VIDEO: (Ääre ärid) Taheva valla tegusaim ettevõtja on 78-aastane

 Loe kommentaare (2)

Videoportreed viljakasvatuse ja turismiga tegelevast 78-aastasest Uno Teemägist ning ööd ja päevad tööpostil veetvast külapoodnikust Eduard Bessonovist.

<OBJECT height=280 width=460><PARAM NAME="movie" VALUE="http://video.ap3.ee/video/jubin.swf"><PARAM NAME="wmode" VALUE="transparent"><embed width="460" flashvars="height=279 width=460 file=http://video.ap3.ee/video/filmid/taheva_pood.flv image=http://video.ap3.ee/video/pildid/taheva_pood.jpg backcolor=0xCC0000 frontcolor=0xFFFFFF lightcolor=0x99999 screencolor=0xEEEEEE" allowfullscreen="true" type="application/x-shockwave-flash" height="280" allowscriptaccess="always" wmode="Opaque" src="http://video.ap3.ee/video/jubin.swf" /></OBJECT>

 Loe edasi

Reklaam

Taheva, vald naiste juhtimise all

Kuigi Taheva valla hingekirjas on rohkem mehi kui naisi, käib elu selles Valgamaa omavalitsuses naiste taktikepi all: kõik seitse vallaametnikku ja ligi kümne munitsipaalasutuse juhid on eranditult naised.
Tõsi, valla suurim ja mõjukaim ettevõtja on mees, aga kui lisada, et tegu on 78aastase talunikuga, siis tuleb küsimus – mis need teised mehed siis teevad – justkui iseenesest huulile.
„No mis teha, kui siin ääremaal pole meest, kes oleks valmis võtma vastutust ja kes tahaks vallaasju ajada,“ põhjendab Taheva vallavanem Monika Rogenbaum, miks ta neli aastat tagasi ehk aasta enne viimatisi kohalikke valimisi võttis vastu ettepaneku asuda vallavanema kohast loobunud meesterahva asemele. Olgu siinkohal siiski lisatud, et vallavolikogu kaheksast liikmest viis on mehed.
Rogenbaum möönab, et kuigi meeste võimalused kohapeal tööd leida on muutunud iga aastaga ahtamaks, pole see ometi tekitanud konkurentsi vabanenud töökoha pärast. „Me siin vahepeal olime tõelises hädas, sest keegi ei tahtnud asuda tööle kooli majandusjuhatajana,“ toob Rogenbaum näite. „Lõpuks võttis selle töö endale külge kohalik mees, kes enne seda juba töötas lasteaias majandusjuhatajana.“ Rogenbaumi sõnul töötab hulk tööealisi mehi Valgas, Võrus, Tartus ja mujal, sest saavad seal suuremat palka.
„Meie valla vähesed ettevõtjad on valdavalt siiski mehed,“ jätkab Rogenbaum. „Maikuus organiseerisime vallas ettevõtjate infopäeva ja sellest võttis osa üle paarikümne inimese.“ Samas tunnistab vallavanem, et osa ettevõtjaid on oma firma registreerinud küll Taheva vallas, kuid tegutsevad mujal, ja vastupidi: mitmed ettevõtted on registreeritud mujal, kuid tegutsevad Tahevas. Näiteks mesinik Jaanus Tull – üks kahest osanikust Järvamaal registreeritud OÜst Meveda –kogub meesaagi üle 200 Taheva vallas asuvast mesitarust.
Monika Rogenbaum rõhutab, et kuna tema vastutab selle eest, et vald toimiks ja kõik vajalik oleks ära tehtud, tuleb tal paljusid asju paratamatult ise teha: olla autojuht, niita murulappe, koristada avalikke puhkekohti ja kontrollida valla territooriumil asuvat viit pumbajaama. Kui ta töönädalal on ühe või teise asjaga, näiteks pumbajaama luku avamisega või kardinapuu paigaldamisega jänni jäänud, palub ta nädalavahetuseks appi oma abikaasa, Tartu ühes firmas rabava ehitustöölise.
Ja sageli tuleb Taheva vallajuhil tegeleda ka heategevusega, nagu järgnev olukord meile tõestab. Teel tagasi Hargla pumbajaama kontrollreidilt tormab ootamatult vallavanema auto suunas habemesse kasvanud keskealine mees ja vehib käega. Rogenbaum peatab auto ja laseb juhipoolse akna alla. „Ma pean sulle raha, Monikakene, ära andma,“ ütleb Tõnu nimeline mees pehmel keelel ja ulatab vallavanemale sajakroonise. „See on see suhe, et kui kellelgi on raha otsas, siis ta küsib selle käest, kellel on raha,“ naeratab Rogenbaum sõitu jätkates ja lisab, et Tõnu on vähemalt alati laenatu tagasi maksnud.
Vallamajja naasnuna põrkame trepil kokku suurima kohaliku ettevõtja, 78aastase Uno Teemägiga, kes on just ühe arve raamatupidajale toonud. „Uno osutab meile kanalisatsiooniteenust,“ selgitab Monika Rogenbaum.
Tegelikult on Uno Teemägi elupõline põllumees, kes pärast Antsla tehnikumi lõpetamist 1949. aastal suunati Taheva kanti agronoomiks. Endisest kolhoosi esimehest ja sovhoosi osakonnajuhatajast on saanud Taheva valla konkurentsitult suurim teraviljakasvataja, kes maksab palka neljale alalisele töötajale. Teemägile ja tema lähisugulastele kuulub ka TÜ Hargla Seemneühistu, mis pakub viljakuivatusteenust.
Teemägi saab pärast korduvat käivitamistörtsatust oma 1992. aasta Ford Sierrale lõpuks hääle sisse ja sõidab põllu juurde, millel voogab küps talinisu. Teemägi sõnul hakkas ta eraettevõtlusega pihta pensionile jäädes 1990. aastal, kui võttis majandada ämmale tagastatud 72 hektari suuruse talu. Täna on eakal põlduril teravilja ja rapsi all kokku enam kui 400 hektarit, millest umbes pool kuulub talle ja ülejäänu on rendimaa. Eelmisel aastal sai Teemägi hektarilt keskmiselt kolm tonni kuiva teravilja. „Ei saa nuriseda – teravilja kokkuostuhinnad on viimastel aastatel olnud soodsad,“ ütleb Teemägi ja lisab, et samas on väetiste hinnad tänavu kaks korda kallimaks läinud.
Lisaks teraviljakasvatusele sukeldus Teemägide Punda talu kümme aastat tagasi turismindusse ja hakkas pakkuma lähedal asuval Koival ja Mustjõel kanuumatka teenust. Korraga suudab Punda talu jõevoogudesse lasta 28 kanuud.
Uno Teemägi räägib, et kui ta aastaid oli investeerinud peamiselt maa ostu, siis viimasel ajal on saanud järjest rohkem soetada ka kallist põllumajandustehnikat. „Mullu muretsesin näiteks kahele vanale kombainile lisaks uue ja võimsama,“ täpsustab Teemägi ja lisab, et koduvallas on ta juba aastaid olnud ainus kombainiomanik.
Samas rõhutab Teemägi, et ta pole mitte midagi mitte kunagi ostnud pangalaenu eest või liisinguga „Kui ma ära suren, siis lapsed ja lapselapsed vannuksid mind maapõhja, et ma neile laenud kaela jätsin,“ põhjendab Teemägi muigvelsui.

