Hulljulgus surus GILDi riskifondi käpuli

 Loe kommentaare (53)

On aasta 2001. Tõnno Vähk ja Tõnis Haavel asutavad Tallinnas Roosikrantsi tänaval LHV kontoris fondi, mis pakub aastaid Eesti ärieliidi varadele megatootlust. Nüüd vaagub fond hinge. Miks?

Fondi esimesel emissioonil osalevad meeste endi sõbrad ja tuttavad. Nüüdseks on sellest tagasihoidlikust algatusest kasvanud esimene Baltimaades registreeritud riskikapitalifond GILD Arbitrage, kuhu on sadu miljoneid kroone investeerinud suur osa Eesti ärieliidist.

Fondi juhitakse praegu Tallinna südalinnas City Plaza merevaatega 19. korruse GILD Partnersi kontoris. Et pärast pikka ilu võib järgneda pill, saavad aga tunda kõik hõlpsat rikastumist lootnud investorid.

Kõik kaheksa aastat näitab fond imelisi tootlusi. Osaku hind ligi viiekordistub. Raha voolab sisse nii palju, et osa sellest tuleb tagasi lükata. Mingit reklaami riskifond ei vaja, info hulljulgest fondist levib kulutulena. GILDi juhtivpartner Rain Tamm iseloomustab investorite leidmist selliselt: "Professionaalsed ja piisavalt varakad investorid, et Arbitrage'i investeerida, on Eestis kõik kas ühe tuttava kaugusel või me juba tunneme neid."

Riskifondi ühed suuremad fännid olid GILDi poisid ise
Fondi usuvad ka GILDi enda partnerid ja töötajad. Kokku paigutavad nad Arbitrage'i üle 60 miljoni krooni eesotsas Tamme ja fondijuhi Tõnno Vähiga. Viimase kopsaka rahasüsti teevad nad fondi veel mullu suvel, endi sõnul aimamata, et paar kuud hiljem lüüakse fond lukku ning haihtub igasugune likviidsus.

Mis läks valesti, küsivad sajad investorid ja hulk laenuandjaid. Küsin ka mina, mille peale jäävad Tamm ja Vähk hetkeks mõtlikuks. Mõlemad jõuavad siiski veendumusele, et fondi juhtimisel pole suuri vigu tehtud. "Nipet-näpet võib alati tagantjärele vaadates parem olla, mõnda inimest oleks pidanud vähem usaldama näiteks," sõnab Tamm. Juttu tuleb ka piirkonna - ning globaalsete riskide kattumisest ja kinnisvaramulli lõhkemisest. Fond võttis piirkondlikke riske täiesti teadlikult, esmalt ainult Baltimaade, hiljem veelgi vähemarenenud riikides. "Läksime lainega kaasa," võtab Tamm olukorra kokku. Ka kõrvaltvaatajale jahmatavaid riske investeeringute valikul võeti teadlikult - riskifondi investeeringud ei saagi olla sobivad pensionifondi või keskpanga portfelli.

Lisaks halbade olude kattumisele tuli oluline möödalask Tõnno Vähile meelde intervjuu käigus - paar aastat pärast fondiga alustamist kaasatud ja üha suurendatud võimendust laenuraha näol oleks pidanud riskide kasvades vähendama, hiljemalt mullu suvel! Põhjused laenuraha kaasamiseks olid iseenesest lihtsad ja loogilised - suurem paindlikkus, püüd veelgi paremale tootlusele ning laenuandjate endi huvi. Enne tõsiste probleemide tekkimist oli võimendus umbes neljandik fondi mahust, mida otsustajad GILDis pidasid mõistlikuks. Nüüd on selge, et laenusid ei suudeta teenindada ning käivad pingsad läbirääkimised ajapikenduseks.

Rain Tamm paneb vestluse jooksul mitu korda minu ja kõigi investorite südamele, et riskikapitalifondi puhul peab iga osaline endale riske teadvustama ning nemad pole mitte kunagi soovitanud investeerida rohkem kui kümme protsenti koguportfellist Arbitrage'i.

Investorid nendivad ise, et tegelikult on nende hulgas inimesi, kes on mängu pannud peaaegu kogu oma vara, lootes jackpot'ile nagu ikka. Sellised investorid soovivad aga jääda vaikseks ning ütlevad vaid, et "nüüd on jama käes, jah, aga ärge minu nime kusagil avaldage".

