Intrum Justitia: eestlane, küsi viivist
17.02.2010, 14:58Intrum Justitia AS tehtud uuringud näitavad, et kui mujal riikides tasutakse võlad kõigepealt riigile või tähtsamatele tarnijatele, siis Eesti ettevõtjad elavad pangahirmus, sest vaid pangad küsivad makse hilinemisel agaralt viivist.
„Miks otsustab Eesti ettevõtja esmajärjekorras panga kasuks? Aga sellepärast, et pank hakkab esimesest päevast viivist küsima,“ rääkis Äripäeva seminaril „Kuidas ennetada ja käsitleda klientide võlgnevusi“ võlanõudja Intrum Justitia ASi juhatuse liige Ivar Tammemäe.
Inkassofirma 2009. aastal tehtud uuringust selgus, et kui Soomes makstakse võlad esimeses järjekorras riigile, teisena tähtsamatele tarnijatele ja alles siis tulevad pangad, siis Eestis on olukord vastupidine - kõigepealt pangad, siis tarnijad ja riik. Näiteks Lätis ja Leedus on pangad teisel kohal, rääkis Tammemäe.
Siiani loodeti kõikide teistega kokkuleppele saada, kuid eelmisel aastal muutusid eestlaste jaoks olulisemaks ning seetõttu tulid ka teisele kohale tähtsamad tarnijad. „Krediteerimist hakati rohkem ja selgemalt vaatama,“ lisas ta.
Milline on järjekord mittetähtaegsete tasumiste korral meetmete rakendamisel? 90% helistab esmalt, 60% peatab tarned, 52% saadab kirjaliku meeldetuletuse, 51% seab krediidipiirangud ning 40% lühendab maksetähtaegu. Viivist küsib aga ainult 32% ettevõtetest, kuigi seda võiks teha kõik, rääkis Tammemäe. Tema sõnul näitab see ilmekalt, miks Eestis eelkõige kardetakse võlgu jäämist pankadele.
Uuringu andmetel julgeb Eesti ettevõtja küsida viivist kõige vähem avalikult sektorilt, kes seetõttu neid peaaegu ei peagi maksma, ütles Tammemäe.
Makseviivituste peamised põhjused on sama aasta uuringu kohaselt makseraskused (71%) ja tahtlik viivitamine (61%).
Võlgade sissenõudmiseks palka abiväge
Võlgade sissenõudmise teenust soovitab Tammemäe sisse osta. Tema sõnul ei pea seda tegema inkassofirma abil - tänapäeval pakuvad ka mõned raamatupidamise firmad sellist teenust.
Võlgu ei maksa tema sõnul sisse nõuda emotsioonidele tuginedes ning eelkõige tuleb vältida kliendisuhte rikkumist. Tammemäe selgitas, et suhte rikkumise korral "klient sulgub", ei taha enam suhelda, rääkimata võla tasumisest. „Ähvardused on nii devalveerunud, et võlgnikud ei usu neid enam,“ ütles Tammemäe. Põhjus peitub tema sõnul selles, et aja jooksul on nii palju kordi võlgnikku ähvardatud, kuid oma ähvardust ei ole kunagi täide viidud.
Võlgnikule meeldetuletusi saates tasub alati ära mainida, et temalt nõutakse viiviseid ja kõrvalnõudeid. Samuti tuleb olla ettevaatlik, kui küsimise peale väike osa võlast ära makstakse. Viimane teenib Tammemäe sõnul tihti vaid eesmärki võita hingetõmbeaega. Sellistesse maksmistesse soovitas ta kriitiliselt ja tähelepanuga suhtuda.
Tammemäe sõnul oli kuni 2009. aastani eestlaste maksekultuur ja maksetavad väga heal tasemel. Keskmine viivitus oli nii väike, et olime Euroopas teisel kohal Soome järel. Nüüd aga on riskid näidanud kasvutrendi igal pool, ka kõrge maksukultuuriga Põhjamaades.
Samas märkis ta, et Eesti ettevõtete üsna sügav probleem on finantseerimisallikad ehk 60% moodustavad igapäevased kohustused äripartneritele, tarnijatele, liisingutele, pankadele ja ainult 39% on omakapital. Nii kui keegi kellelegi võlgu jääb, tekitab see tohutu ahela, lisas Tammemäe.