Kahjuks jättis minister kommenteerimata ARK-i ja Maanteeameti ühendamise plaani, mida ministeeriumis praegu arendatakse.Tundub, et proua kantsler on jõuliselt tegutsema hakanud ja ministril pole midagi öelda!

Ma pakuks küll et see tuleb nii 12% kanti.

Majanduste surutismäärad on erinevad kuid surutisest vabanemise meetmed on sarnased: The Economist prognoosib surutise tõusu Eesti majandusele – Carlota Perez esitas Pärnus vabanemisteese
----------------------------------------
Nede värkidega asjatundlikuks aruteluks tuleb kõigepealt eristada reaalmajandus ja finantsmajandus ning börsindus, kuigi neil on tugevaid interaktsioone ja intersektsioone nagu nt eeskätt inflatsioon

Reaalmajanduse osas

siiani näib, et The Economist on Eesti kohta üks kvaliteetsemaid prognoosijaid, seda isegi võrreldes Brüsseli institutsioonidega. Viimaseid on ilmselt vist, kahjuks, alt vedanud liialt uskumine meie administratsioonilt saadetud andmetesse.

The Economist iganädalaselt esitab ühe prognoositabeli ligemale poolesaja riigi kohta, kus on riikide jooksva majandustegevuse kvaliteedi olulisimate näitajate hinnangud, sh:

majanduse kasvutempo jooksva aasta ja järgneva aasta prognoosid

inflatsiooni jooksva aasta prognoos

Asjatundjal on selle tabeli alusel väga mugav väga mitmeid arutlusi teha. Nt esmalähenduses rusikareegliga hinnata, et kui raskes majandussurutises ligikaudselt mingi riik parajasti on ehk ligikaudselt mõõta surutismäära ja mitte vassida et nagu kõik riigid samasuguses hädas.

Seda kaudset mõõtmist on minimaalselt näiteks mugav teha valemiga, kus eeskätt inflatsiooni tõlgendatakse kui surutist stabiilsuse/jätkusuutlikkuse mõttes ning majanduse kasvutempot selle kompenseerijana:

surutismäär = inflatsioon – majanduse kasvutempo, (Valem)

kus majanduskasv võib olla nii positiivne kui negatiivne (negatiivne tulemus näitab majandusõitsengut),

kus riikidevaheliste võrdluste puhul tuleks parema poole liikmeid ka vajadusel asjatundlikult korrigeerida ja kaaluda (nt Soome inflatsiooni näit on antud meist erineva metoodika alusel jne),

mille paremale poolele võib täpsustamiseks liita veel nt töötuse protsendi ning lisaks veel tööstuse kasvutempo ning isegi ekspordikasvutempo vms.
(Hoiatus: muidugi tuleks teoreetiliselt rangeks hindamiseks kasutada lihtsa aritmeetika asemel nt kompleksarvutuse meetodeid, tootmisfunktsioone vms, kuid taolised rusikavalemid on majanduspoliitikas tavalised, mõelgem kasvõi inimarengu indeksile, samuti olevat leidnud kasutust valem stagflatsioonimäär = inflatsioon + töötus jne, muide eestlaste töötusindeks on problemaatiline töökäte olulise pagemise tõttu).

Kui kõrge võiks ligikaudu olla mingi riigi surutistaluvuse määr (põhi, sest ka põhi pole riigiti samal sügavusel) enne krahhi, selle arvutamiseks tuleb küll lisaks pöörduda nt Eurostati järgmiste andmebaaside poole:

rahvusliku kogutoodangu maht
kogu välisvõlg
eraisikute netovõlg
jooksevkonto defitsiit
inflatsioon
välistoetused
rahvusvaheline investeerimispositsioon
koduperede neto-finantsvarad
valitsuse reservid
majandussüsteemi kvaliteet
finants- ja monetaarsüsteemi kvaliteet
majanduspoliitikute kompetents
majanduslik ebavõrdsus
etniline heterogeensus
avaliku teave kvantum ja selle kvaliteet
jne

