22.05.2012 15:44
Tagasi
Teksti suurus AAA E-mail Saada sõbrale Print
Blogi
IT blog HLP
24.09.2009

Kas pidada IT spetsialisti või osta teenust?

Üks olulisemaid strateegilisi valikuid ettevõtte jaoks on otsustada milliseid IT kompetentse hoida ja arendada ettevõtte sees ning milliseid kompetentse sisse osta, kirjutab Hansson, Leego amp; Partner juhtivpartner Erkki Leego.

1. Kas pidada IT spetsialisti või osta teenust?

Üks olulisemaid strateegilisi valikuid ettevõtte jaoks on otsustada milliseid IT kompetentse hoida ja arendada ettevõtte sees ning milliseid kompetentse sisse osta.

Pime usk kõike teadvasse ja oskavasse ühte IT spetsialisti on õnneks üle läinud. IT valdkonnas vajalike teadmiste, oskuste ja võimete spekter on nii lai, et paratamatu on spetsialiseerumine.

Kasutajate abistamine, programmeerimine, strateegiline IT juhtimine, serverite haldamine, arendusprojektide juhtimine, sidevõrkude ehitamine on vaid mõned näited ülesannetest, mis tänapäevase IT keskkonna arendamise ja haldamise juures olulised on.

Seega on vältimatu, et teatud hulga IT teenuseid peame me nii või teisiti sisse ostma. Strateegiline otsus on, kuhu me tõmbame piiri oma töötajate ja väliste partnerite vastutuse vahele.

1.1. Kõiki IT teenuseid on võimalik sisse osta

Teadma peab, et kõiki IT kompetentse on võimalik ekspertteenusena sisse osta. Hankida saab nii IT juhtimist ja tellijapoolset arenduse juhtimist kui kasutajatuge, süsteemide hooldust ning uute süsteemide arendamist.

Kõikide teenuste puhul on Eesti olemas ka normaalne konkurents ja on võimalik valida enda ettevõttele kõige paremini sobiv komplekt teenuseosutajaid.

1.2. Kaks ülesannet - olemasoleva süsteemi töös hoidmine ja arengu juhtimine

Üldistatuna on IT meeskonnal kaks ülesannet:

1) Tagada igapäevase elu toimimine

2) Juhtida infosüsteemi arengut

Tavapärane on, et olemasoleva süsteemi töö tagamisega saab suures osas hakkama enda spetsialist või üks IT firma. Põhilised tegevused igapäeva elu tagamisel on kasutajatugi, riist- ja tarkvara hooldus ning süsteemi monitoorimine. Teisi partnereid läheb vaja peamiselt erilisemate infosüsteemide (nt. majandustarkvara, dokumendihaldus) ja tehnoloogiate töövõime tagamisel.

1.3. Arengu juhtimisel on vaja kogemust

Infosüsteemi arengu juhtimisel läheb vajalike kompetentside spekter hüppeliselt laiemaks. Lisaks teadmistele on töötaja või teenuseosutaja puhul väga oluline kriteerium kogemus. Strateegilisi otsuseid, projektide juhtimist, uute lahenduste juurutamist teeb oluliselt kvaliteetsemalt ekspert, kes on näinud nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi. Spetsialist, kes teab mida teha, mida mitte teha ning oskab adekvaatselt planeerida vajaminevaid ressursse.

1.4. Oma töötaja on paremini kättesaadav

Oma töötaja kõige suurem eelis on kättesaadavus. On palju mõnusam astuda kohvitass käes läbi kõrvaltoast ja küsida-arutada mureküsimust päris inimesega, kui helistada IT ettevõttesse, küsida ja oodata abi. Teine aspekt - iga päev kohal oleval inimesel on lihtsam mõista ettevõtte eripära, vajadusi ja tunda meeskonnakaaslasi nii tööalaselt kui eraviisiliselt. Ja kolmandaks on võimalik oma töötajat sundida või innustada vajadusel pingutama hilisõhtutel ja nädalavahetustel.

1.5. Tee teadlik valik

Ühest vastust oma meeskonna pidamise ja teenuseosutamise piiri osas ei ole. Tean ettevõtteid, kus on kogu IT teenus alates IT juhtimisest sisse ostetud, organisatsioone kus suur osa vastutust on paljudest inimestest koosneval IT meeskonnal ning ettevõtteid, kus planeeritud IT tegevust ei ole ning häda korral aitavad välja sõbrad-tuttavad. Oluline on teha teadlik valik. Muidu võivad kulud ja probleemid üle pea kasvada.

Mõned asjaolud mida valikute tegemisel silmas pidada:

1) Kõiki IT kompetentse on võimalik sisse osta

2) IT valdkond on väga mitmetahuline ja spetsialiseerumine on möödapääsmatu

3) Kogemused on sama tähtsad kui teadmised

4) Hea spetsialist vajab pidevalt uusi väljakutseid. Vääriline väljakutse on sageli tähtsam kui töötasu.

