Kommentaar: Riigikohtu otsus võib muuta vaidlustuskomisjonide kohta Eesti õigussüsteemis
08.06.2009, 20:12 Riigikohtu üldkogu tunnistas oma tänase
otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks riigihangete seaduse § 129 lg 1
(kohtuasja nr 3-4-1-7-08). Nimetatud säte reguleeris riigihangete
vaidlustuskomisjoni otsuste peale edasikaebamist.
Arvestades Riigikohtu üldkogu antud selgitusi, võib edaspidi
problemaatiliseks kujuneda ka muude kohtuväliste vaidlustuskomisjonide, näiteks
üürivaidluskomisjoni, töövaidluskomisjoni otsuste täitmine ning nendele
edasikaebuste esitamine.
Riigikohtu üldkogu ees olnud vaidluses taotles kaebaja riigihangete seaduse
kehtetuks tunnistamist osas, mis keelas vaidlustuse rahuldamise korral
õigusabikulude asja kaotanud hankijalt väljamõistmise. Riigikohtu üldkogu läks
oma lahendis kaugemale ja käsitles põhjalikumalt kohtuväliste vaidlusorganite ja
põhiseaduslikke kohtuinstitutsioonide vahekorda Eesti õigussüsteemis. Üldkogu
jõudis järeldusele, et „seaduse vastuvõtmine, millega halduskohus välistatakse
kindlate kohtuasjade lahendamisest selliselt, et halduskohtu asemel asub neid
vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu põhiseaduses
sätestatud pädevuse kitsendamist.”
Loe edasi Reklaam
Pärast Riigikohtu üldkogu otsuse esialgset analüüsi võib jõuda järgmistele
järeldustele:
1. Riigikohtu üldkogu otsus toob endaga kaasa täna ringkonnakohtute
menetluses olevate riigihankevaidluste saatmise halduskohtute menetlusse.
2. Riigihangete Ameti juures tegutsev vaidlustuskomisjon tegutseb jätkuvalt
kohustusliku kohtueelse vaidlust lahendava organina. Samal ajal tuleb kaebused
vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitada mitte ringkonnakohtusse vaid
halduskohtusse.
3. Arvestades Riigikohtu üldkogu põhiseaduse § 4, 146 ja 149 antud selgitusi,
võib problemaatiliseks kujuneda samalaadsete kohtuväliste vaidlustuskomisjonide
(nt üürivaidluskomisjon, töövaidluskomisjon) otsuste edasine täitmine ning
nendele edasikaebuste esitamine.
4. Küsitav on samuti kriminaalmenetluse seadustiku selle osa vastavus
põhiseadusele, mis näeb ette Riigiprokuratuuri määruse kriminaalmenetluse
alustamata jätmise või lõpetamise kohta vaidlustamise ringkonnakohtus, mitte
esimese astme kohtus.
Kõnealune vaidlus algas Kagu Teedevalitsuse hankest “Riigimaantee nr 45
Tartu-Räpina-Värska 54,6 – 69,4 km” (registreerimisnumber 102773). Hankija
kõrvaldas kaebaja arvates selgelt otsitud motiividel AS-i KPK Teedeehitus
hankemenetlusest. Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon rahuldas AS
KPK Teedeehitus esindanud Advokaadibüroo Concordia poolt hankest kõrvaldamise
peale esitatud kaebuse, kuid viidates kehtivale seadusele ei mõistetud kaebajale
välja tema poolt kantud õigusabikulusid. Vaidlustuskomisjoni otsus kaevati
vastavas osas ringkonnakohtusse, kes algatas põhiseaduslikkuse järelvalve
menetluse ja saatis asja Riigikohtusse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegium pidas vajalikuks saata vaidlus otsustamiseks Riigikohtu
üldkogule.
Advokaadibüroo Concordia advokaat Denis Piskunov esindas menetluses
kaebajat AS-i KPK Teedeehitus.