Arvamus: Eestis rakendatav otseste rahaliste toetuste maksmine

 Lisa kommentaar

Kõik nõustuvad sellega, et Eesti vajab rohkem uuendusi, et majandus püsiks konkurentsivõimeline ja riik saavutaks parema taseme ning heaolu. Valitsus teeks targasti, kui toetaks ettevõtteid, kes on seotud uute tehnoloogiate ja toodete arendamisega. Küsimus on, kuidas.

Kasvav hulk arenenud riike keskenduvad finantsstiimulitele, mis asendavad või täiendavad projektide otseseid toetusi. Ka Eestis nõuavad ettevõtjad finantstoetusi teadus- ja arendustegevuse projektidele. See oli Ecovisi jaoks piisav põhjus luua rahvusvaheline maksubaromeeter, võrdlemaks vahendeid, mida kasutatakse 24 vaatluse all olevas riigis. Kõige positiivsemad hinnangud anti lihtsaimatele soodustustele, mida võib kohaldada igale ettevõttele, otsest toetust teadus- ja arendustegevusele kritiseeriti enamasti seoses vajalike taotlusdokumentide täitmisele kuluva aja- ja töömahuga.

Kaks vaadeldud riikidest - Itaalia ja Läti - ei anna teadus-ja arendustegevusele toetust. Seitse riiki pakuvad üksnes rahalisi toetusi, kuus eelistavad anda maksusoodustusi, nt Austria, India ja Hiina. Üheksa keskenduvad maksepuhkuste ja rahasüstide kombinatsioonile.

 Loe edasi

Reklaam

Pooltes toetusi andvates riikides on toetused peamiselt suunatud konkreetsetele gruppidele, tehnoloogiatele ja/või väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eriti puudutab see otseseid teadus- ja arendustegevuse toetusi. Seevastu, maksepuhkused enamikul juhtudel annavad üldisi soodustusi ettevõtetele investeerimiseks teadus- ja arendustegevusse. Kolmes riigis on olemas täiendavad maksusoodustused, nt konkreetse tehnoloogia või ärivaldkonna jaoks, Portugalis ja Hollandis on teadus- ja arendustegevuse rahaline toetus rangelt piiritletud kindla sihtgrupiga.

Kasutusel on kolme liiki maksuvabastusi. Teadus- ja arendustegevusega seotud kulud saab maha arvata maksustatavast tulust muudest tegevuskuludest kõrgema protsendiga. Seda eelistavad kümme maksusoodustusi kasutavat riiki. Tšehhi on heldekäeline: kulutused teadus- ja arendustegevuse projektide jaoks on võimalik maha arvata kaks korda -maksustamisele kuuluva summa määramisel ja uuesti maksmisele kuuluvast summast. Ecovisi partner Prahas Tomas Krolupper kurdab, et aeg ja administratiivne pingutus, mis kulub selle rakendamiseks, kahandab ettevõtete huvi asja suhtes.

Holland, Türgi ja Hiina rakendavad madalamat maksumäära teadus- ja arendustegevuse tuludele. Otsest mahaarvamist konkreetse protsendina teadus-ja arendustegevuse kulude maksukoormusest rakendatakse viies riigis: Austria (8%), Belgia (21), Prantsusmaa (standardmäär 30), Portugal (22,5% - 82,5%) ja Suurbritannia 175% on kõrgeim määr, kuid see ei hõlma kulusid olemasolevate toodete arendamiseks. Austria pakub ettevõtetele alternatiivina maksusoodustust, mis annab võimaluse maksustavast kasumist täiendavalt maha arvata 25%-35% arendustegevuse kuludest.

Terviklik toetuspakett on välja töötatud Türgis: teadus- ja arendustegevust toetavad soodsad tulumaksumäärad, eeldusel, et 50% sotsiaalkindlustusmaksetest toetab tööjõudu viie aasta jooksul ning moodustab vähemalt 50% T A kuludest. Et innustada tudengeid end koolitama võimaldatakse ülikooli lõpetanutele stipendiume riigi rahadest kuni 46 000 euro ulatuses. Teine stiimul teadus- ja arendustegevuse töötajatele on, et 80- 90% nende tuludest on maksuvabad.

"Väga tõhus," ütleb Gerard Benazra Ecovis Pariisist Prantsuse teadus- ja arendustegevuse määruste kohta. "Alustavad ettevõtted võidavad kõige rohkem, kuna maksukoormusest võib esimesel aastal maha arvata kuni 50% ja teisel aastal kuni 40% teadus-ja arendustegevuse kuludest. Pooldav hinnang anti ka puhtalt rahalisele toetusel Hiinas ja Indias. Pingwen Hu Ecovis Ruide Shanghais loodab, et see soodustab "kapitali voolamist tehnoloogiliselt arenenud sektoritesse". David Gloser Austriast, kinnitab samuti, et maksusoodustustel on positiivne mõju ettevõtete poolt teostatud teadus-ja arendustegevusele.

Võib üldistada, et mittespetsiifilised rahalised toetused uuendustegevusse tingivad vähem administratiivnõudmisi kui otsetoetused. Eesti eripäraks olev ettevõtte tulumaksu puudumine raskendab meie oludes teistes riikides levinud maksusoodustuste kaudu toetamist, kuna enamasti on see just nimelt tulumaksu kaudu teostatav. Eesti oludes on rakendatav otseste rahaliste toetuste maksmine, mis teatud ulatuses ka toimib. Samas on paljude innovaatiliste väikeettevõtete jaoks nende toetuste saamiseks vajalikud tegevused liiga keerukad ja paljud perspektiivikad ideed jäävad seetõttu realiseerimata.