Arengufond: riik panustagu taastuvenergeetikasse

 Lisa kommentaar

Maailmas on kaks selget kasvuvaldkonda, säästev- ja taastuvenergeetika ning teine on tervishoid, kuid kas Eesti suudab nende arenguks strateegilised kasvuprogrammid algatada, sõnas Eesti Arengufondi juht Ott Pärna.

Pärna esitas täna riigikogu täiskogu ees tulevikumõtteid Eesti majandusest ning kutsus üles ühiselt tegema Eesti Kasvuvisiooni 2018. Tema sõnul on maailmas kaks selget kasvuvaldkonda, säästev- ja taastuvenergeetika valdkond ning teine on tervishoid. Tema sõnul võivad need valdkonnad ka järgmise "mulli" tekitajad olla. Tema küsimus oli see, et kas Eestis saaks algatada nende valdkondade arenguks strateegilised kasvuprogrammid.

Ta tõi Soome näite, kus tehakse säästev- ja taastuvenergeetika valdkonnas tööd laiemalt kui puhtalt sellega seotud toodetega. "Programm peaks osapooled kokku tooma keskkonnatehnoloogia põhistesse äridesse. Soomlaste ambitsioon on keskkonna tehnoloogia ettevõte Finnish Cleantech Cluster saada maailmas omaala liidriks ning seda läbi era- ja avaliku sektori suure koostöö. Välisinvesteeringud meelitatakse antud sektorisse - see on riigi eelissektor ja sinna pannakase aur. Riskikapitali suunatakse rohkem sellesse sektoritesse. Sama tehakse haridussüsteemis, et koolitada valdkonna spetsialiste. See kaasab mitmeid polaarseid tegevusi, mingi valdkonna arendamine ei tähenda ainult rahapakki," rääkis ta.

 Loe edasi

Reklaam

Pärna rääkis, et ka Eestis on riiklik riskikapital hädavajalik ambitsioonika äri kasvatamiseks. "Iga kroon, mis riskikapitali pannakse toob tagasi ning tõenäoliselt tulu." Tema arvates tuleks riskikapitalist rohkem teavitada, et julgustada ettevõtjaid. "Ilma riskikapitalita stimuleerida Eesti majanduse muutusi ja muutusi algatada on raske, kuid selleks te Arengufondi lõitegi," ütles ta riigikogule.

Arengufondi juht puudutas oma kõnes mitmeid kordi hariduse teemat: "Väike vihje, et kõik teed viivad haridusse." Tema sõnul on see küsimus kõige teravam IT-sektoris. "See on küsimus kuidas IT-haridust elavdada ja rahvusvahelisemaks muuta. Meil on vajadus rahvusvahelise IT-akadeemia loomiseks tulevase atraktiivse tööjõu sissemeelitamiseks. Oleme strateegilise algatusena lükanud käima IT kõrghariduse rahvusvahelistamise projekti "Eesti IT Akadeemia"."

Ta lisas, et Eestil on 1000 IT-eksperti puudu. IT-sektor võimaldaks praegu töökohti luua, kuid pole kedagi tööle võtta. Siia ei saa tuua IT-ettevõtet kui on vaja palgata 100 inimest. Üksikutest programmidest ja välistudengitest ei piisa.

Pärna sõnul on Arengufond ambitsioonika ettevõtluse eestvedaja ja Eesti majanduse uute kasvuvõimaluste otsija. Ettekandja märkis, et Arengufond on läbi viinud hulga erinevaid seireid nii majanduse olukorra diagnoosimiseks kui ka eri sektorite läbilöögivõime analüüsimiseks. „Rahvusvaheliste trendide taustal oleme vaadanud töötlevat tööstust, teenusemajanduse erinevaid nišše, finantsvahendust, tervishoiuteenuste eksporti ning IT senisest mõjusamat kasutamist tulevikukasu nimel,” lisas Pärna.

Ettekandja väitel tuleb meie riiki täna värsket raha kolm korda vähem, kui seda tuli buumiaastatel. „90 miljardist on saanud 30 miljardit ehk siis see on raha, mille me värskelt maailmast teenime, laename või mis meile investeeringutena tuleb, mis omakorda aitab sisemajandust turgutada ja ka riigieelarvet kujundada. Need ilmekad numbrid näitavad, et me peame leidma oma majandusele uue hingamise. Me peame leidma majandusele uue olemuse.”

Pärna rõhutas välisinvesteeringute hankimise olulisust ning avaldas arvamust, et see on väljakutse Eesti diplomaatidele.

„Uutmoodi majandus vajab ambitsiooni, raha ja käimatõmbamist. Selleks on Arengufondi investeeringud. Selle eesmärgiga käivitasime rahvusvahelise äriinkubaatori Seedbooster ning lõime riskikapitali assotsiatsiooni koos 25 turuosalisega, mis on täna väga edukalt käima läinud. Viimase 14 kuu jooksul oleme teinud viis investeeringut, neli on lõpuleviimisel ja viis tulevikuprojekti on Seedboosteris kasvamas.”

Oma kõnes märkis Pärna, et saada haljale oksale peame praegu mõtisklema, milline on meie majandus olemuslikult 10. aasta pärast - mida me ekspordime, kus me inimesi koolitame jne. Peame minema ühiskonnaga uuele tasemele kui tahame edukate riikide hulka jõuda, parandada ei saa ainult ühte-kahte asja. "Enamus edukad riigid otsivad uut hingamist, nii suured kui väikesed, Singapur, Iirimaa, USA, Inglismaa. Täna on seda teha parim võimalus kui kunagi varem."

"Teeme Eesti 2018 Kasvuvisiooni ära ja siis ma luban, et Eesti jõuab haljale oksale," ütles Pärna oma kõne lõpetuseks.