Ansip: Savisaare palgalubadus võib viia krooni devalveerimiseni

Majanduspoliitilise kainenemise tempost

Nii peaminister Ansip’i kui ka tema meeskonna viimaste nädalate majanduspoliitilisist avaldustest ja vihjetest on märgata kiiret majanduseduliste uskumuste suurushulluslikkuse vähenemist kui ka mõningate ähvardavate ohumärkide olemasolu võimalikkuse möönmise algust.

Nt hiljaaegu Londoni Majanduskoolis peetud ettekandes Ansip ei ärgitanud sealseid õpetlasi ja studioosuseid enam euro-alaga liitumise inflatsioonikriteeriumi lõdvemaks laskma või midagi taolist. Samuti ei propageerinud ta seal enam meie justkui imemaksusüsteemi tohutut efektiivsust poliitnäitajate saavutamisel jne. Eesti majandusteadlaskond võiks tõesti sellise majandusteadusliku tsiviliseerituse puhul hr Ansip’ile sügavat tänu avaldada.

Veelgi enam, neljapäevases ÄP Online intervjuus ei kasutanud peaminister enam lauspoliitstatistikat. Nt tõdes ta, et Soome majandustase oli aastal 2005 eurodes 3,6 korda kõrgem Eesti omast. Ka siin tuleb meie majandusteadlastel Ansip’i ees müts maha võtta, et ta loobus oma tavapärasest valvevõrdlusest majanduslikult mittereaalse „ostujõu pariteedi“ alusel, mis teatavasti annaks oma kaks korda väiksema erinevuse.

Kui veel pool aastat tagasi peeti reformraite ringkondade poolt ainult krooni devalveerimise võimalikkuse mainimistki täielikuks provokatiivseks asjatundmatuseks, siis nüüd, nimetatud intervjuus, pidas peaminister krooni läheajal devalveerimist oluliselt tõenäoseks. Vihjates selle tõenäosuse suuruse võrdseks reformierakonna kukkumisega lähenevatel valimistel.

Kas aga valimisteni jäänud loetud päevadest jätkub valitsusele piisavaks kainenemiseks, see jääb küsitavaks. Nt mõistmaks, et mitte inflatsiooni vähendamise eest me ei pea justkui hakkama maksma kõrget hinda, vaid et just inflatsiooni valimiseelselt poliitiliselt mugavkõrgeks ajamise jätkamine valitsuse poolt tooks rahavale tõenäoselt kaela tohutuid majanduslikke hädasid ning tagasilööke, eeskätt elanike majandusliku ebavõrdsuse täielikku barbaarsust.

Või et demagoogiaga ei looda teadmuspõhist majandust a la meie teadusmahutuste kasvutempo on euroliidu tipus. Taevane arm, kui meie teadusmahutuste tase on kümme korda madalam soomlaste omast, siis ei ole kasvutempod üldse mõttekalt võrreldavad jne.