EAS: Google olnuks Eestis suuruselt kolmas välisinvesteering

Kui Google oleks rajanud oma serverikeskuse Soome asemel Eestisse – sest ka meie vastu tundsid nad huvi –, tulnuks sellest Eesti suuruselt kolmas välisinvesteering.

Google’i teatele tänavu veebruaris, et Soomes serverikeskuse loomiseks ostetakse Stora Ensolt endine tehaseala, eelnes põhjanaabrite aastatepikkune töö suurinvesteeringu riiki meelitamiseks. Üks asukoha kandidaate oli toona ka Eesti.

Tõsi, projekti algstaadiumis ei teadnud ükski riik, et kohta otsib just Google, sest neid esindas konsultatsioonifirma. "PriceWaterhouseCoopers andis telefonikõnega märku, et saadetakse anonüümne e-mail ja salanime all Project4," meenutas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindaja USAs Californias Andrus Viirg.

Kontaktivõtt toimus aprillis 2007. "Anti teada, et töötatakse rahvusvahelise firma nimel, kes otsib globaalselt asukohta datacenteri loomiseks. Kogu investeering ca 300 miljonit eurot ja töökohti 100-200 viie aasta jooksul," kirjeldas Viirg esimest infot.

PwC siis veel tundmatu klient nõudis 50-150 hektari suurust tööstusmaad, elektrit võimsusega 30MW ja jahutusvett sada liitrit minutis kümne megavati kohta. "Selle info põhjal sai kohe spekuleeritud paari kolleegiga, et tegemist on Google’iga," kinnitas Viirg tagantjärele.

Lisaks Eestile ja Soomele sondeeris Google konsultatsioonifirma kaudu pinda paljudes teisteski riikides, lähinaabritest näiteks Leedus.

Nädala jooksul sooviti võimalike asukohtade pakkumisi, samuti infot elektrienergia, sidevõimaluste, riigi maksupoliitika ja seadusandluse, välisinvestoritele pakutavate eelistuste jms kohta.

Nõutud tingimustele – just elektrit ja vett silmas pidades – vastasid Eestis toona ainult tööstusmaad ja tehnopargid Kohtla-Järve ja Narva piirkonnas.

"Arvestades nõudmisi asukohale, siis ainsaks eeliseks Eesti puhul oleks olnud töötasu ja ka hea lairiba ühendus välismaailmaga," ütles Viirg. "Miinusteks oli kindlasti elektri küllaltki kõrge hind lõpptarbijale – see on ka välja toodud mitmes konkurentsi edetabelis – ja igasuguste eelistuste puudumine välisinvestoritele," lisas ta.

Seetõttu Eesti Google'i valikus esimesest ringist kaugemale ei jõudnud. Viirgi sõnul sai ühtlasi selgeks, et Eestis on praktiliselt võimatu leida 50 hektarist suuremat ühes tükis tööstusmaad.

Hiigelinvesteeringu riiki toomisega oli Eestis seotud kaks inimest EASist pluss veel paar töötajat Ida Viru Ettevõtluskeskusest. Mida on Eestil sellest kogemusest õppida? "Väga oluliseks saavad isiklikud kontaktid ja suhtevõrgustik ja kiirus õigel ajal õiges kohas olla," vastas Viirg.

Samas lisas ta, et Eesti konkurentsieelis välisinvestorite silmis langeb. "Põhjuseks jäik maksusüsteem (erandeid ja soodustusi pole), kui ka mitmete tegevuskulude (kommunaalkulud, kommunikatsioon, palgad) hinna/kvaliteedi kehv suhe," selgitas EASi esindaja USAst meilitsi antud intervjuus.

Google toonuks Eestisse ligi 4,7 miljardit krooni. Viirgi kinnitusel on sellise suurusega investeeringuid läbi aegade Eestisse tulnud ainult kaks: Galvex ja Estonian Cell. "Mõlemaga on Eesti Investeeringute Agentuur tegelenud ja toetanud-aidanud infoga ja läbirääkimistel omavalitsustega," märkis ta.

Siiski tunnistas Viirg, et Google'i tulek Soome tõstab ka Eesti võimalusi uute investeeringute ligitõmbamiseks, ja just neid, mis järgnevad suurtele tegijatele. Väidetavalt pole aga Google’i huvi Baltimaadesse serverikeskuse loomise vastu kadunud? Ei kommenteeri, jäi Viirg napisõnaliseks.

Tänavu veebruaris kirjutas Äripäev, et Google ostab 40 miljoni euro eest Stora Enso endise tehasehoone. Müügipaketti kuulus Stora teatel suur osa tehaseterritooriumist ja ehitistest.