Valgalane peab Tahevas poodi

Valla kolmest tegutsevast kauplusest ühte, Taheva poodi peab valgalane Eduard Bessonov. Kui Valga ja Taheva vahet edasi-tagasi sõitmiseks kulunud bensiiniraha ähvardab pere-eelarvet lõhki ajada, eelistab Bessonov jääda ööbima poe tagaruumi.
Selle tarbeks on tal seal voodi, sektsioonkapp, televiisor ja muidugi õnged. Sest õhtuti haarab Bessonovit sageli kalastamiskirg. Päeval seisab aga Bessonov, suurt kasvu ja äärmiselt kliendisõbralik mees üksi leti taga ja täidab külastajate ostusoove.
„Sa anna ikka neid, mis odavamad,“ juhatab vanamemm Milvi kaupmeest õiget küpsisepakki haarama. Milvi tuli poodi bussiga mitme kilomeetri kaugusel asuvast Laanemetsa külast. Vana päevinäinud kilekott saab triiki kaupa täis. Vabasse kätte vahvlitops ning memm suundub bussipeatuse poole.
Seevastu kilomeetri kaugusel elav pensionär Maila Sarnik ostab vaid leiba-saia, tükikese vorsti ja Simpeli-kaardi. „Homme on kaubapäev, siis on valik tunduvalt suurem,“ räägib Sarnik. „Üldiselt saab siit kauplusest kõik vajaliku kätte. Valgas käime sisseoste tegemas vaid siis, kui vaja ühtlasi ka bensiini osta. Taheva vallas tanklat ju pole.“
Tegelikult astub Sarnik juba veerand tundi hiljem taas poeuksest sisse, kaasas kaheliitrine purk piima. „See pole müügiks toodud, vaid mulle isiklikuks tarbimiseks,“ muigab Eduard Bessonov, maksab piima eest ja ulatab Sarnikule tühja pestud purgi vastu.
FIEna tegutsev Eduard Bessonov ostis Taheva kauplusehoone 1999. aastal pankrotipesast. „Mul oli enne seda väike kauplus Valgas, kuid pärast Säästumarketi ja teiste suurpoodide tulekut olin sunnitud poe Valgas sulgema,“ räägib Bessonov. „Ega siin Tahevaski kerge ole, aga olen seni vastu pidanud. Kuna mina pean poodi üksi, siis saan kaupa veidi odavamalt müüa. Konkurent peab oma poodides müüjatele palka maksma.“ Kuukäivet Bessonov öelda ei taha, kuid lisab, et iga päev käib poes umbes sada inimest, kellest enamiku moodustavad ümbruskonna pensionärid.
Kui Äripäeva ajakirjanikud ligi tund aega hiljem Tahevast ära sõitma hakkavad, istub Milvi endiselt bussipeatuses ja ajab juttu omakülamehe Kaupoga. Buss, mis neid koju Laanemetsa viib, tuleb poole tunni pärast.