Võluvitsaks peetud astelpaju nüpeldab talumehi

Astelpajuvaimustus, mis sajandivahetusel kerkis Lauri Aaspõllu õhutusel nagu pärmi peal, on muutunud astelpajuahastuseks - istandused kannavad saaki, aga kuldsetest vitamiinipommidest on raske lahti saada ning kasvatajatel on jäänud loodetud hõlpkroonid teenimata.Samal teemal

• Lauri Aaspõllu lubas marjamaad
• Inkasso nõuab sisse astelpaju kasvataja võlgu
• Kohtutäitur omandas võlgades astelpajukasvataja firma
• Eesti esiastelpajukasvataja sai ärikeelu

Esimesed muresignaalid jõudsid ajakirjandusse juba paar aastat tagasi, kui istandused hakkasid saaki andma. Nüüd on selgunud, et osa tollastest marjadest seisab endiselt tulutult külmlaos ja kasvatajate kannatus on katkemas.

Aaspõllu idee alustada aktiivset astelpajukasvatamise kampaaniat sattus viljakasse ajajärku - traditsiooniline põllumajandus kiratses ja kõik otsisid alternatiive. Astelpajuusku pöörasid mitte ainult põllumehed, võluvitsa torkasid mulda ka paadunud linnavurled. Astelpajuistandust reklaamiti kui pensionisammast.

Rasvasema suutäie ampsas Lauri Aaspõllu
Algas hoogne istikuäri, kus rasvaseima suutäie ampsas ilmselt Lauri Aaspõllu. Tema äriidee oli lihtne - tahad saada tulundusühistu A-Mari liikmeks, osta vähemalt tuhat taime ja raja vähemalt ühehektarine istandus.

Neid vabatahtlikult end ühistu külge aheldanud inimesi ja firmasid kogunes ligi kolmsada ja Aaspõllu saab uhkustada Euroopa suurima astelpajukasvatajaid ühendava organisatsiooniga.

Kui arvestada, et istanduste all on umbes 800 hektarit, võib istikuäri kogukäibeks arvestada ligi 40 miljonit krooni. Istikuäri algul müüdi paariaastaseid taimi 35 krooniga ja kui nõudlus kasvas, kerkis taime hind 60 kroonini. Hektarile istutatakse 1000-1250 taime.

Lisaks Aaspõllule tegeles istikubuumi ajal istikuäriga veel kümmekond inimest ja firmat. Nüüd on nõudlus istikute järele kadunud, sest keegi ei kipu istandusi laiendama või uusi istandusi rajama. Mõni peab plaani istandus hävitada.

"Vot panen kevadel astelpajupuudele trossi taha ja tõmban platsi puhtaks," ägestub Imavere aleviku ääres asuva Laanejaagu talu peremees Jüri-Toivo Laarmaa oma 1,3hektarise istanduse keskel seistes. Ühe põõsa juurest teise juurde sibanud taksikoer Sessu jääb joonelt seisma ja uurib oma koerasilmadega, miks peremees häält tõstis.

Marjade all kinni 200 000 krooni
Aga paneb ikka häält tõstma küll, kui sul asja ees, teist taga on marjade all juba teist aastat kinni ligi 200 000 krooni. Laarmaal on kõik kenasti paberite peal kirjas ja paberid diivanilaua peal laiali. Laarmaa 2004. aastal korjatud marjad, kokku 6252 kilogrammi, seisavad alates 2005. aasta maist ASi Maag külmlaos Tartus.

"Sellest ajast peale pole marjad justkui minu omad, sest kirjalikku lepingut marjade üleandmise kohta pole A-Mari sõlminud," kurdab Laarmaa. "Ma oleksin õnnelik, kui ma marjade eest ka poolteist eurot saaksin."

Aaspõllu on lubanud ühistu liikmete marjad müüa hinnaga kaks eurot ehk 31 krooni kilo. Eelmise aasta marjadest tegi Laarmaa veidi enda tarbeks mahla ja ülejäänu jättis lindudele söömiseks.

