Inspektsioon: kogumispensioni jätkuv kogumine ei pruugi olla õige

 Loe kommentaare (3)

Finantsinspektsioon väljastas pressiteate, milles ta tahab juhtida pensionäride tähelepanu sellele, et kogumispensioni edasi kogumine ei pruugi olla ainuõige, nagu on see meediast mõnel juhul läbi jooksnud. Samal teemal

• Väärtpaberikeskus soovitab pensioni väljavõtmist edasi lükata

„Pigem tahtsime tasakaalustada seda pilti, et ei jääks muljet, kui me täna kõik ootame, siis homne päev on kindlasti ilusam,“ põhjendas finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp aripaev.ee-le, miks selle sõnumiga pressiteade välja saadeti. „Kui te küsite minu käest, mille järgi, siis peaksin vastama, et sellist soovitust ei ole olemas. Pigem tuleb kaaluda mõlemat poolt.“

Tropi sõnul on sellele küsimusele otse raske vastata, mille põhjal pensionär riske kaaluma peaks. „Kui turud langevad, siis see pension, mille ma täna oleksin välja võtnud, on homme veel väiksem,“ selgitas mees. Lähemat soovitust ta anda ei tahtnud, öeldes, et pole investeerimisspetsialist. Samas, kui ikka inimesele tundub, et raha pigem praegu vaja ja ta soovi sellega jätkuvalt riskida, võiks pensioni siiski välja võtta.

 Loe edasi

Reklaam

Järgneb pressiteade:

Finantsinspektsioon soovitab pensioni II samba väljamaksete puhul pensioniikka jõudnud inimestel oma edasist otsust igakülgselt kaaluda. Tuleb arvestada, et pensionisüsteem on avatud investeerimisriskile ning pensioniosakute väärtus võib ajas nii tõusta kui ka langeda.

1. jaanuarist 2009 hakati pensioniikka jõudnutele tegema kohustusliku kogumispensioni ehk II samba väljamakseid. Kui inimese pensionikontole kogunenud osakute väärtus jääb alla 10-kordse rahvapensioni määra (19 131,40 krooni), on võimalik kogunenud summa korraga välja võtta.

„Seda, kas kasulikum on kogumispension kohe välja võtta või mitte, ei oska täna keegi ette ennustada. Pensionifondide viimase aasta negatiivsed tootlused on tingitud suures osas maailma finantsturgude langusest. Kas ja millal see suund pöördub, seda ei otsusta üksnes ühe või teise pensionifondivalitseja parim oskus ja tahe," kommenteeris Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp.

Kui pensionifondi osakute väärtus jääb vahemikku 10-50 rahvapensioni määra (19 131,41- 95 657 krooni), on osakuomanikul õigus saada regulaarseid väljamakseid pensionifondist ehk fondipensioni. Väljamaksed tuleb sel juhul jaotada vanusest lähtuvalt teatud aastate peale. Kui pensionikontole kogunenud osakute väärtus ületab 50-kordse rahvapensioni määra (95 657,01 krooni), siis hakkab väljamakseid tegema elukindlustusselts. Selleks tuleb sõlmida kindlustusseltsiga leping pensioni väljamaksete tegemiseks kuni surmani ehk pensionileping. Inimene saab valida, kas ta soovib igakuist või kvartaalset pensioni. Regulaarselt makstavad pensionisummad võivad seejuures olla võrdsed või aja jooksul suurenevad. Erinevate kindlustusseltside riskiarvestuse põhimõtted võivad olla erinevad, seetõttu tuleks pensionilejääjal kindlasti võtta pakkumised mitmest elukindlustusseltsist.

Ühekordsete väljamaksete ning fondipensioni sooviga võib pöörduda kõikide Eestis tegutsevate pankade poole. Kindlustuslepingu sõlmimise sooviga tuleb pöörduda elukindlustusseltside poole.