Viimasena hüppasid rongile välisinvestorid
Eelmisel aastal tuli raha fondi sisse umbes 470 miljonit krooni, põhiosa professionaalsetelt institutsionaalsetelt investoritelt välisriikides, kuna fond asus teadlikult välisinvestoreid jahtima. Tamme sõnul oli üks välisinvestorite peamine küsimus, mis saab siis, kui likviidsus kaob. Fondi sulgemise võimalus oli ülitähtis, sest müügilaine tõmbaks fondile kiirelt vee peale. Nüüd ongi needsamad uustulnukatest välisinvestorid koos kohalike rikastega ootel ja võivad ootele jääda mitmeks aastaks. Ainus võimalus osakuid müüa on vabaturul, kuid kes neid küll ostaks?

Investorid on GILDile ette heitnud liiga ilusate tootlusnumbrite näitamist veel vahetult enne fondi sulgemist. Tamm ja Vähk on sellise kriitikaga suurepäraselt kursis, ent neil on hulk argumente kahtluste kummutamiseks, nagu hoidnuks fond teadlikult eksitavaid ilusaid numbreid, et raha väljajooksu vältida. Fond kasutab osaku väärtuse hindamisel üldtunnustatud rahvusvahelisi metoodikaid ning ka tagantjärele analüüsides on väärtused olnud õiged, kinnitavad mehed.

"Isegi kui me augustis või septembris oleksime osaku väärtust oluliselt alla hinnanud, oli lunastamise etteteatamise nõue kolm kuud. Selle baasil investor oma väljumisotsust ei oleks saanud teha," nendib Vähk. Uute investorite sisenemine soodsa hinnaga oleks aga olemasolevatele investoritele suisa kahjulik olnud.

"Investorite ja võlausaldajate jaoks realiseerus kokkuvõttes kõige hullem võimalik risk. Loomulikult ei istu me siin, käed rüpes, vaid tegutseme," nendib GILDi juhtivpartner Rain Tamm ja mõjub enda optimistliku olekuga isegi täitsa usutavalt - kõik polegi äkki veel kadunud.

Fondi saatus sõltub laenuandjate armust
"Kõik otsused ei ole õiged elus," sõnab üks Arbitrage'i võlausaldajatest Raivo Hein, kes laenas fondile aasta tagasi 15 miljonit krooni.

Nagu lõviosa kohalikke investoreid ja laenuandjaid, oli Hein heades suhetes GILDi partnerite ning meeskonnaga ja usaldusest puudust ei olnud. Kuigi tagantjärele on kahetsus kerge tekkima, loodab mees, et fondivalitseja saab kõigi laenuandjatega kokkuleppele ning vähemalt osa raha jõuab "koju tagasi".

Fondivalitseja eesmärk on muuta võlanõuded kolmeaastase tähtajaga võlakirjadeks.

Arbitrage'i suurim ja arvatavasti ka üks kärsitumaid investoreid, Skype'i asutajate investeerimisfirma ASI jääb praegu kommentaarides tagasihoidlikuks. "Läbirääkimised fondiga käivad, mistõttu pole nende võimaliku tulemuse ennustamine hetkel kõige kohasem," teatab ASI juht Tauno Tats. Meenutagem, et mõni aeg tagasi esitas ASI GILDi Arbitage'i fondi vastu hagi viimase võlgnevuse osaliseks tasumiseks 22 miljoni krooni ulatuses. Sel põhjusel blokeeriti isegi fondi arvelduskonto Swedbankis, kuid fondihaldur ei anna alla, vaid vaidlustab kohtumääruse ning jätkab võlakirjaemissiooniga.

Kui võlausaldajad saavad rusikaga vastu lauda lüüa ning oma nõudmisi fondiga läbi vaielda, siis fondiosakute omanikud peavad vagusi lootma, et kokkulepe sünnib. Enne laenude tasumist ei saa fond investoritele parimagi tahtmise juures väljamakseid teha.

"Investoritele jäävad jäänused. Selle üle olen küll õnnelik, et ma osakuomanik pole," iseloomustab tekkinud trööstitut olukorda laenuandja Hein.

GILD Partnersi juhtivpartner Rain Tamm tunnistab, et fond on võlausaldajate ees relvitu. "Kui nemad nõuavad kiirmüüki ja oma raha kohe tagasi, siis peamegi nii tegema," nendib ta.

Kui õnnestub saavutada kokkulepe, tehakse ka investoritele ettepanek muuta fond keskpikaks ajaks suletud fondiks. Ajaliselt tähendab see vähemalt kolme aastat, kuna just nii pika armuaja loodab fond võlausaldajatelt välja võidelda.

