Eestlastel puudub strateegia välisturgudele minnes

 Loe kommentaare (3)

Eesti ettevõtjatel puudub välisturgudele minnes pahatihti konkreetne plaan, samuti ei panda rõhku sotsiaalsete sidemete loomisele.

"Eesti ärimees, kes pöördub minu poole, peab väga täpselt teadma, mida ta tahab. Tavaliselt on nii, et pöördub ettevõtja ja ütleb, et tal on üks vidin, mida ta tahab müüa USAs. Kui küsin, mida te täpselt tahate, kas edasimüüjat või butiiki, siis pooltel juhtudel sellele enam vastust ei tule. Kui ise ei jõua turgu uurida ja tundma õppida, tuleks palgata inimene, kes seda tunneb või konsultant. See on kindlasti asja ette kulutatud raha," rääkis Eesti Washingtoni saatkonna majandusnõunik Viljar Lubi konverentsil Tuulelohe lend, kus teemaks oli seekord „Eesti ettevõtjate võimalused välisturgudel“.

Lubi sõnul oli Eesti eksport USAsse möödunud aastal 4,3 mld krooni.

 Loe edasi

Reklaam

USA majandus on hakanud kiiresti kosuma, kuid see on olnud peamiselt statistiline. Stiimulpaketi efekt lõpeb eeldatavasti teisel poolaastal. USAs on pead tõstmas protektsionism, vaikselt, kuid kindla trendina.

"Dollar on hakanud taas euro suhtes tugevnema. Kokkuvõttes saab olla mõõdukalt optimistlik. USA turg on suhteliselt unikaalne turg. Kui sul on unikaalne toode või suudad lüüa hinnaga, oled tehtud mees. Tavaliselt arvatakse, et USA turg on nii suur, et võid müüa sinna mida iganes," kirjeldas Lubi USA olusid.

"Kui tervet ei suuda, tehke pool või USAs üks viiekümnendik. Alustage ühest osariigist. Erinevused USA osariikide vahel on tohutult suured. Minu soovitus on, et USA turule tuleb läheneda osariigi tasandil," andis majandusnõunik head nõu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja Raul Allikivi sõnul pole tõesti mõtet uutele turgudele minna kohe, st enne, kui oled kodus oma maja korda teinud.

"Kui Jaapanit külastas Eesti äridelegatsioon, võeti ta appi ärimeeste kohtumist korraldama. Eesti ärimehed istusid ümber laua, võtsid napsu ja viskasid nalja. Kui Allikivi küsis, miks nad Jaapani ärimeestega ei suhtle, ütlesid nad, et neil on brošüür kontaktidega olemas ja küll nad vajalikud inimesed üles leiavad, kui vaja. Siis läks Allikivi jaapanlaste juurde, kes nii väga nalja ei visanud ja küsis, miks nad eestlastega ei suhtle. Jaapanlased põhjendasid seda järgmiselt: nad on väga pikad," rääkis Allikivi, kes ise on õppinud Jaapanis.

Ainult jaapani keele oskusega on võimalik Eestis saada umbes viis töökohta, lisas ta. Seetõttu on neile töökohtadele väga tihe konkurents ja enamus inimesi lõpetab kuskil mujal, mitte erialalisel tööl.

„Oleme seni peaasjalikult läände vaadanud, aga tegelikult päike tõuseb ju idast,“ võttis Allikivi ekspordi teema kokku.