Laarmaa sõnul ühines ta A-Marjaga, sest ühistu jagas lootust, et liikmeil tuleb vaid marju kasvatada ja koristada ning marjade müügi eest muretseb ühistu.

"Algus oli väga ilus - Lauri Aaspõllu oli nagu mesimumm, kes rääkis magusat juttu," sekkub Laanejaagu talu perenaine Anne Laarmaa ja kallab külalisele astelpajumahla.

"Aaspõllu lendas 2000. aasta kevadel lausa oma lennukiga üle Eestimaa ja vaatas ülevalt, kas tema müüdud istikud on ikka kenasti mulda saanud. Meie talust üle lennates haaras kohe telefoni ja päris, et miks te juba ei istuta."

Aaspõllu on A-Marja liikmetele viimastel aastatel olnud raskesti tabatav. Samuti ei korraldanud A-Mari eelmisel aastal seadusega ette nähtud aastakoosolekut.

A-Marja majandusaasta aruandest ei tasu aga unistadagi. Ka ükski teine Aaspõlluga seotud kuuest ettevõttest pole esitanud aruannet 2005. aasta kohta. Peaaegu kõik temaga seotud firmad on kroonilised võlglased.

Mitmed, kes Aaspõlluga kunagi koostööd teinud, ei meenuta kokkupuudet astelpajukuningaga kõige parema sõnaga. "Sisuliselt viskasin A-Marja astelpajumarjad 2005. aasta mais võlgade tõttu välja," meenutab ASi Pärnu Laht juhataja Ott Sool. "Nad ei suutnud isegi transporti tagada. Muretsesin auto ja sõidutasin puhastatud ja pakendatud marjad Maagi lattu." Soola sõnul on A-Mari suutnud tasuda 125 000 krooni ja endiselt on nad võlgu 73 000 krooni.

Soola sõnul on astelpajuäri lörri läinud, sest asja mootoriks oli istikuäri. "Tootel hakati vaid üht otsa arendama ning marjade töötlemise ja turuga üldse ei tegeletud," räägib Sool.

Laos seisab 48 tonni astelpajumarju
ASi Maag Tartus asuvasse külmkambrisse toodi 2005. aasta kevadel Pärnu külmkambrist 74 tonni puhastatud ja pakendatud astelpajumarju. Alles on laos 48 tonni marju, ülejäänu on Lauri Aaspõllu tasapisi välja lunastanud. "Laopind on nende marjade all kinni," kurdab Maagi külmlao juhataja Katrin Puussaar. "Oleme seetõttu olnud sunnitud oma kaupade ladustamiseks rentima mujalt pinda."

Eesti Põllumajandusülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktori Rando Värniku sõnul on astelpajukasvatamine väga hea idee, kuid Lauri Aaspõllu tõttu on sellele negatiivne kuvand tekkinud. "Tarbijauuring näitab, et tarbijal on usaldus tervisliku astelpajumarja vastu."

Lauri Aaspõllu: kasvuraskused tuleb üle elada
Lauri Aaspõllu on Äripäevaga suhtlemisel omas elemendis - ta ei vasta ühelegi üheteistkümnest konkreetsest küsimusest ning halab teemal, et keegi tema ponnistusi ei toeta.

Aaspõllu, kes pärast küsimuste kättesaamist võtab autoriga ühendust ning sähvab esimese reaktsioonina, et kõik küsimused on ühte auku, palub vastamiseks nädal aega. Seitse päeva hiljem laekub elektronkiri, milles Aaspõllu ei vasta näiteks küsimustele, miks temaga seotud firmad on võlgu riigile ja miks ta pole suutnud maksta astelpajukasvatajatele kaks aastat tagasi kogutud marjade eest.

Samas tunnistab Aaspõllu turundusprobleeme, pidades neid aga paratamatuks ja loomulikuks uue valdkonna käivitamisel.

"Lähiaastate saagid ulatuvad 6000 tonnini aastas, mille rahaline väärtus on umbes 120 miljonit krooni," kirjutab Aaspõllu ja täpsustab, et Eesti siseturg tarbib umbes 100 tonni aastas. "Ülejäänud 5900 tonni tuleb suuta lähiaastatel eksportida," järeldab Aaspõllu ja lisab, et ta loodab kasvuraskused üle elada ning leida parimad lahendid astelpajutoodete turustamiseks. Aaspõllu andmeil on maailma turumaht umbes 180 000 tonni.

