Kitsing: Euroopa ministrid ajavad interneti umbe
15.01.2009, 17:30 Euroliit taotleb avatud ja piiranguteta
internetti, soovides selleks internetiliiklust regulereerida viisil, mis tekitab
olulist kahju veebi kasutajatele ja andmesideteenuste pakkujatele.
Eelmise aasta lõpus kiitis Euroopa Liidu ministrite nõukogu heaks
telekommunikatsioonireformi reeglid, mis seavad eesmärgiks tagada avatud ja
piiranguteta interneti. Nimelt toetasid nii Eesti majandus- ja
kommunikatsiooniminister Juhan Parts kui teised ELi
ministrid europarlamendis esimese lugemise läbinud sidevõrkude ja teenuste
seadust.
See püüab kehtestada nn sidevõrkude neutraalsuse (network
neutrality) põhimõtte. Ent arusaam selle neutraalsuse tagamise
olemusest varieerub toetajate seas oluliselt. See võib tähendada nõuet
keelata erinevate hindade kehtestamine erineva mahu ja kvaliteediga
ühenduste puhul. Näiteks Euroopa roheliste jaoks on see neutraalsus vahend
sõnavabaduse tagamiseks internetis.
Loe edasi Reklaam
Europarlamendi ja ministrite toetuse pälvinud uues seaduses – mis
läheb teisele lugemisele jaanuari lõpus – väljendub sidevõrkude tagamise
neutraalsus miinimumstandardite kehtestamises, mis keelavad andmeside
liikluse esmatähtsuse.
Teisisõnu on Euroopa ametnikud ja poliitikud võtnud ülesandeks kirjutada
seadusesse midagi, mille olemuse ja otstarbe osas isegi selle toetajad ei
suuda kokku leppida. Enamgi veel. Seadus peab tagama avatud ja piiranguteta
ligipääsu internetile, aidates poliitilise retoorika järgi kaasa
innovaatilise ettevõtluskeskkonna tekkimisele ja luues eeldused uue
Google'i või Skype'i tekkeks. Tegelikkuses need reeglid mitte ainult
ei pärsi uute innovaatiliste firmade teket, vaid kahjustavad neid firmasid, keda
reeglite abil püütakse kloonida.
Andmeside prioritiseerimise keelamine aeglustab selle
liikumist. ELi kavandatavad uued piirangud ei võimalda hoida näiteks
e-kirja paar sekundit kinni, et anda teed videole, mis peab jõudma
sihtpunkti kohe. Tulemuseks on ummikud internetis, mis piirab nõudlust
andmeside mahukate teenuste järele. Ilmselgelt pole videote vaatamine
YouTube'is mõttekas, kui iga natukese aja tagant tekib paus.
Ajalehes Financial Times avaldatud analüüsi järgi võib jäikate
keeldude kehtestamine sidevõrkude neutraalsuse tagamiseks kolmandiku võrra tõsta
lairiba ühenduste keskmist hinda. Operaatorid peavad nende reeglite
täitmiseks suurendama sidevõrkude mahtu, mis nõuavad uusi
investeeringuid.
Nende katmiseks sirutatakse käsi interneti kasutajate rahakoti
järele. Ühenduste kallinemine vähendab nõudlust. See ei tekita
kahju ainult interneti kasutajatele, vaid ka andmeside mahukaid teenuseid
pakkuvatele firmadele. Samas toetavad need ettevõtted, lootes olla tasuta
kaasasõitjad, ekslikult sidevõrkude neutraalsust.
Juhtivad Euroopa reeglite eksperdid Martin Cave ja Pietro
Corcioni kirjutavad oma uurimuses, et ELi praegune
konkurentsialane seadusandus on piisav avatud interneti tagamiseks. Eesti
on selle elav näide. Praegustes tingimustes on internet
hästi arenenud ja innovaatiliste teenuste pakkumine on kasvanud. Eesti
poliitikud ei tohiks neid saavutusi maha mängida, toetades ELi isu kõike liialt
reguleerida.