Eestile on parim, kui pangad tegutseks nullkasumiga

Kuna Eesti pankade seis on erinevalt Lääne pankadest väga hea, võiks pangad olla pigem majanduse toetaja kui toetuse vajaja rollis, leiab toimetaja Raivo Sormunen.

Eesti kommertspangad töötavad väga edukalt. Viimases kvartalis teeniti kokku ligi 100 miljonit eurot puhaskasumit, mis tähendab enam kui 20% omakapitali tootlikkust. Seda kadestaks enamik ettevõtjaid ja kõik tundub pealtnäha tore. Siin on aga üks aga.

Kuna Eesti pangandussektor tõmbub juba aastaid kokku, pankade kapitaliseeritus ja varade kvaliteet on väga hea ning pangad kuuluvad enamalt jaolt väliskapitalile, siis oleks majandusele parem, kui pangad tegutseks pigem nullkasumiga.

Terve Lääne-Euroopa pangandussüsteem üritab enne võimalikku uut masu muutuda võimalikult kuulikindlaks. Ühed üritavad kaasata aktsionäridelt lisakapitali, teised müüvad varasid või vähendavad laenuportfelli kokkutõmbamisega varade mahtu, kolmandad proovivad kasumit paisutada ja dividende mitte välja maksta, et oleks vaba raha võimalike ohtudega toimetulekuks. Kui vaadata Eesti panku või pigem siin tegutsevaid välispankade tütarfirmasid, siis meie seis on oigem risti vastupidine. Miks ei võiks me võrreldes Euroopaga risti vastupidi käituda?

Eelmisel aastal kaasas küll kohalik LHV Pank investoritelt ligi 13 miljonit eurot, kuid seda mitte niivõrd kapitalibaasi tugevdamiseks, kuivõrd kiireks laienemiseks ja varade mahu kasvatamiseks. Osa suurpanku on teinud eelmisel aastal omakapitalist hoopis suuri väljamakseid, kuna raha ajab tõenäoliselt üle ääre.

Kui Euroopa pangad vajavad lisakapitali, et kanda maha rämpsuks muutunud riikide võlakirju, siis Eesti pankadel väärtpaberiportfelle praktiliselt pole. Niisamuti pole enam meie pankade probleemiks ka laenuportfelli kvaliteet. Hapud laenud on maha hinnatud, laenuprovisjonide maht on jõudsalt vähenemas ning varade kvaliteet paraneb.

Üks võimalus Euroopa pankadele elujõu sissepuhumiseks on näidata suuri kasuminumbreid põhitegevusest ja mitte maksta omanikutulu. Hoiustajatele tähendab see madalaid hoiuseintresse ning laenajatele kõrgemaid laenumarginaale. Kuna pangad on aga majanduse vereringe toimimise jaoks äärmiselt olulised, siis ei maksa Euroopas ka suurte kasuminumbrite vastu protestida.

Kuna meie pankade seis on aga erinevalt Lääne pankadest väga hea, võiks pangad olla ise pigem majanduse toetaja kui toetuse vajaja rollis. Teenustasud ja laenuintresside kulud võiks hoida võimalikult madalal, investeerida võiks klienti ja teenustesse ning toetada seeläbi Eesti majandust. Milleks teenida raha emafirmadele, kes selle siit kodumaale minema viiks?