Halvaks autojuhiks sünnitakse

Halvad autojuhid võivad nüüdsest oma saamatuses geene süüdistada. Uue uurimuse kohaselt on tervelt 30 protsendil ameeriklastest geenivariant, mis teeb neist ülejäänutest oluliselt viletsamad autojuhid.

„Simulaatoriga läbiviidud katses tegid vastava geenivariandiga inimesed keskmiselt 20 protsenti enam vigu,“ ütles Steven Cramer California ülikoolist.

Kõnealune geenivariant piirab lühendi BDNF (brain-derived neurotrophic factor) all tuntud valgu kättesaadavust. Varasemad uuringud on näidanud, vastava geenivariandiga inimesed taastuvad infarktist halvemini ning konkreetse ülesande sooritamisel, näiteks autojuhtimisel, tegeleb ülesande koordineerimisega väiksem osa inimese ajust, kirjutas Physorg.

„Tahtsime uurida, kas vastav geenivariant tõepoolest takistab inimestel keerulisema motoorse ülesande sooritamist. Valisime autojuhtimise, sest see on kompleksne tegevus ning enamik inimesi valdab seda,“ ütles Stephanie McHughen, kelle juhtimisel läbiviidud uurimus avaldati ajakirjas Cerebral Cortex.

Testi tegid 29 inimest, kellest seitsmel vastav geenivariant ka esines. Katsealused sõitsid simulaatoril 15 ringi, mille käigus tuli läbida mitmeid erineva raskusastmega kurve. Testi korrati uuesti neli päeva hiljem. Selgus, et nö vigase geenivariandiga inimesed ei püsinud rajal nii hästi ning õppisid eelmisest sõidukorrast vähem.

Siiski ei saa öelda, et antud geenivariant oleks ainult halb. Näiteks on uuringud näidanud, et neurodegeneratiivsete haiguste põdejatel aitab ta kauem teravat mõistust säilitada. „Näib, justkui oleks loodus üritanud erinevaid variante katsetada,“ ütles Cramer. „Kui tahad õppida uusi asju, siis pole ta hea, aga kui tahad kõrge vanuseni erksa mõistusega olla, siis küll,“ lisas Cramer.

Kommertstesti vastava geenivariandi olemasolu kindlaks tegemiseks konkreetse inimese genoomis ei ole veel olemas. Sellise testi olemasolu tekitaks rohkelt paksu verd, sest kindlasti leidub nii neid, kes sooviksid autorooli lubada edaspidi ainult nö õigete geenidega inimesi, kui ka neid, kes sellisest diskrimineerimisest midagi kuulda ei taha.

„Siiski oleks väga huvitav teada, kui paljudel liiklusõnnetuste põhjustajaist vastav geenivariant esineb,“ ütles Cramer.

Tagasi

Teksti suurus AAA mail print

Loe kõiki kommentaare (5)

Lisa oma kommentaar

Huvitav, et seda teaduseks peetakse, mis siin artiklis kirjas. Kui valimis on ainult 27 inimest, siis see ei kvalifitseeru kuidagi teaduseks. Valimis peaks olema minimaalselt 100 erinevat inimest, et tulemused oleksid usaldusväärsed.

~Toomas [27.11.2009, 10:42]

kuule jürask, nii loll ikka annab olla, mine kooli tagasi

~eino [29.10.2009, 18:27]

ja järjekordne idiootsus kuubis artikkel. halvaks autojuhiks õpitakse esimesest eluaastast peale mitte ei sünnita. ammu juba teada, et geenid avalduvad (aktiveeruvad)vastavalt sellele, millist mõju (signaale) avaldab kehale väline keskkond (vanemad, toit, lasteaed, kool) nii psühholoogilist kui füüsilist mõju.

~jürask [29.10.2009, 15:29]

Nimi:		E-mail:
Kommentaar:
	Äripäev jälgib artiklitele lisatavaid kommentaare. Palun hoidu teiste inimeste solvamisest ja prominentsete nimede all enda kommentaaride lisamisest, need kustutatakse kiirelt.