Aaspõllu kinnitusel on temaga seotud ettevõtted olnud sunnitud kandma enamiku astelpaju kasvatamisega seotud arenduskuludest. "Turu- ja tootearenduseks oleme kulutanud aastas umbes 1,5 miljonit krooni, samal ajal kui liikmemaksudest laekub vaid 130 000 krooni," kurdab Aaspõllu.

Tema sõnul on astelpajuga seotuid toetusi jäetud välja maksmata, sest ajakirjandus on seda valdkonda kirjeldanud kui kavalat taimemüügiäri, süvenemata sellesse, et kõikvõimalikud arendusinvesteeringud kümne aasta jooksul ületavad kordades taimemüügi käibe.

Aaspõllu kirjutab, et ilmselt on paljudel astelpajukasvatajatel olnud hinnaootused kõrgemad kui turu võimalused.

"Need liikmed, kes on soovinud oma marja iseseisvalt müüa oluliselt madalamat hinda pakkuvatele vahendajatele, on seda ka teinud," kinnitab Aaspõllu. Kaudselt on see tema sõnul aga mitmel juhul takistanud teiste liikmete marjade müüki.

Turvaärimees loovutab marjad pensionäridele
Turvafirma OÜ K Grupp Turvateenused juht Margus Laasi on kahel viimasel aastal lubanud oma Jõelähtme lähedal asuvast astelpajuistandusest marju korjata kohalikel pensionäridel.

"Huvi on kadunud, sest A-Mari, mis lubas marjad realiseerida, on mulle seni võlgu umbes viie tonni marjade eest," põhjendab Laasi, miks ta loobus ligi kahehektarilise istanduse eest hoolitsemisest. "Las korjavad pensionärid ja söövad linnud oma kõhu täis." Laasi investeeris istanduse all olevasse maasse ja istikutesse kokku ligi miljon krooni. Samas usub ta, et pole lausa vastu pükse saanud, sest maa hind ju üha tõuseb.

Kostivere päevakeskuse juhataja Anne Kanne sõnul tundsid kohalikud inimesed paar aastat tagasi huvi, miks keegi istandusest saaki ei korista. "Suur oli üllatus, kui Laasi ütles, et ta ei taha marjade eest sentigi ja et huvilised mingu ja korjaku enda tarbeks."

Kes on kes?
Lauri Aaspõllu
- Sündinud 28.01.1964
- Õppinud Moskvas kinokunsti, erialalt režisöör-produtsent
- Olnud filmide "Naerata ometi" (1985) ja "Saja aasta pärast mais" (1986) režissööri assistent
- Sai 1995. aastal Eesti rahvuskultuuri fondilt 20 000 krooni toetust filmiõpinguteks Pariisi instituudis INA Formation
- On olnud põllumajandusministri nõunik
- Endine Res Publica liige
- 2000. aastal ostis Sõmerpalu sovhoosi, sai ka Sõmerpalu mõisahoone omanikuks
- Elukaaslane Mare Liiske juhib 2006. aastast Eesti Filmi Sihtasutust
Allikas: Äripäev

Tasub teada
Fakte astelpaju kasvatamise kohta
- Astelpaju all on umbes 800 hektarit.
- Eestis on ligi 300 kasvatajat, enamik on A-Mari liikmed.
- Hektarilise istanduse rajamine maksab 40 000-80 000 krooni.
- Pistoksast kasvab puukoolis küps istik kahe aasta pärast.
- Istik annab esimest saaki kolme aasta pärast, kuni 1 kg emataime kohta.
- 3-4aastase istanduse keskmine saagikus on 3000-3200 kilo hektarilt.
- Aastatel 2001-2004 said astelpajukasvatajad SAPARDi jm toetusi 110 000 istikule.
- Astelpajumarju ostetakse hinnaga 20-30 krooni kilo.
Allikas: EPMÜ, Äripäev