Arvete tasumisega hiilgavad vähesed

 Loe kommentaare (5)

Erinevate ettevõtete juhid ütlevad, et viimasel ajal on märgata isegi muidu nii eeskujulike põhjanaabrite soomlaste venitamist arvete tasumisega.

Metallist uste tootja Saku Metalli müügidirektori Jüri Kaleviste sõnul pole soomlastel siiani maksete tasumisega probleeme olnud, kuid viimasel ajal on tekkinud mõningad viivitused.

"Ma ei tea, millest see tuleb, ja ei saa öelda, et see oleks massiline, kuid üksikuid viivitusi arvete tasumisega oleme täheldanud," ütles ta.

 Loe edasi

Reklaam

Kaleviste sõnul on nad kohe n-ö köiel otsast kinni saanud ning telefonikõned Soome teinud, et uurida maksmata jätmise põhjusi. Tavaliselt pärast seda on arved tasutud.

"Üks naljakas põhjus oli see, kui terve seltskond oli Türgis puhkamas ja tuhapilve tõttu ei saanud kodumaale naasta," ütles Kalviste.

Saku Metall on karmistanud krediidipoliitikat
"Maksedistsipliin Eesti, aga ka Läti ehitusturul on läinud ikka väga halvaks. Seetõttu oleme ettevõttes karmistanud krediidipoliitikat. Näiteks üritame võimalikult palju kaupa müüa ettemaksuga, uurime põhjalikult firmade tausta, vähimagi kahtluse korral ei anna me järelmaksu," rääkis Kalviste.

Jalatsitootja Samelini juht Leida Kikka ütles, et neil on kauaaegsed ja usaldusväärsed partnerid, kuid maksetähtajad on tema sõnul pikenenud. Samelin müüb oma toodangut Skandinaavia maadesse, aga ka Rumeeniasse ja Ukrainasse.

"Ka soomlastel on olnud praegu maksehäireid, maksetähtajad on läinud üle igal pool," tunnistas Kikka.

"Kui te küsite minu käest, et mis riiki ma ettemaksuta kunagi ei müüks, siis see riik on Inglismaa. Sinna ma ei müüks midagi ilma ettemaksuta. 2007. aastal saime 1,5 miljonit krooni vastu pükse," rääkis Kikka.

Samas kinnitas Kikka, et on veendunud optimist, kes ei karda müüa kaupa krediiti.

"Nii kiiresti, kui algas masu, nii kiiresti ta ka lõppes. Meie jaoks on masu lõppenud," ütles Kikka. Samas sisetarbimise kasvu ta lähitulevikus ei näe.

"Meie jaoks muutuks sisetarbimine siis, kui Eestis hakatakse eelistama eestimaist," ütles ta.

Maksete garanteerimine distsiplineerib
Puitkarkasselamute projekteerija ja ehitaja Kodumajatehase ASi nõukogu esimees Lembit Lump ütles, et nende firma ekspordib kõige enam Norrasse ja Taani.

"Viimase paari aasta jooksul pole me täheldanud, et maksedistsipliin oleks kehvemaks läinud," ütles ta. "Tegime juba aastaid tagasi otsuse, et maksed peavad olema vastastikku garanteeritud. Oleme nii aastaid tegutsenud ja see distsiplineerib," ütles Lump.

"Jah, mõnikord oleme ühte arvet oodanud nädal või kaks, erandlikel juhtudel rohkem, kuid üldjuhul klaaritakse siiski ära. Nad teavad, et vastasel juhul lähen panga garantiid realiseerima, ja nad hoiduvad sellistest asjadest," rääkis Lump.

Kodumajatehase kliendid ei taha, et ettevõte pöörduks panga poole, sest see kahjustaks kliendi mainet, lausus ta.

Lumpi sõnul on ta üsna veendunud, et kui ei kasutaks panga garantiisid, oleks pilt teine. "Midagi teha pole, piiriülese asjaajamise korral on kiusatus maksmisega viivitada, jätta viimane ots üldse maksmata - kes see ikka üle piiri kohtusse läheb ja mis see maksma läheb," lisas Lump.

Rakvere Lihakombinaadi finantsdirektor Siim Kallast ütles, et erilisi muutusi maksekäitumises erinevate riikide puhul pole toimunud.

Rakvere Lihakombinaat ekspordib Soome, Rootsi, aga ka Ukrainasse, Venemaale, Moldaaviasse, Kreekasse, Itaaliasse.

"Probleeme on Ukrainaga, teatul määral ka Venemaaga. Kuid võib öelda, et hullemaks pole läinud, on stabiilne," nentis Kallast.

Tasumata arvete maht kerkis sellel aastal Eestis järsult
Intrum Justitia uuringu kohaselt kirjutavad Eesti ettevõtted tänavu maha 3,3% arvetest. Veel mullu oli see näitaja 2,9%.

Hinnanguline kahju firmadele moodustab Eestis aastas 445 miljonit eurot ehk pea 7 miljardit krooni.

Kõige väiksem tasumata arvete osakaal Euroopas on Soomes ning Austrias, 2%.

Eestist suurem on tasumata arvete osakaal Lätis (3,5%), Leedus (3,6%) ja Slovakkias (3,5%).

Huvipakkuv on ka firmajuhtide arvamus oma koduriigi pankade kohta. Nii ütlesid 71% Islandi firmadest, 67% Kreeka firmadest ja 66% Slovakkia firmadest, et nad on vähem kindlad pankade soovis neid toetada.

Eestis oli vastav näitaja, nagu ka Leedus ja Ungaris, 51 protsenti.

Seevastu Soomes arvas nii vaid 23% firmajuhtidest. Alla kolmandiku oli vastav näitaja ka Belgias, Hollandis ja Rootsis.

Makseviivituse pärast etteheiteid
Intrum Justitia tegevdirektori Ivar Tammemäe sõnul on Eesti langemas makseviivituse poolest ühte rühma Lõuna-Euroopa firmadega.

"Makseviivituse aeg Euroopas keskmiselt on 18 päeva võrrelduna 19 päevaga 2009. aastal. Seega on näha, et pärast läbielatud kriisi on ettevõtjad võtnud end käsile ning tugevdanud oma krediidijuhtimise ning -haldamise protsesse," lausus Tammemäe

"Eesti on aga võrdluses teiste Euroopa riikidega langenud ühte rühma Lõuna-Euroopa riikidega, näiteks Küprose, Hispaania, Portugali ja Itaaliaga," lisas ta.

Tammemäe Intrum Justitia uuringust ajendatud kolumnit, kus ta toob ka ühe väga üllatava tõsiasja Eesti kohta, saab lugeda homsest Äripäevast.