Mis saab Tallinnast? Vastab Edgar Savisaar!

Esiteks puudutavad Ansipi valitsuse maksutõusud ühiskonnas vähem kindlustatud kihte (näiteks käibemaks esmatarbekaupadele ja küttele, aktsiisitõusud elektrile), müügimaks aga kehtestab nende suhtes erandi. Muide, kindlasti tasuks küsijal uurida käibemaksu määrasid erinevate kaubagruppide suhtes mujal Euroopas Liidu riikides. Nimelt on toidukaupade ja tihti ka muude esmatarbekaupade maksumäärad oluliselt madalamad. Teiseks, kuna omavalitsused ei saa käibemaksu tagastust, siis tähendab käibemaksu tõstmine meile kulude suurendamist.

Oleks imelik, kui riigikogu opositsioon oleks valitsusega ühel meelel, siis kui valitsus oma ülesannetega toime ei tule. Eks me opositsiooniparteina juhimegi kõigi inimeste tähelepanu valitsuse tekitatud hädadele. Igal teol on oma tegija, igal valitsusel oma viljad. Keskerakond ei olnud nende viljade külvaja, mida praegu lõigatakse.

Kohese tagasilükkamise asemel pole peaminister veel oma seisukohta väljendanud. Ehk on ta mõistnud riikliku käibemaksu tõstmise ekslikkust ning asunud Tallinna ettepanekut tõsiselt kaaluma? Võib-olla on see Ansipi ülehindamine aga jõuluootuses võime ju vähemalt püüda mõelda kõigist inimestest paremini.

Kui valitsus langetaks käibemaksu, siis tähendaks see omavalitsustele kulude vähenemist. Nimelt ei saa omavalitsused käibemaksu tagastust. Muide, samuti ei saa tagastust ka näiteks haiglad.

Seoses juttudega palga vähenemisest või vähendamisest tahaksin kõigepealt mõned asjad selgeks rääkida. Seda selleks, et lõpetada võrreldamatute asjade võrdlemine ja arvudega manipuleerimine.

Esiteks, on Tallinna ametnike palgakorraldus vägagi läbipaistev ja ühtne kõigile linna teenistujatele. Lisatasude osakaal on olnud äärmiselt väike, 2009. aastal näiteks on selleks jäetud ametiasutuste juhtidele otsustamiseks ainult 2 % ühe kuu palgafondist. Seda erinevalt riigist, kus ametnike jaoks üldse puudub selge ja ühetaoline palgakorraldus ning lisatasud moodustavad mõnel pool vaata, et teise palga juurde põhipalgale.

Teiseks, ja eelnevat arvestades ei ole minu jaoks oluline, mis nimetuse all, põhipalgana või lisatasuna, mulle töötasu makstakse. Inimese jaoks on oluline ju see reaalne summa, mille ta palgapäeval kätte saab. Siinkohal ütlen, et linnavalitsus saatis linnavolikokku eelnõu, mille kohaselt nii minu kui ka teiste linnavalitsuse liikmete sissetulek väheneb 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga ca 8 %. Jutt on ju ikkagi sellest, kui palju me töötajatele nende töö eest maksame, kui palju meil selleks linnakassast kulub! Ja kulub meil sel aastal 7% vähem kui eelmisel, järgmisel aastal aga veel 8% vähem, kui sel aastal. Kas ka riigiasutustel?

Palgamäärad, ehk põhipalk, jäid samaks ning koosseise püütakse mitte vähendada, küll aga lõpetati puhkusetoetuse maksmine ning tulemustasude osakaal viidi 5 protsendilt 1 protsendile. Seega jääb ainult üks selge number, mis on põhipalk, igasugused lisatasud ja preemiad kaovad.

Tallinnas on põhimõte, et kui palgad tõusevad või langevad, siis süsteemil tervikuna. Aga mitte mõnel töötajategrupil eraldivõetuna. Võrreldes protsentides meie linnavõimu ülalpidamist teiste linnadega, on Tallinn selles mõttes üks odavamaid.

Poliitikas olen olnud ja kavatsen sinna jääda kuni minu ideed ja isik leiavad valijate toestust. Ja kui vaadata viimaseid valimistulemusi, siis minu toetajate hulk kasvab pidevalt. Mitte-poliitilisi plaane on mul olnud ja on, aga ma tunnistan, et seni on poliitika kõik teised väljakutsed ületanud. Mis aga ei tähenda, et see nii peaks jäämagi.

Eesti seadustes on kohalike omavalitsuste poolt võimalikult kehtestavate maksude loetelu antud. Olulisemat tulu omavalitsusele saavad anda vaid maa- ja müügimaks. Ülejäänud maksud on vähemtähtsad ja seotud pigem mingi konkreetsete tegevusaladega.

