Allan Martinson: riskikapitalist gasellidesse ei investeeriks
28.01.2010, 16:04
Eestis on palju ettevõtteid, kel on hea idee ja tugev tiim, kuid mingil põhjusel ei taheta siit välja murda, tõi riskikapitalist Allan Martinson tänasel Äripäeva Gaselli konverentsil välja põhjuseid, miks riskikapitalist tänastesse ÄP gasellidesse ei investeeriks.
Vaadates gasellide viimase kümne aasta investeeringuid võib Martinsoni sõnul välja tuua vaid üksikuid ettevõtteid, mis on riskikapitalisti hinnangul saavutanud korralikke käibeid.„Üksikud ettevõtted on teinud suuri käibeid ja teised ettevõtted pole mitte kasvanud, vaid on kahanenud. Need ettevõtted olid 90aastate alguses näiteks naftatransiidiettevõtted. Kui üksikud ettevõtted on saavutanud korralikke käibeid, siis absoluutne enamik jääb saja miljoni piiri peale,“ märkis Martinson, kelle sõnul gasellide tabelit hinnates jäävad esimesena silma kaubandus, ehtitus, kinnisvara, puidutöötlemine, nafta ümbervalamine jms harud. Kuid need harud ei ole ühe riskikapitalisti huviorbiidis.
„Nende harude kasvuvõimalused on piiratud. Enamik ettevõtteid on suuantud Eesti turule või on lihtsalt suurte riskidega, näiteks nafta ümbervalamine, mis sisaldab ka suuri poliitilisi riske. Samuti oli gasellidel madal lisaväärtuse tootmise võime, nad olid vähe innovatiilised ja fokusseeritud väikestele turgudele,“ märkis Martinson ja lisas, et äkki võiks Äripäev oma gasellide arvutamise metoodika üle vaadata või teha veel ka teise metoodikaga tabeli, mis ei põhineks niivõrd palju kasumile. Sest tema sõnul alustavatel ettevõtetel polegi alguses kasum nii suur, pigem läheb see alguses isegi alla. Samuti puudus Martinsoni sõnul tabelist selline ettevõte nagu Skype ja veel teised tehnoloogiaettevõtted.
Kuid ühe eduka ettevõtte startupi juures on riskikapitalisti sõnul 3 põhilist omadust: ambitsioon (kas?), visioon (mida?) ja execution (kuidas?). Martinson peab ise riskikapitalistina kõige olulisemaks ambitsiooni. „Eestis on palju ettevõtteid, kel on hea idee ja tugev tiim, kuid nad mingil põhjusel ei taha Eestist välja minna. See on esimene barjäär, millest tuleb üle saada. Eesti on millegipärast Euroopa Siber. Meil on endal väike turg, logistiliselt on siit raske välja saada ja me tähendame maailmas ikka väga vähe,“ lausus ettevõtja ja lisas, et kui ühe ettevõtte tegevusest koduturul ikka tolku ei saa, siis tuleb kohe minna väljapoole. „Eestlased lähevad enamasti edukamalt välja kui poolakad näiteks, sest neil on seal ka endal turg, kus toimetada.“
Teine oluline punkt on Martinsoni hinnangul visioon. „Osad ettevõtjad ei kasuta Google'it, kust võib tulla tuhandete viisi vastuseid, et see „asi“ on juba tehtud. Peab ikka olema infoväljas, et aru saada, mis toimub. Visioon tekib tavaliselt siis, kui sa näed tühja kohta või võimalust kaks asja kokku viia,“ lausus riskikapitalist ja lisas, et tuleb leida mingi asi, millest on puudus, mõelda läbi, kuidas sellega oleks võimalik ka raha teenida ning siis sellega tegelema hakata. „Häid ideid on tulnud ka lihtsalt lakke vaatamisest, laisklemine ja unistamine on head ideegeneraatorid “ lisas ta.
Kolmanda olulise punktina tõi Martinson välja executioni faasi ehk kuidas tegutseda. „Miks mõni viiuldaja või näiteks Bill Gates on edukad? Seepärast, et nad on pikalt tegelenud selle asjaga. 10 000 tundi ja viie aasta töö on vajalik selleks, et saaks hea ettevõte. Ilma selleta enamasti ei saa. Enamasti ei ole nii, et klõpsti kargad välja ja saavutad edu. Inimesed selles organisatsioonis peavad omama ka erinevaid omadusi, üksiküritajad enamasti läbi ei löö,“ lisas ta.
Riskikapitalisti sõnul on hetkel oluline näha kriisis võimalusi ja kohti, kust kinni haarata ja tegutsema asuda. "Ärgem raisakem nii vahvat kriisi," lõpetas Martinson viimase slaidiga oma ettekande optimistlikult.
Küsimuse peale, kui palju Eesti ettevõtetesse on pandud riskikapitali, vastas Martinson, et väga vähe. "Kamba peale kokku oleme pannud sisse 100-200 miljoni krooni vahele. Eestist tuleb meie puhul 20%. Eesti latt on veidi allpool. Kuskil 400st asjast me teeksime kuskil neli," lisas Martinson.