Meediatund: varastatud infot võib erandina kasutada
04.02.2012, 09:23Kahtlasel viisil saadud infot võivad ajakirjanikud kasutada erandjuhul, kui see teave ületab avaliku huvi, leidsid Vikerraadio saates „Meediatund“ esinenud Äripäeva uuriva toimetuse juht Aivar Hundimägi ja "Pealtnägija" ajakirjanik Mihkel Kärmas.
Kärmas ja Hundimägi olid ühel arvamusel, et alati ei ole võimalik ausal viisil tõde päevavalgele tuua. Hundimägi tõi näiteks ravimifirma MSD reklaamiürituse paljastamise. Kui ajakirjanik poleks sellel üritusel salaja viibinud, võiks MSD siiani väita, et nad korraldavad teadusüritusi. Sündmuselt filmitud materjal oli tõendiks, et ravimifirma rikkus seadust. Vaidlus jõudis kohtusse ja lõppes ravimifirma karistamisega.
Ka Kärmas sõnas, et alati ei räägi allikad ausat juttu ja seega tuleb kasutada harva erimeetmeid. Kärmas rõhutas, et sobimatul viisil kogutud ja avaldatud materjalil peab olema aus eesmärk.
„Tähtis on ülekaalukas avalik huvi, kui see on olemas, siis võivad ebatraditsioonilised meetodid mõnikord kõne alla tulla,“ lausus Kärmas.
Hundimägi rääkis, et kui toimetusse tuleb tundlik info, analüüsitakse esmajärjekorras selle olulisust. „Soovime teada saada, mis motiividel see anti ja kontrollime seda infot. Me ei välista infoga tegelemist ainult seetõttu, et see on kellegi tahte vastaselt toodud,“ sõnas Hundimägi.
Hundimägi lisas, et info avalikustamisel peab toimetus kindel olema, et selle hankimise meetodid on avalikkuse huvides. „Kui mulle tundub, et ma ei suuda selgitada lugejale, miks ma kedagi salaja filmisin või salvestasin, siis ma ei saa seda avalikustada,“ väitis Hundimägi.
Hundimägi sõnas, et ta ei tea juhtumeid, kui ajakirjanik oleks ise infot varastanud. Samuti väitis Hundimägi, et Äripäev ei maksa materjali eest. „Me oleme selle välistanud,“ ütles Hundimägi.
Ta lisas, et raha eest ostetud info vähendab toimetuse sõltumatust teema kajastamisel, sest müüja võib hakata ajakirjanikuga manipuleerima.
Saatejuht Tarmu Tammerk leidis, et ajakirjanikud võiksid oma lugude juures rohkem selgitada, kust ja kuidas nad on infot kogunud. „Ei tohiks jätta lugejale küsimust, kuidas ajakirjanik selle info sai,“ sõnas Tammerk.
Ka Hundimägi sõnas, et ajakirjanikud valgustavad vähe oma infokogumise viise, kuigi lugejal peaks jääma õigus otsustada, kas üks või teine vahend teabe hankimiseks oli õigustatud.