5) Teenuse puhul on paljud töötajaga seotud kulud (koolitused, motiveerimine, töökeskkond) teenuseosutaja kanda

6) Teenust saab osta tunni kaupa täpselt nii palju kui vaja

7) Oma töötajal on lihtsam olla vajadusel kiiresti käepärast

8) Oma töötaja tunneb ettevõtte vajadusi, õhustikku ja kaastöötajaid paremini.

Kas maksaksid selle artikli eest?: 
Palun jaga:
Tagasi
Teksti suurus AAA E-mail Saada sõbrale Print
Lisa oma kommentaar
Põhimõtteliselt on sedasi, et kõike, mida ettevõttes tehakse, tehakse (st peaks tehtama) ärilisi eesmärke silmaspidades. Loomulikult osaleb ka nende eesmärkide saavutamises IT. Kuid IT osa selles on, väga üldistades, "(osade) äriprotsesside automatiseerimisega efektiivsuse tõstmine". Ehk, teoreetiliselt, parem/kiirem tulemus, vähem inimesi, vähem käsitööd, vähem vigu jne. Ja kuna, vähemalt, osa protsesse pole ettevõttes unikaalsed, samuti ka masinapark, siis see annabki teoreetilise võimaluse (osa) kompetentsi sisseosta, vähendades omakorda palgalisi. See on nn asi paberil. Rakendamisega aga ilmnevad probleemid, mida ka siin on juba kirjeldatud.

Riskide hindamine ja vajadusel nende maandamine on loomulik osa ettevõtte käitumisest, loomulikult peab/peaks olema sellesse haaratud ka IT.
~Motronic [30.09.2009, 11:51]
odavam on koera pidada
~heh [29.09.2009, 15:12]
Tegelikult kannab ettevõtte IT endas ainult kahte eesmärki (ülejäänud on neist tuletatavad): 1) aidata ellu viia ettevõtte ärilisi eesmärke;

2) Tegeleda riskihaldusega.

Kui palju nüüd mingit teenust (olgu selleks IT või midagi muud) sisse osta või ostmata jätta on tegelikult ikkagi iga ettevõtte puhul erinev. Eks määrajaks ole siinkohal suurelmääral äriprotsessid. Loomulikult on imeilus kauge visioon, et ühel päeval ühinevad ISB ja ESB ehk Internet Service Bus ja Enterprise Service Bus ning ettevõttel ei ole vaja enam investeerida kallitesse serveriruumidesse ega muretseda rauahunniku amordi eest (Sama vaatevinkel ka tarkvara koha pealt). Tegelik reaalsus saab ilmselt olema kusagil vahepeal. Põhjuseid on mitmeid...peamine vast see, et kui kõik sinu ettevõte andmed paiknevad kusagil interneti kaugetes sügavustes, siis mis saab siis, kui teenusepakkuja paneb uksed kinni? Lihtsalt avastad tööle tulles, et majandustarkvara, kassasüsteemid, meditsiinitarkvara, hotelli ressursihaldustarkvara, erinevad ärirakendused enam ei tööta...aga teenusepakkujaga (kes ise paikneb näiteks Hiinas) seob vaid elektrooniline leping, millele ligipääsemiseks pead sa pöörduma võrguketta poole, mis samuti ei vasta....

Eks see vaatevinkel oli ka tublisti liialdatud, aga point on selles, et lähtudes IT ühest peamisest eesmärgist, milleks on riskidehaldus/ riskide leevendamine, siis outsorcing ei pruugi paljudel juhtudel olla õige. Sul võib olla üks kõik kui kõva leping, aga kui teine pool paneb ikkagi uksed kinni, siis ei ole teha midagi.

Priit tõi üldiselt üsna head põhjendused ära, et mis võib kõik juhtuda.

Samas on fakt ka see, et paljudes ettevõtetes ei ole mõistlik ka kõikide asjade jaoks hoida spetsialiste kohal - odavam tuleb läheneda projektipõhiselt.

Kommenteerijatest veel. Tõnis üritab luua illusiooni, et sisseostetud teenus e. väljast tulnud spetsialist on oluliselt parem kui koha peal töötav spetsialist. Tõnis, maailm ei ole nii must-valge.

See, kes karjub siin oma "pilvekest" (majandustarkvar.com), siis esiteks suure ettevõtte seisukohalt on teie süsteem kasutu. Teiseks oleks päris huvitav vaadata, kuidas kaardistate näiteks 150 erineva töökoha, mille peal töötab ~450 inimest tööprotsessid...Kolmandaks idee on iseenesest hea ja teenus kindlasti ka mingile turuosale vajalik, aga reklaam on ebatäpne....Neljandaks uurides teie Demo, siis demoandmed võiksid olla korralikud mitte kujul Juuli Maalt või muda...mis iganes sinna järgnes. Ja viiendaks on ääretult ebaviiskas kisada foorumis tõsiste kommentaaride vahele odavat reklaami.
~Raul [28.09.2009, 18:01]