"Investorid, sealhulgas mina, on juba selle raha enda jaoks maha kandnud, seepärast pole ka mingit vihast aktsiooni," nendib Arbitrage'i osakuomanik Allan Martinson. Ta ütleb, et oli liialt optimistlik ning alles tagantjärele mõistab, et fondi algusaegadel oli nende aruandlus liiga üldine ja oleks pidanud seda ise rohkem analüüsima. Ka lühikesed tähtajad fondist väljumiseks eksitasid Martinsoni, kuna see peegeldas fondi likviidsemana, kui ta tegelikult oli.

Aastaid sai fondist väljuda iga kuu, ning alates mullusest kord kvartalis.

Oma investeeringu saatust ootavad ka tuntud äritegelased Tiina Mõis ning Tõnis Palts. "Ega ma ei oska muud öelda kui, et selline olukord nõuab kõikidelt osapooltelt head stressitaluvust!" kirjutab Palts e-kirjas vastuseks küsimusele enda meelestatuse kohta Arbitrage'i investeeringu suhtes. Mõis pole enda sõnul fondi hetkeolukorraga isegi mitte kursis.

Investoritega vesteldes jooksevad läbi ka mõned õnnelikud, kel õnnestus fondiosakutest enne olukorra lootusetuks muutumist vabaneda, näiteks mainitakse Ekspress Grupi suuromanikku Hans H. Luike ning Ekspress Grupi nõukogu liiget Ville Jehet.

Jehe ei soovi pikalt rääkida, ütleb vaid, et müüs tõesti enda osaluse napilt pärast fondi sulgemist vabaturul ning sai seejuures samuti kaotust tunda.

Aastaid imelisi tootlusi näidanud GILD Arbitrage'i fondi saatus hakkab selguma lähinädalatel. Fond tegeleb osakuomanike jaoks üldkoosoleku ettevalmistamisega, koosolekul tulevad otsustamisele fondi suletuks jäämise tähtajad ning palju muid olulisi muudatusi. Enne seda aga peavad fondiga üksmeele leidma laenuandjad, kellelt võimenduseks saadud raha istub kinni ebalikviidsetes projektides.

Finantsinspektsioon: puudub info, et GILD oleks vara valesti hinnanud
Raul Malmstein
finantsinspektsiooni juht

Oleme teinud põhjalikku järelevalvet selle üle, et GILD Arbitrage'i fondi tegevus vastaks kehtivatele regulatsioonidele. Mõistame neid probleeme, mis on tekkinud fondi investoritel ja võlausaldajatel. Fondivalitseja peab tagama investorite võrdse kohtlemise ja kehtivate seaduste täpse täitmise. Oleme teinud fondivalitsejale ettekirjutuse fondi auditeeritud aastaaruande mitteõigeaegse esitamise eest, aga ettekirjutus on tänaseks täidetud.

Mis tahes fondi sisulise tegevuse kohta ei saa me anda avalikke hinnanguid. Oma järelevalvelise tegevuse käigus oleme korduvalt kohtunud fondivalitsejaga. Meie poole on pöördunud ka üksikud investorid ja võlausaldajad. Oma pädevuse piires oleme neile ka vastanud.

Osaku puhasväärtuse arvutamine mittelikviidse fondi puhul on väga keeruline. Puhasväärtuse arvutuste õigsuse eest vastutab fondivalitseja. Praegu meil puudub faktiline info, et Gild Arbitrage'i fondis oleks mingit vara teadlikult valesti hinnatud, aga me jätame endale õiguse uute asjaolude ilmnemisel oma seisukohta muuta.

Igasugune fond, mille tegevus on tavapärasega võrreldes oluliselt häiritud, on meie kõrgendatud tähelepanu all.

Kuhu on maetud investorite raha?
GILD Arbitrage'i riskikapitalifondi investeeringute hulgast peab likviidset vara tikutulega otsima. Peamiselt leiab portfellist suurtes raskustes või juba hingusele läinud kohalike firmade osalusi ning võlapabereid, samuti toppama jäänud Bulgaaria ja Ukraina maainvesteeringuid. Konkurentsitult suurim investeering on tehtud Armeenia maavarade litsentsiportfelli, mille õnnelikku realiseerumist saab praegu vaid kohvipaksult ennustada.

Investeeringute turuväärtus oli eelmise aasta lõpu seisuga fondi aruandes 936 miljonit krooni. Kui fondi varad peaks minema kiirmüüki, ei ületaks investeeringute väärtus fondijuhi Tõnno Vähi sõnul isegi laenukoormuse mahtu, mis jääb alla 400 miljoni. Samas soovitab ta rõhutada, et kahjumid on siiski praegu vaid raamatupidamislikud.

