Eesti IKT-sektori kümme peamist väljakutset

30.10.2009, 13:27 Lisa kommentaar

Mis on kõige olulisemad asjad, et Eesti e-riigi hoidmisel ja arendamisel ei jääks maha maailmas toimuvast ning et IT-sektori mõju majandusele oleks senisest tunduvalt suurem, küsis täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.Samal teemal

Järgneb kokkuvõte IKT-sektori peamistest väljakutsetest, mida minister esitas infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni konverentsil "Visioonist lahendusteni" kümne teesina.

1. Peame jätkuvalt investeerima tuleviku infrastruktuuri. Keskseim projekt on [kiiret internetti pakkuv uue põlvkonna lairibavõrgu baasinfrastruktuur] EstWin, mille oleme algatanud koos IKT-ettevõtetega. Sada megabitti sekundis peaks 2012. aastaks olema kättesaadav 98 protsendil Eesti territooriumist. ELi uuring näitab, et just lairiba kasutuse osas on Eesti kodud ja ettevõtted häbiväärselt kehvas seisus.

 Loe edasi
Reklaam

2. Keegi ei tohi jääda kõrvale. Kui võrdleme end arenenumate Euroopa riikidega, siis elanike protsent, kes kasutab Eestis internetti, on jätkuvalt neist väiksem. Elanikest vanusegrupis 15-74 kasutab netti 71%, Rootsis näiteks 84%, Taanis veelgi enam. Projektid, mis toovad inimesi interneti juurde, on vägagi teretulnud. Kõik peavad olema osalised infoühiskonnast.

3. Usalduse loomine. Inimesed, kes kasutavad e-teenuseid, ka usaldavad neid. Me ei tohi kuritarvitada seda usaldust. See puudutab nii andmekaitset kui küberruumis käitumise norme. Viimane tõestus usaldusele on suur e-hääletajate arv kohalikel valimistel. See sunnib riiki ümber mõtlema ka valimiste korraldust, kui inimesed teevad valiku kaks nädalat enne peamist valimispäeva.

4. Peame mõtlema erinevate sotsiaalsete gruppide vajaduste peale, pakkudes teenuseid internetis. Huvitavaim näide on e-tervise projekt. Kui see rakendub, saavutame tulemuse, mida paljud riigid on üritanud pikaajaliselt teha, ent pole sihile jõudnud.

5. Ärivõimalust peaks avardama teenusepõhine lähenemine. See viib meid järgmise teesi juurde, mille järgi on selge vajadus.

6. Internet ja e-teenused peaks võimaldama sisulist ümbermõtestamist, kuidas avalik sektor toimib. Me surume e-teenused olemasoleva bürokraatia raamidesse, tuleks aga teha vastupidi. Seega peaks riik ise ümber korralduma, kui e-teenused on rakendunud.

7. Fookusvaldkondade kindlaksmääramine – kus infotehnoloogiat rohkem kasutada, kus näeme enim potentsiaali. Need on haridus, tervishoid, tööstus, finantsteenused, IT-turva lahendused. Meie suurust, täpsemalt väiksust arvestades on neil aladel meil võimalus enim areneda, et mujalt tuldaks siia õppima.

8. Avalike teenuste jaoks loodud infrastruktuur, kõik andmed on digitaalsel kujul.

9. IKT mõju majandusele. See ei ole küsimus ainult ekspordist, kuigi eksport on mõõdupuu. Siseturul on oma selged piirid, see meid ei päästa. IKT-sektori mõju osas majandusele oleme Euroopa keskmine, kui mõõta tööjõu või arendus-teadusressursi kulu järgi. Samas ekspordi numbri osas oleme õige kehvad. Universaalne probleem ekspordi kasvatamiseks on, et ettevõtted ei suuda määrata ühishuve ning ühiselt tegutseda. Riik saab teha väga palju ekspordi toetamiseks pehmete sammudega. Selleks on vaja ettevõtjate ühisnägemusi sihtturgude, toodete võrgustike jms kümnete detailide osas. Loodetavasti on aastaid sellega tegelenud ITL ärkamas. Riik saab pakkuda maksimaalselt koostööd.

10. Euroopa. Mis on meie rahvuslikud huvid oma poliitika sõnastamisel? Praegu käib debatt infoühiskonnast aastal 2015. Mis on need kesksed küsimused, mida Euroopa Liit arutab ses kontekstis? Me suudame neis poliitilistes debattides hästi esineda. Aga küsimus on, mis on meie rahvuslikud huvid? Mida 27 ELi liikmesriiki ühiselt kavandavad, sellel on väga suur mõju majandusele ja ettevõtlusele.

"Visioonist lahendusteni" on pikkade traditsioonidega konverents, mis toimub 11. korda. Varem Tartus ja Pärnus aset leidnud konverents toimub tänavu esmakordselt Tallinnas ja ühepäevase üritusena.

Konverentsil esinevad teiste seas Microsofti Eesti esinduse juht Rain Laane, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Taavi Kotka, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus Infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juht Hillar Aarelaid, Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm, Skype’i juht Sten Tamkivi ja IT-Kolledži õppejõud Linnar Viik.