Oluline osa Argentina SKPst – silikoonrinnad

vabakutseline ajakirjanik

Kõik postitused - Liis  Kängsepp

Kõik aripaev.ee blogid

Pole vahet, millise seltskonnaga on tegemist, lõpuks jõuavad kõik peod ja jutuotsad välja ühe teemani – silikoonrinnad ja plastiline kirurgia, kirjutab Argentinast Liis Kängsepp.

-- @page { margin: 2cm } P { margin-bottom: 0.21cm } -->

"Iga päev pannakse Argentinas vähemalt sajale naisele uued silikoontissid," teatab näiteks sisuliselt täiesti ootamatult keset vestlust suvalisel teemal Fer, vabakutseline blogger, "muidugi osa neist naistest on välismaalased, aga suurem osa siiski argentiinlased."

Pole mõtet silmi pööritada – kui Eestis on ilulõikused sisuliselt tabu, siis Argentinas on see täiesti igapäevane vestlusteema, millest räägitakse igas seltskonnas ja valehäbita. Ilutööstus on Argentinas oluline tööstusharu, mis annab tööd mitte ainult arstidele, vaid ka reisikorraldajatele, kes broneerivad gringodest klientidele nii lennupiletid, hotelli kui operatsiooniaja, lisaks organiseerivad linnaekskursioone, tangotunde ja muid tegevusi, mida iluturist vaid soovib.

"Muidugi kui ma näen, et kellelgi on uued silikoonid, küsin kohe, et jou, kas panid endale uued tissid või," kinnitab Guillermo, "naistele tuleb tähelepanu pöörata, eks see on ka üks põhjuseid, miks neil uusi rindu vaja on. Kuigi tegelikult on see muidugi natuke õudne, et kõik on siin nii opereeritud."

"Mina isiklikult eelistan ka naturaalseid," sekkub vestlusesse Gustavo, "silikoonid ausalt öeldes pisut... noh, kuidas nüüd öeldagi, segavad keskendumist."

"Ei tea midagi, ma olin kuus aastat silikoontissidega abielus," vaidleb Miguel, "nad on ju päris ilusad vaadata ja mul oli pärast lahutust alguses päris keeruline uuesti normaalsete rindadega harjuda."

Oma ilutööstuse üle on argentiinlased enamasti uhked. Eriti, kui peale 2001. aasta majanduskriisi hakkasid Argentina suunas tunglema rikkad gringod, kelle jaoks rasvaimu, uued tissid ja lennupiletid kokku olid odavamad kui enese opereerimine USAs, Lääne-Euroopas või Brasiilias.

"Üks parimaid arste, keda ma tean muidugi reklaami üldse ei peagi tegema," teab rääkida Clarisa, "tal on Palermos ukse kohal ainult reklaam telefoninumbriga. Pole isegi kirjutatud, mis number see on, aga kõik teavad. Kõik mu sõbrad on seal opereeritud."

Clarisa ise pole operatsioonini veel jõudnud, peamiselt seetõttu, et tema sõbranna Debora pole tüüpiline argentiinlane ning silikoonrindadest unistamise asemel hoopis põlastab neid.

"Kui ma üldse kunagi end opereerida laseksin, siis mingeid 300grammiseid pomme küll panna ei laseks," on Debora konkreetne, "need tibid on ju lihtsalt naeruväärsed! Kui üldse, siis ma laseks oma tissid opereerida samasuguseks nagu nad olid kümne aasta eest."