Armeenia - 32% portfellist
Suurim investeering, kus paikneb osaluse ning antud laenud näol kolmandik fondi varast, koosneb uurimis- ja kaevanduslitsentside portfellist. Nimetatud litsentside omanikel on õigus teatud maa-alal esmalt uurida metallide vm maavarade olemasolu ning positiivse tulemuse korral alustada maavarade kaevandamist. Maavarade omanik on riik, kuid litsentsi omanik saab siis riigile fikseeritud tasu makstes kaevandada ja realiseerida maavarasid. Fondi peamised litsentsid on uurimisfaasis, kuid samas on olemas palju uurimisandmeid Nõukogude ajast ja ka hilisematest puurimistöödest.

Investeering tehti eelmise aasta kevadel. Peamised maavarad on vask ja kuld.

Eesti - 24% portfellist
Kinnisvarasektoris neelas üle 100 miljoni Carmen Kassi, Jürgen Järviku ja vendade Lillepeade firmale SLProductions antud laen. Kristjan Silla aktsiaseltsile Steps laenatud 45 miljonist laenukroonist on alles 10%.

Nulli on hinnatud 100protsendilise intressiga välja antud miljonilaen Daria Invest OÜ-le, mille omaniku Harles Liivaga omas GILDi partner Tõnis Haavel selle aasta alguseni ühist kinnisvaraäri Bulgaarias, mille omanik on nüüd Gild Fund Management, Liiv on endiselt juhatuse liige.

80 miljoni kroonine omakapitaliinvesteering kinoärisse Cinamon Group hinnati alla 12 miljonile, nulli tuli hinnata investeering Väätsa Agrot omavas Urbanforsis. Meelis Lao investeerimisfirma ML Investments sai fondilt 33 miljonit, kuid investeeringust on järel vaid riismed.

Ukraina - 14% portfellist
Ukrainas on GILD Arbitrage panustanud kinnisvaraarendusse Odessas.

Praegu on sealse omavalitsusega allkirjastatud soetatud maa kasutusotstarbe muutmine põllumajandusmaast elamumaaks, maa suurus on 4,1 hektarit. Projektiga tegelevasse Tasolia Trading Ltd-sse on omakapitali ja laenuna panustatud 104 miljonit krooni.

Teine suurem Ukrainaga seotud investeering on 111 miljoni kroonine laen Hillar Tederi grupi ettevõttele Filgate Credit Enterprises.

Bulgaaria - 13% portfellist
Bulgaariasse investeerimist alustas fond 2005. aastal, ühest projektist on seni kasumlikult väljutud. Praegu on Bulgaarias investeeritud viide kinnisvaraprojekti, mis kujutavad endast maatükke Sofia lähistel soodsates asukohtades. Projektid on pigem ooteseisundis, kuna pole otstarbekas kulutada raha elamuehituse õiguste hankimiseks, kui turg on madalseisus. Koostööd tehakse Bulgaaria ettevõtete grupiga Delta Imoti Capital, kohapeal on projekte tütarfirmade juhatustes vedamas GILDi töötajad.

Gild Arbitrage
-Esimene ja ainukene aktsiaturgudest sõltumatu riskikapitalifond.
-2008. aasta alguses sai esimeseks reguleeritud riskikapitalifondiks Eestis.
-Reguleeritud fondi staatus muutis fondi tegevuse investorite jaoks selgemaks ja läbipaistvamaks.
-Avalik kinnine lepinguline riskikapitalifond, mis loodi 2001. aasta aprillis. Fondi on investeerinud ligi 300 investorit, peamiselt Balti riikidest.
-GILD Fund Management asutati 2007 aprillis, et saada finantsinspektsioonilt fondivalitseja litsents ja viia GILD Arbitrage'i fondi tegevus kooskõlla investeerimisfondide seadusega.
-Novembri lõpus hindas GILD Arbitrage oma investeeringute oletatava väärtuse 782-1815 miljoni krooni vahele, rohkem pole hindamisi toimunud.
-Praegu kehtiva otsuse kohaselt on fondiosakute märkimine ja tagasiostmine peatatud 3. novembrini.

Kes saab investeerida riskikapitalifondi?
Riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid tohib pakkuda isikule, kes vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest:
-investori alginvesteeringu minimaalne suurus on 10 000 eurot ning ta on eelnevalt kirjalikult kinnitanud, et tal on piisavad teadmised investeerimisest, sellega seotud riskidest;
-ta töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta finantsvaldkonnas ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta;
-ta on eelmise nelja kvartali jooksul teinud väärtpaberiturul keskmiselt vähemalt viis olulises mahus tehingut kvartalis;
-tema väärtpaberiportfelli maht ületab 100 000 eurot.
Lisaks eeltoodule tohib riskikapitalifondi osakuid pakkuda kutselisele investorile (krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, Eesti Pank, välisriikide keskpangad)