08.03.2010
Palun rohkem maksukontrolli!
Eestis on hulgaliselt äriühinguid, kes ei ole kogu oma tegevusaja jooksul olnud maksuhalduri üld- või üksikjuhtumi kontrolli subjektiks.
Maksuhaldur on teada andnud oma suunad maksumaksjate kontrollimisel ja loogiliselt on mõistetav, et ei jõuta kontrollida igat maksumaksjat kolme aasta jooksul vähemalt korra.
Iseenesest tundub, et maksumaksja jaoks on tegu positiivse asjade käiguga - puudub aja- ja rahakulu seoses maksuhalduriga suhtlemisega, materjalide ettevalmistamisega jne.
Miks siis ikkagi soovida maksuauditit?
Sest sellise ettevõtte juhtkonnal ja omanikel puudub tihti piisavalt kriitiline ülevaade ettevõtte võimalikest maksuriskidest ning see võib valusalt kätte maksta.
Ei vaja ilmselt pikka selgitamist, et oluliselt mõistlikum on riskidega tegeleda enne, kui maksuhaldur need avastab. Kui on otsustatud äriühingus maksurevisjon läbi viia, võtab maksuhaldur tavapäraselt aega põhjalikult ettevõtte tegevusse ja dokumentidesse süveneda. Erandlikud ei ole maksuauditid, mis kestavad aasta või enamgi. Revisjoni tulemusena tehtud maksuotsuse vaidlustamiseks on maksumaksjale seadusejärgselt antud 30 päeva. Kuigi on võimalik taotleda ajapikendust vaide esitamisel, on ajaline ebavõrdsus tõendite kogumisel ja argumentide formuleerimisel siiski väga tuntav.
Ebameeldivad maksuüllatused võivad tabada omanikke ja juhtkonda ka ettevõtte müügil või uute investorite kaasamisel. Reeglina tellivad potentsiaalsed uued omanikud või investorid ettevõtte finants- ja maksuarvestuse ülevaatuse, mille eesmärgiks on kriitiliselt analüüsida investeeringuobjekti võimalikke probleeme ja kitsaskohti. Muuhulgas on tehingu hinda või müügihinna väljamaksmise tingimusi negatiivses suunas mõjutanud avastatud probleemid ja puudujäägid maksuarvestuses. Näiteks kui maksurisk summas 300 000 krooni võib alandada hinda 300 000 krooni või lepitakse kokku, et maksuriski summa deponeeritakse kuni potentsiaalse riski aegumiseni.
Aastaaruande audit peaks üldjuhul kõik olulised maksuriskid tuvastama, kuid hull lugu on kindlasti neis ettevõtetes, kus audiitorkontroll pole kohustuslik. Ning auditki ei pruugi ja ei peagi leidma kõiki riske - auditi eesmark on kontrollida maksuarvestust ainult selles ulatuses, mis on vajalik audiitori järeldusotsuse andmiseks, st avastada riskid, millel on oluline mõju aruandes toodud finantsnäitajatele. Praktikas tähendab see, et audiitorid lähenevad riskidele teatud olulisuse piirist lähtuvalt, kuid nii maksuhalduri kui ka uute investorite taluvuspiir võib olla oluliselt madalam.
Kokkuvõtteks, regulaarselt põhjaliku maksukontrolli läbiviimine ettevõttes on mõistlik otsus ning pole välistatud, et kriitiline ülevaatus avastab ka maksude kokkuhoiu võimalusi.
Hedi Wahtramäe, Ernst & Youngi juhtiv maksukonsultant