Investor: uus börsiohver - kohv
16.09.2010, 08:26Nägin hiljuti väikest lõiku mingist välismaisest politseisarjast, kus psühholoog süüdistas detektiivi, et see ei näe hukkunus inimest, vaid asitõendit. Võrdlus võib paista küll pisut õõvastav, aga minu arvates on sarnane olukord praegu ka börsidel toiduainetega kauplemisel - spekulandid ei näe enam panuste tegemisel inimese eluks hädavajalikke aineid, vaid raha tekitamise vahendeid.
Peale nisu hinna paljukajastatud kõrge lennu on 13 aasta kõrgtaseme saavutanud ka Arabica kohv. Aga huvitaval kombel ei paista hinnatõusu peamised tegurid olevat põuast või liigvihmast tingitud vähene saak, vaid lihtsalt ülejäänud börsil kaubeldavate toiduainete hindade kaasalonkimine.
Hollandi pank AMN Amro ja VM Group prognoosivad, et algaval saagiaastal (aasta arvestus algab septembri lõpust) ületab kohvi pakkumine nõudlust 6,67 miljoni koti võrra (üks kott kaalub 60 kilogrammi), mis on suurim ülejääk viimase üheksa aasta jooksul ja enam kui kuus korda suurem lõppeva hooaja oodatavast ülejäägist. Ehk selle prognoosi järgi peaks järgmisel hooajal tootmine ulatuma pea 86 miljoni kotini, mis on Bloombergi andmetele toetudes kõrgeim tase alates 2001. aastast. Üsna lihtsa loogika järgi pole hinnatõusuks selliste prognooside valguses just erilist põhjendust.
Ka tooraineinvesteeringutele keskendunud Tiberius Grupi asutaja Christoph Eibl peab hinnatõusu pisut ülespuhutuks. Ta rääkis Bloombergile, et hinnahüpe ei ole pakkumismahte arvestades kuidagi õigustatud. "Inimesed, kes on kohvile panustanud, võivad kaotada. Pikas perspektiivis saavad fundamentaalnäitajad alati võidu," hoiatas ta.
Hoiatus on eriti kohane, arvestades, et hinnatõus ei ole kaugeltki olnud ühtlane ja järjepidev. Kui terve viimase aastaga on kohvi hind tõusnud kokku 54,3 protsenti, siis alates juuni algusest on see hüpanud 46,7 protsenti ning püüdis teisipäevast sulgemishinda arvestades kinni ka 1,95 dollari taseme naela kohta (üks nael kaalub umbes 450 grammi).
Samas kirjutas OTCex Groupi analüütik Jonathan Bouchet oma iganädalases toorainete ülevaates, et kuigi näiteks India toodang väheneb 2,6 protsendi võrra aastatagusega võrreldes, kasvas Columbia kohvitoodang (suuruselt teine tootja Brasiilia järel) augustis tervelt 55 protsenti. Muidugi teevad natuke muret ka signaalid ilmastikuolude kehvenemise kohta, mis võiksid toodangut vähendada, aga ilma n-ö sünnipärase olemuse juurde kuulub juba teatav muutlikkus. Seetõttu soovitab Bouchet pigem end kohvituru pikkadest positsioonidest eemale hoida.
Bloobergi jälgitavad analüütikud prognoosivad samuti hindade vajumist, nende sõnul on keskmine kohvihind neljandas kvartalis 1,52 dollarit naela kohta ehk on 22 protsenti madalam. Commerzbanki analüütikud ootavad järgmise aasta alguseks lausa 1,50dollarilist hinda.
Kui millelegi panustada, võiks see olla midagi eluks vajalikku, mida ostetakse ka kõrge hinna eest. Ja kohvi liigitamine asendatamatute toodete klassi on ilmselge liialdus, seetõttu võib suure hinnatõusu järel kohvinõudlus hakata ära vajuma.
Toiduga ei tohi mängida, õpetatakse lastele, aga täiskasvanuna kipuvad börsispekulandid selle unustama. Meil ei pruugi praegu olla näljahäda, aga kes ütleb, et see nii jääbki? Kuigi olen teadlik erinevatest põhjustest, miks toorainetele ja toiduainetele panustatakse, tundub toiduga börsil mängimine kuidagi ebaõiglane.
Miks mitte panustada hoopis ettevõtetesse, kes kohvi hinna prognoositavast langusest kasu võiksid saada? Kindlasti vähendab tooraine hinnalangus Starbucksi kulusid, sest ettevõtte käibest üle 80 protsendi annavad kohvikud.
Kasu peaks saama ka kohvimaailma trügimisega Starbucksile kandadele astunud McDonald's, kes ka kriisist üsna puutumata läbi trügis. Samas jäävad just nemad kannatajaiks, juhul kui hinnalanguse prognoos ei täitu ning nõudlus seetõttu vajuma hakkab.