Majandusliku surutismäära hinnanguid

Kõigepealt tuleb tõdeda, et ülaltoodud Valemi alusel ning The Economist’i hinnangutel langeb tänavu ainult väike rühm arenenud majandusega ning muidu huvipakkuvaid tärkemajandusega riike olulisse/märgatavasse depressiooni (ütleme, et suuremasse kui 4 punkti, lähtudes umbes +/- 25% vea võimalusest). Eeskätt meile huvi pakkuvalt riikidest nt (tähestiku järjekorras, sest nii ligikaudsete arvutuste alusel ei või riike järjestada ja togib ainult rühmitada; andmed ümardatud, esimene arv sulgudes on inflatsioon ja teine kasvutempo):

Eesti (11- (-2))= 13)
Iirimaa (4- (-1)=5)
Island ( IMF prognooside järgi enam vähem Eestiga sarnane olukord)
Läti (16 - 1=15)
Leedu (11 - 5 = 6)
Venemaa (14 - 8=6).

Islandi kohta Economist’i selles tabelis kasvutempo hinnang tänavuseks puudub, tänavu inflatsioon umbes meiega samal tasemel. Aga nt Slovakkia (4-8=-4, kus tulemuse miinus tähendab negatiivset surutismäära ehk seega jätkusuutlikku arengut) õilmitseb tänavu edasi.
Olulise ehk märgatava majandussurutise suhtes puutumatuks jäävad tänavu nt Soome, USA, Euroala, Ungari, Tšehhi Vabariik jne.

Kerge on arvutusest näha, et vaadeldud surutised on eeskätt inflatsioonilised ehk stagflatsioonilised, erandiks Venemaa ja Leedu normaalse reaalkasvuga.

Kui juba siiani The Economist näitas Eestit kui ühte kõrgema surutismääraga rühma riiki, siis nüüd 9.X 08 tabelis sai Eesti survemäär määr veel lisa: veelgi süvendati selle aasta langust – keskmine languse hinnang 1,5%. peaaegu nulliks prognoositi 2009 majanduskasv.

Finantskriisist ja börsindudest

Selles osas mingeid olulisi segadusi arusaamades pole: üldine arusaam on, et on sügav globaalse ulatusega krediidikriis ning tavapärased börsikrahhid.
Esimene tuleneb sellest, et kuigi ranged neo-liberaalsed pangandusregulatsioonid on nii arenenud ja tärkmemajandustes enam vähem olemas, on need siiski osutunud aegunuteks ning äpardlikeks (vt nt Perez, Pärnu), sest pangandusgeeniused on disaininud uusi kasiino-tooteid, millega saab jälle osavalt publikut alt tõmmata. Juba ammu on massimeedias käibel aforismid a la: sub-prime = sub-crime jne.
Kuid börsinduses krahh on tavaline kasiinomäng nagu ikka, kus parajasti puudulikke regulatsioone kasutades, kerguslike väikevendade paberid kanditakse pakskassidele ümber.
Selge, et kui valitsused on lubanud finantsasutustel käkerdatud regulatsioonide raames tegeleda, siis nad ise peavad supi ära sööma.
Muide, Islandit on FTs aastaid hoiatatud, et nendel puudub küllaldane kompetents nii suure-kaliibrilisteks rahvusvahelisteks panganduse spekulatsioonideks ja häda tuleb, nad muidugi vaidlesid vastu – nüüd on supp valmis.

Mis meie kompetentsi puutub,

siis näib, et kohalikku prognoosimist ja majanduse reguleerimist näib kõige rohkem solkivat igat masti partokraatlike plekktrummipõristajate ja mundrifanfaarikute täieseti teoreetiliselt absurdsed dotseerimised, eriti igasugu valimislubaduste näol, nt:

„majandus on tsükliline ja valitsus ei saa midagi teha“ (valitsuse ja keskpanga primaarne valvevale, sest nt inflatsiooni tõstma on nad mihklid küll kasvõi ravimite hindade tõstmisega, raamatutest rääkimata, liiatigi on moodne majandus reguleeritav, isegi tsükliliseks reguleeritav)

„inflatsioon tuleb väljast“ (valitsus ja keskpank, ometi eeskätt maksusüsteemid mõjutavad inflatsiooni)

