Ettevõtete innovatsioonivajadus vihastas Langi
11.09.2008, 15:25Saneerimisseaduse eelnõu tutvustanud
justiitsminister Rein Lang läks valitsuse pressikonverentsil silmnähtavalt
endast välja, kuuldes, et majandusraskustesse sattunud ettevõtted vajaksid
hädasti innovatsiooni.
Aripaev.ee küsis täna valitsuse pressikonverentsil justiitsministrilt, miks
saneerimisseadust ette valmistades ei lisatud sinna punkti kohustuslikust
investeeringust rakendusuuringutesse ning tootearendusse, sest viimastel
aastatel on korduvalt räägitud, et ellujäämiseks tuleb Eesti ettevõtetel
panustada innovatsiooni. Selliste investeeringute eestkõnelejaks on senini olnud
majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
"Ma ei saa küsimusest üldse aru! See on nii jabur, et ma jätan sellele
vastamata!" röögatas Lang valitsuse pressikonverentsil.
Loe edasi Reklaam
Seepeale võttis peaminister Andrus Ansip kiiresti ohjad enda kätte,
öeldes, et kuna võlausaldajad teavad, kuidas raha teha ja neil on
raha, võlgnik aga mitte ning on paljas kui püksinööp, peaksid võlausaldajad
saneerimise käigus teatud osast nõuetest loobuma.
Ansip andis seejuures mõista, et eestlaste ettevõtlusjulgus haihtub
täielikult, kui võlausaldajad neile kui vampiiriparv peale lendavad. "Kui äri
aga kunagi alustati, siis midagi ratsionaalset selles siiski oli," kaitses Ansip
hätta sattunud ettevõtjaid.
Saneerimisseadus annab Ansipi sõnul võlausaldajaile senisest suurema
kindluse, et asjast siiski asja saab. Kaitsekõne lõpetanud, viskas peaminister
palli Langile tagasi: "Aga Lang oskab edasi paremini rääkida."
Lang lisas, et Eestis ei suuda võlausaldajad kokkuleppele jõuda ja seetõttu
müüakse makseraskustesse sattunud ettevõte tükkhaaval laiali. Ta sõnas, et
ettevõtjate olukorra parandamiseks tahab justiitsministeerium ka pankrotiseadust
muuta. "Täna pole pankrotihalduritel eraldi koda ja nende tase pole just kõige
kõrgem, selline koda oleks vaja tekitada," rääkis Lang.
"See on üldse kohatu idee, et seadusandja kirjutaks ette, kui palju peaks
kulutama palkadeks ning kui palju teadus- ja arendustegevuseks. See sobis
ühte teise ühiskondlikku korda," ütles Ansip võimaliku innovatsioonikohustuse
teemal.
Saneerimismenetluse kohta märkis peaminister: "Jälgime rankingliste
(edetabeleid - toim) ja üldiselt nähtub neist, et Eesti ettevõtte pankroti
korral saab võlausaldaja väga aeglaselt ja suhteliselt vähe tagasi. See on viga
ja seda tuleb parandada. Kui meie seaduseelnõu saab seaduseks, siis õnnestub ehk
Eesti kohta tõsta.
Langi sõnul võeti saneerimisseaduse eeskujuks Ameerika Ühendriikide,
Prantsusmaa ja Soome seadusandlus. Makseraskuste ohus ettevõte peab
saneerimismenetluse käivitamiseks ise kohtu poole pöörduma. Kohus määrab
saneerimisnõustaja, kes ütleb, kas ettevõtet on võimalik päästa või mitte.
"Ameerikas on olnud ka lennufirmasid saneerimisel ja nii on päästetud
tuhandeid töökohti. Kui ettevõte läheks pankrotti, seisaks lennukid kuskil
nurgas ja see olekski kõik," kommenteeris Lang.