Robotid võtavad teadlaste töö endale
03.04.2009, 14:51 Kaks teadlasterühma valmistasid
samaaegselt intelligentsed masinad, mis suudavad iseseisvalt andmeid
analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi. See on oluline
edasiminek tehisintelligentsi loomisel.
Sellised robo-teadlased saab panna tööle näiteks uute ravimite leidmiseks.
Nad suudavad läbi töötada väga palju andmeid ning sobivad seetõttu teadlaste
abimeesteks bioloogias, kliimauuringutes ja astronoomias, kirjutas Reuters.
Esialgu ragistavad nad oma „ajusid“ siiski vähem ambitsioonikate ülesannete
kallal. Walesi ülikooli teadlaste robot nimega Adam suudab viia läbi
eksperimente pärmiga ning teha järeldusi selle metabolismi ehk ainevahetuse
kohta. Lisaks järelduste tegemisele suudab robot välja mõelda ka järgmise
vajamineva katse.
Loe edasi Reklaam
Adam on maailma esimene robot, kes on iseseisvalt teinud uue teadusliku
avastuse, milleks on uued teadmised pagaripärmi geneetilise ehituse kohta. „Ta
suudab iseseisvalt eksperimente planeerida ja neid ka läbi viia ning oleme
kontrollinud, et ta teeb katseandmeid tõlgendades tõepoolest õigeid järeldusi,“
ütles Ross King Walesi ülikoolist.
„Teadlased on sellise roboti valmistamise nimel pingeliselt töötanud alates
1960. aastaist. Kui saatsime esimesed robotid Marsile, siis unistasid teadlased,
et robotid suudaksid iseseisvalt mõtelda. Nüüd oleme sellele üsna lähedale
jõudnud,“ ütles King.
Kingi töörühma järgmine robot nimega Eve on veelgi võimsam ning pannakse
otsima uusi ravimeid. King usub, et sellistest robotitest võib olla palju kasu
näiteks malaaria vastase ravimi leidmisel, sest selleks tuleb uurida tuhandete
keemiliste ühendite sobivust.
Kingi töörühma uurimis- ja arendustöö tulemused avaldati ajakirjas Science.
Samas numbris leidis oma koha ka Cornelli ülikooli teadlaste Hod Lipsoni ja
Michael Schmidti artikkel, mis käsitleb arvutiprogrammi loomist, mis suudab
iseseisvalt avastada füüsikaseadusi.
Programm jälgib pendli võnkumist ning suudab paljalt vaatluse ja numbriliste
andmete analüüsimise teel avastada fundamentaalseid füüsikalisi seaduspärasusi,
omamata eelnevalt mingeid teadmisi mehaanikast.
Lipson ei usu, et teadlased peaksid end robotite edusammude tõttu ohustatuna
tundma. Robotitest võib aga olla palju kasu, sest nad saavad enda kanda võtta
suure osa rutiinsest tööst. „Üks suuri probleeme tänapäeva teaduses on
fundamentaalsete seaduspärasuste leidmine väga suurest andmemahust. Robotid
võivad teaduse edusamme just selliste avastustega oluliselt kiirendada,“ ütles
ta.