Patendiamet: ettevõtjad ei tea oma õigusi

Oma nn leiutisele kasuliku mudeli tunnistuse saamine patendiametilt ei tähenda veel seda, et tegemist on leiutisega, sest patendiamet peab korrektse taotluse korral tunnistuse ikkagi väljastama, isegi kui toode on turul olemas. Samal teemal

• Väiketootjad loodavad patenteerimisega turu sulgeda
• Patendivolinik: kasulik mudel osutunud sageli kehtetuks
• Arti Arakas tahab müüa patenteeritud kirjaklambrit

„Kasuliku mudeli saab iga taotleja, kes esitab korrektse taotluse, sõltumata sellest, kas see asi on uudne või ei ole,“ rääkis patendiameti patendiosakonna juhataja asetäitja Anne Erlach. Tema sõnul ei anna ettevõtjad endale aru, et sisuliselt toote uudsuse eest peavad nad ise vastutama, kuigi nad saavad kasuliku mudeli tunnistuse.

„Kui nad ei ole uudsust ise kontrollinud ega lasknud ka mõnel volinikul kontrollida või kas või meie käest tellinud, siis see tähendab seda, et mõni võib seda asja ammu enne seda toota, kui tema selle mudeli saab,“ selgitas ta.

„Nad arvavad, kui nad on kasuliku mudeli saanud, et siis on kõik mured lahendatud ja kõige ülejäänuga tegeleb patendiamet kuni selleni välja, et patendiamet maksab leiutajale leiutuse eest ja mida kõike nad siin loodavad,“ rääkis Erlach tunnistuse saajate valearusaamadest.

„Amet registreerib, et see inimene leiutas sellise ja sellise asja, aga patendiameti kompetentsi ei kuulu absoluutselt järelevalve teostamine, kes ja kuidas seda kasutab,“ rääkis Erlach patendiameti volitustest. „See on täiesti leiutaja enda ülesanne.“

Kui ettevõtja on kasuliku mudeli tunnistuse saanud, siis ta peaks kõigepealt suhtlema selle ettevõtjaga, kes turul on, andis Erlach nõu. „Seaduses on selline asi olemas. Kui teine tootis juba enne, kui tema oma mudeli taotluse sisse andis, siis teisele jäävad kõik õigused alles ja mudel ei võta mitte midagi ära,“ selgitas Erlach.

„Kõigepealt peaks välja selgitama, kas konkurent alustas tootmist pärast seda, kui tema selle tunnistuse kätte sai. Kui tootmine toimus juba enne, siis ei ole mitte midagi teha,“ lisas ta.

Väga sageli on Erlachi sõnul saadud tunnistus sellisele asjale, mis ei ole uudne. „Kui vastaspool pöördub kohtusse, siis tal on väga lihtne nõuda selle kasuliku mudeli tunnistuse tühistamist, sellepärast et see väljaandmise hetkel ei olnud juba uudne,“ märkis ta. „Meie peame ikkagi tunnistuse välja andma, kuigi me teame, et ei ole uudne.“

Erlachi sõnul peaks see, kellel on olemas tunnistus ja kellele ei meeldi, et teised on turul, neile kõigepealt kirja saatma, et tal on nii- ja niisugune asi kaitstud. Edasi peaks konkurent tegutsema, kas nõudma mudeli tühistamist või tõestama, et ta tootis varem. „Aga kõigepealt võiksid nad inimlikult omavahel suhelda ja välja selgitada, kellel kui palju õigust on,“ soovitas Erlach, sest kellel on tunnistus, ei tea ka sageli kõiki oma õigusi, ja need, kel ei ole tunnistust, ei tea ammugi oma õigusi.

„Milleks me üldse registreerime leiutisi kahel moel, on see, kui kellelgi on vähe raha ja väga hea idee, siis saab ta kiiresti ja odavalt mingi paberi kätte, ja siis tal on aega pikemalt mõelda, kas tahab patenti,“ selgitas Erlach. Patenti on tema sõnul ikkagi mõtet võtta siis, kui asi läheb tootmisse ja toodab selle patendi kaitsmise raha vähemalt tagasi. „Vastasel juhul ei ole üldse mõtet kaitsta. Kui on ikka korralik leiutis ja see toob ettevõtjale sisse, siis tuleks ikkagi võtta patent,“ leidis ta.

Tagasi

Teksti suurus AAA mail print

Loe kõiki kommentaare (2)

Lisa oma kommentaar

Mis vihast nõretav kommentaar?
Eesti Patendiamet on samasugune nagu kõik Euroopa patendiametid, intellektuaalomandi seadused on Euroopa omadega harmoniseeritud, enamvähem samad on nad Euroopa kõigis riikides. Kasuliku mudeli seadused on jah, ainult väiksemates riikides, aga need ongi selleks, et inimesed saaks vähese rahaga oma leiutisele kaitse. Inimese enda vastutus, et mida ta üldse kaitseb, on sellega muidugi suurem. Kui keegi tahab abi, siis on võimalus pöörduda patendivoliniku poole, kuid kui raha üldse ei taha välja käia, siis antakse Patendiametis endas TASUTA konsultatsioone.
Ja järelvalve funktsioone ei teosta ükski Patendiamet üheski riigis, miks Eestis peaks? Vanasti nõuka ajal olid jah teised seadused, aga nüüd otsustavad inimesed ise ja sellega seosed kasvab ka vastutus. Nii et pole mõtet vinguda.

~Jurist Turist [10.08.2009, 21:30]

Eesti patendiamet ei tea milleks ta on vajalik üldse ja kes on nende klient eelkõige ning mida nad peavad kaitsma või keda. Ehk nagu Eesti riigil ja enam vähem kõigel mis selles riigis on puudub neil täielik tegevusplaan, arengukava, arusaam mida ja milleks ning kuhu minek. See on koht kes tegelikult kahjustab eelkõige oma tegelike klientide huve eelkõige ja tulemus on tänaseks nagu Eestis ikka. Tootes meeletut hävingut harimatuses hävitatakse viimast intellektuaalse omandi baasi ja vahetatakse 500kr viie krooniste vastu nagu Eesti äri käib ikka ja alati. Aga olgem ausad eiole ühtegi asja mis Eestis toimiks, seega lihtsam ja ausam on kõik ideed viia välja ja teha kõik need toimingud päris riikides professionaalidega ära - ja Eesti - kellele seda varga riiki enam vaja on? Ainus riik maailmas kes on nii rikas, et võib endale lubada mitte disainimist on enam kui naerukoht ja see ei ole ju mingi riik üldse. Eesti on intellektuaalide vastu võidelnud kogu oma vargariigi loomise aja ja ainult minema on üks ja ainus. Las need komud, kgbiidid ja kitel pintsakuga nätsu närivad presidendid ja wanebe babesid talutavad sulid siis mängivad ärimehi edasi riigieelarvet varastades kust pole midagi enam varastada...

~PA tuleks sulgeda !!!! [07.08.2009, 15:57]

Nimi:		E-mail:
Kommentaar:
	Äripäev jälgib artiklitele lisatavaid kommentaare. Palun hoidu teiste inimeste solvamisest ja prominentsete nimede all enda kommentaaride lisamisest, need kustutatakse kiirelt.