DV: koalitsioon surub seaduskuulekaid ärimehi susserdama
28.01.2012, 10:20Äsja kolmandale lugemisele saadetud seaduseelnõu, mis keelab julgeolekukaalutlustel maa müügi Venemaa kodanikele või kodakondsuseta isikutele ning väljaspool Euroopa ühenduse riike registreeritud ettevõtetele, sunnib seaduskuulekaid ärimehi n-ö halli tsooni, kirjutas Äripäeva venekeelne sõsarleht Delovõje Vedomosti (DV).
Järgneb DV selgitus:
Seaduseelnõu kohaselt hakkavad maaostupiirangud kehtima nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, kes ei ole Eesti ega Euroopa majandusühenduse kodanikud ega residendid. Ehkki seaduseelnõul on eelkõige majanduslik mõju, kahtlustab DV ka tugevat poliitilist tagapõhja, mis sai ka koalitsiooni ja opositsiooni vaidlusküsimuseks.
Tõsi, lõviosa seaduseelnõust kohandab Eesti seadusandlust ELi nõuetega, sest eelmine seadus võeti vastu 2003. aastal. 2004 sai Eesti ELi liikmesriigiks, ja nüüd on üleminekuperiood möödas. Teiste sõnadega, astutakse rutiinne samm.
Kuid selles eelnõus, nagu ka kehtivas seaduses, on üks peatükk, konkreetsel juhul peatükk 10, mis toob mängu riiklikust julgeolekust tulenevad tehingupiirangud. See ongi tüliküsimuseks.
Mõtlemapanev on ka seaduseelnõu tekkelugu. 2011. aastal arutas riigikogu analoogset seaduseelnõu, mille väljatöötajaks oli valitsus. Arutelu käigus täiendati julgeolekupeatükki punktiga, mis lubab kauaaegsetel Eesti elanikel, kes ei oma Eesti kodakondsust, omandada n-ö piiritsoonis kuni 0,2 hektarit maad. Parandus kiideti heaks peaaegu üksmeelselt nii valitsuse kui ka riigikogu tasandil, kuid kolmandal lugemisel kutsus valitsus oma seaduseelnõu ootamatult tagasi.
Paar kuud hiljem ilmus seaduseelnõu taas välja, kuid nüüd juba Reformierakonna ja IRLi esitatuna ning vormis, millega pole pikaaegsetel Eesti elanikel mitte mingisugust õigust piiritsoonis maad osta, isegi mitte seda 0,2 hektarit. Uutes debattides on valitsuskoalitsiooni saadikud, kes varem kuni 0,2-hektarilist maaostu pooldasid, oma varasematest seisukohtadest kategooriliselt taganenud.
DV hinnangul lööb seaduseelnõu eelkõige Narva ja Narva-Jõesuu elanikke, kellel pole Eesti kodakondsust, kuid kellel on köögivilja kasvatamiseks maalapid või suvilad. Tõsi, nende maalappide ja suvilate kasutamist ning kartulikasvatust praegu ei keelata, kuid kasutatavat maad ära osta need inimesed ei saa.
Kuid kas selles piirkonnas ongi üldse lihtne leida ostjat-kodanikku? Ilmselt mitte. DV arvates mõjutab ostupiirang valusalt ka Narva-Jõesuu kui kuurorti arengut.
Muuseas ei nõua EL seadusandluse kooskõlastamisel seda, et kinnisvaratehinguid tuleks reguleerida kodakondsusega. See küsimus on antud liikmesriikide pädevusse. Nii Lätil kui ka Soomel on maismaapiir Venemaaga, kuid neis riikides piiri ääres mingeid maaostu piiranguid pole.
DV ei taha spekuleerida põhjuste üle, mis valitsuskoalitsioon paari kuuga meelt muutma ajendasid. Samas märgib DV, et kolmandale lugemisele läinud seaduseelnõu põhjustab paljudele Eesti elanikele ning ärimeestele meelehärmi ega ole ka julgeoleku vaatevinklist põhjendatud.
Asi pole samas mitte ainult selles, et vajaliku passita kinnisvara osta ei saa, vaid pigem selles, et terroristid või maffiamehed, kel „sobivad“ paberid olemas, saavad seda endiselt teha ilma mingi piiranguta.
Probleem on tegelikult ka selles, et tegu on järjekordse seaduseelnõuga, millest saab praktikas kergelt mööda hiilida, näiteks Eestisse või muusse sobivasse riiki ettevõtet registreerides. Poliitikud suruvad aga vajaliku kodakondsuseta seaduskuulekad eraisikud, kes Eesti-Vene piiri ääres aastakümneid elanud või tahavad seal lihtsalt oma tavapärast legaalset äri ajada, jõuga halli tsooni.