aasta pärast?

Justiitsminister kaevab vale puu all. Seni, kuni riigisekretär saab muretult ja karistamatult salastada töötajate välislähetused põhjusel, et nende avalikustamine rikub töötajate eraelu, või kui ta saab jätta vastamata riigikogu liikme järelepärimisele, mis puudutab eelarveraha mõistuspärast kulutamist väitega, et tegu on ärisaladusega, mis justkui eelarvetäitmise järelevalve alla ei kuuluks, ei ole õigustatud ega põhjendatud ühegi sammu astumine, mis võimaldab avalikul sektoril veelgi enam infot kinni mätsida.

Eesti riigivalitsemine on muutunud väga läbipaistmatuks.

Üldiselt liigub Eesti uskumatult jõuliselt Orwelli maailma, kusjuures kohati ta seal juba ongi.

Pane tähele: Asutusesiseseks teabeks veelgi rohkem infot
Avaliku teabe seaduse täienduse järgi on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi kaitsevõimet, kui selline teave ei ole riigisaladus või salastatud välisteave. Täienduse vajadus on tekkinud seoses välisluure suure huviga Eesti kaitsevõimet peegeldavate infoallikate vastu. Praegu ei ole väidetavalt võimalik kaitsta teavet, mille avalikustamine kahjustaks oluliselt Eesti kaitsevõimet.

Tasub teada: AK templi "pikkust" kolmekordistatakse
Avaliku teabe seadust täiendatakse uue lõikega, millega sätestatakse eraldi alus teabele, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist. Sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise ajaliseks kehtivuseks määratakse 5+5+5 aastat. Tavapärane tähtaeg on praegu 5 aastat.