Kas säästupirni peaks kustutama?

Niisiis – ostsid säästupirni, et hoida loodust ning vähendada oma elektriarvet. Sellised pirnid on tunduvalt energiaefektiivsemad kui traditsioonilised hõõglambid ning sobivad samadesse soklitesse. Kas neid peaks kasutama samamoodi kui nende eelkäijaid?Samal teemal

• Kui palju raha säästab säästupirn?

Tihtipeale jäetakse näiteks pidevalt põlema ametiasutustes kasutatavad pikad (1-2 meetrised) torujad pirnid, võib-olla nende aeglase ja vilkuva süttimise tõttu. Arvatakse ka, et sellise pirni käivitumine võtab palju energiat, mistõttu oleks need toast lahkudes mõistlik põlema jätta, kirjutas Scientific American.

Tuleb aga välja, et sisselülitumisele suurenev energiakulu on nii lühiajaline, et ei oma erilist tähtsust: USA energeetikaministeeriumi andmetel võrdub see vaid mõne sekundi tavalise põlemise ajal kuluva energiaga. Teiste sõnadega on energia kokkuhoiu vaatepunktist lähtudes peaaegu alati kasulik ka säästupirnid toast lahkudes välja lülitada – käivitumisenergia kompenseeritakse kustutamisega säästetud energia abil.

Kas sisse-välja lülitamine võib aga mõjutada pirni eluiga? Tihedam lülitamine võib seda tõepoolest teha, ning arvestades säästupirnide kõrgema hinnaga tundub mõistlik kindlustada neile võimalikult pikk eluiga. Kaaluma peab ju ka pirnide tootmise ja hilisema äraviskamisega seotud keskkonnamõjusid.

Lihtne rusikareegel, mis tasakaalustab mõlemad mured, on lülitada säästupirn välja juhul, kui lahkud toast rohkem kui viieks minutiks. Isegi säästupirnide puhul ületab pirni eluea jooksul kulutatava elektri hind kaugelt pirni enda hinna. Isegi kui säästupirni väga tihti sisse-välja lülitada, on mõju pirni elueale võrreldes energia kokkuhoiuga küllalt väike. Lisaks on pirni eluiga ju ka seda pikem, mida vähem aega sa seda põlemas hoiad.

Ilmselt on sellist tüüpi arvutused tulevikus üha sagedasemad, sest mitmed riigid plaanivad energiat raiskavad hõõgpirnid tulevikus keelustada. Kuid meeles tuleb siiski pidada, et kuigi säästupirnid hoiavad energiat kokku, on kõige tõhusam kokkuhoiumehhanism olnud kogu aeg meie käeulatuses – selleks on lüliti.

Tagasi

Teksti suurus AAA mail print

Loe kõiki kommentaare (10)

Lisa oma kommentaar

Aga võiks ju kasutada LED lampe. Nendel pole purunemise probleeme (pole gaase), enam ei kasutata ka elektroonikadetailide jootmiseks pliisulameid. Eluiga küünib 100 000 tunnini, mõndadel LEDidel 50 000-ni. Kõige suurem pluss on nende veelgi säästlikum energiatarve. Aias kasutamiseks ideaalsed.

~acomptek [14.05.2008, 11:25]

Tiit Kändler täiesti kinnitab oma artiklis su väidet : "Mis on säästulambi sees? Volfram, inertgaasid, elavhõbe, strontsiumoksiidid, baarium, kaltsiumoksiidid. Lisaks sisaldab elektroonika vajalikke keemilisi elemente. Neist eriti mürgine on elavhõbe, mistõttu säästulamp kuulub ohtlike jäätmete hulka ning mille kahjutuks tegemine võtab hulga raha ja aega. Seda ei saa viia tavaprügilasse ega tohi panna ka tavakonteinerisse, mis tähendab, et hukkunud säästulambist lahti saamine on kallis ja aeganõudev tegevus. Ja kui säästulamp juhtub kodus purunema, siis olete imepisikese, aga ikkagi elavhõbeauru rünnaku all." http://www.epl.ee/?arvamus=391943

~to kahtleja [04.05.2008, 09:26]

Olen kuulnud, et mõnel maal on säästulambid(nn säästupirnid) keelatud nagu kilekotidki. Säästulambi "pirnid" pidavat liigselt loodust saastama.

Võib-olla eksin, ehk keegi kinnitab/lükkab mu väite ümber.

~kahtleja [01.05.2008, 18:30]

Nimi:		E-mail:
Kommentaar:
	Äripäev jälgib artiklitele lisatavaid kommentaare. Palun hoidu teiste inimeste solvamisest ja prominentsete nimede all enda kommentaaride lisamisest, need kustutatakse kiirelt.