„meie maksusüsteem on nii efektiivne, et mõjutab Päikese liikumist“ (Gräzin, PPM 9.X)

„kõikidel majandusagentidel on tsükli põhi täpselt samal sügavusel“ (kõik naiivsed neoliberaalid)

„kõikides riikides on majanduskriis täpselt nagu meilgi“ (vääramiseks vt arvutust)

„jõudsime vandele riikidele laenamise järele“ (Kilk ja teised, ekslik väide, võrrelda tuleb netolaene = laenud – hoiused)

„kõigis majandusagentides on just täpselt ühesugune looma hing ja mitte meie ei tõmba euroliitu alt vaid vastupidi“ (Mutt, PM 10.X, tegelikult meie kasumimaksusüsteem on euroliidus investeerimiskonkurentsi solkimise musternäide (meie teie kröösustelt eelarvesse makse ei võta, teie maksumaksja toetagu meie haridust jne), meenutagem meile suhkrutrahvide kaelatõmbamist inetu vassimisega Brüsseli poole PMist jne)

„inflatsioon hakkab iseenesest langema aasta teisel poolel“ (eestkätt EP ja RM naiivsus, mis pole aastaid kordagi realiseerunud, naiivsus eeskätt selles mõttes, et valitsus jätab ise inflatsiooni juhtimise, languse puhul kõige olulisema indeksi sihistamise täiesti oma agendast mugavalt välja)

„eksport on meil tugev“ (Ansip, reaalselt langenud üle aasta ja kõrge inflatsiooni, üle 5% püsimisel langeb veelgi koos töötuse järsu tõusuga)

„meie võime oma kasumitega siit maalt ilma makse maksmata minema jalutada“ (mitmedki eesti kröösused, asi on selles, et nende miljardid on sageli pärit eeskätt käpardlikust kehtivast kasumimaksu seadusest võimalikuks osutunud rahvusliku vara krabamisest).


Carlota Perez’i teesid surutisest vabanemiseks ja sellega seoses

Professor Perez (TTÜ) esitas need äsja Pärnus „Juhtimise Konverentsil“ (professori globaalse mullimajanduse mitmesajandilise evolutsioonilise institutsionaalanalüüsi suurepärase ettekande slaidid on võrgus, samuti on võrgus tema raamatu „Technological Revolution … Dynamics of Bubbels …“ 2002 EE Publ lõpupeatükk).
Kokkuvõttena (slaid 12) evolutsioonilise analüüsi põhjal universaalväited surutisest pääsemiseks, surutisest, mis tema väitel tulenes lihtsalt finantsregulatsioonide ala tegemata jäänud tööst nii globaalselt kui ka lokaalselt peaaegu sarnaselt, meil seda eeskätt seoses euroliitu astumisel ja rahaturgude avanemisega adekvaatsete pangandusregulatsioonide disainimata jätmisega:

“. The time of the casino paper economy is over

. There will be regulation of finance, global and national

. Profitable financial investment will be in equity and bonds for the production of goods and services

. Innovation will take place in all industries

. The gestation of the next technological revolution
will prepare the next big-bang

. Employment and well being will spread more widely,
nationally and internationally

. The stability of the market economy depends on making sure
that the profit seeking behavior of the few
results in the benefit of the many

…”.

Mida see meile tehniliselt tähendab: tuleb majandus- ja rahandussüsteemi reforme jätkata, eeskätt tulumaksuseadusi harmoniseerida euroliidu ning põhjamaise stiiliga (seda eriti kasumiseaduste tsiviliseerimisega) ning finantsregulatsioonides asendada vananenud mehhanismid kaasaegsetega-adekvaatsetega (mitte järjekordselt käpardlikega ning kasiinolõhnalistega, eriti vajab ajakohaseid riikikke regulatsioone siin tegutsev börs, röövlaenutajad jne ) et ohjata inflatsiooni ning seega edendada eksporti ning vähendada euroliidu kontekstis barbaarset majanduslikku ebavõrdsust, kuid kaugeltki ainult mitte seda.

Ü. Ennuste