Ma hoiatasin valimiste eel, et pensionäride sissetulekuid kavatsetakse kärpida. Sellega sundis Keskerakond valitsust andma eakatele mingidki garantiid. Panime peaministri olukorda, kus ta pidi iga päev mitu korda kinnitama, et ei vähenda pensione. Muidugi ei saanud ta pärast seda enam pensionide kallale minna. Me teame, et selline plaan oli. Nüüd on see vähemalt ajutiselt kõrvale pandud. Sellega me võitsime eakatele aega. See on suur võit.

Selle aasta kevadel tellis valitsuskabinet rahandusministeeriumist arvutused, milles arvestati välja eelarvele tulev kasu kui pensionid maksustada või neid vähendada. Koopia sellest dokumendist jõudis ausate riigiametnike abil ka opositsiooni kätte ning muidugi hoiatasin ma avalikult eakaid inimesi, millist suppi nende jaoks Stenbocki majas vaaritatakse. Minu hoiatuse peale reageeris peaminister Ansip talle omasel moel kõike eitades ning kinnitades, et pensionid jäävad muutumatuks.

Majanduslanguses on eelarve jaoks peamiseks riskikohaks sotsiaalmaksu laekumine. Kui inimene kaotab töö, siis riik kaotab tema maksud. Ja töö on kaotanud igal nädalal ligi kaks ja pool tuhat inimest. Sotsiaalmaksust läheb 20% pensionide maksmiseks. Arvutage nüüd ise edasi: 2008. aastal oli sotsiaalmaksu planeeritud 31,299 miljardit.

2009. aasta riigieelarve tuludes oli algselt prognoositud sotsiaalmaksu 34,7 miljardit krooni. Pärast esimest kärpimist jäi selle suuruseks 30,69 miljardit krooni. Pärast teist kärbet prognoositi nn riskistsenaariumi järgi laekumist 29,1 miljardit krooni. Tegelikult on sotsiaalmaksu kümne kuuga laekunud 23,7 miljardit ehk 9 protsenti mullusest vähem. Oktoobris tasuti sellest kaks koma kolm miljardit krooni, mis näitab alalaekumise jätkuvat süvenemist eelarvega võrreldes.

2009. aasta eelarves oli planeeritud, et sotsiaalmaksu laekumise ning pensionide väljamaksmise vahe on 2,1 miljardit. Kuid tegelik pensionikassa puudujääk, nagu selgub 2010 aasta riigieelarve seletuskirjast, on hoopis suurem, nimelt 3,455 miljardit krooni.

Vabariigi Valitsus, kui sinna kuulus veel ka Keskerakond, pani pensioni erakorralisse reservi lisaraha. 2007. aasta lõpu seisuga oli pensioni erakorralise reservi maht 6,1 miljardit krooni, 2008. aasta lõpu seisuga oli pensionikassa erakorralise reservi maht 4,78 miljardit krooni. Praeguseks on reservi jäänud vaid 2,8 miljardit krooni. Riigikontroll andis oma aastaaruandes hinnangu, et pensionireserv on kriitilises seisus, sest riik on kaheksa kuuga kulutanud reservist kolmandiku ning sellise tempo juures ammendub reserv enne järgmise aasta lõppu.

On selge, et isegi kui valitsus loobus Keskerakonna survel pensionide vähendamisest, kasutab ta nüüd eelarveaugu lappimiseks teisi maksutõuse. Seega peale eelarve riigikogule andmist on ootamatult ette pandud kaudsed maksutõusud. Aktsiisidele lisamisest loodetakse saada erakorralist tulu 450 miljonit, ehk ligi pool miljardit krooni. Pensionide vähendamise asemel tõsteti seekord hoopis aktsiise. Midagi rõõmustavat pole selles uudises ka mitte pensionäride jaoks.

Niisiis oli mul õigus, kui hoiatasin pool aastat tagasi eakaid inimesi Ansipi kavandatud pensionide vähendamise eest. Ainult Keskerakonna terav protest vahetult enne kohalikke valimisi suutis selle ära hoida, sest Reformierakond pelgas kaotada vanema põlvkonna hääli. Peaminister pidi jagama tõotusi ette ja taga, et pensione ei kärbita ega maksustata. Ka peale valimisi oli Reformierakonna jaoks keeruline neist lubadustest kohe lahti öelda. Aga mis saab edasi?

See ei olnud mitte ainult ennustus, vaid reaalne oht oli selleks olemas. Samuti viitasid sellele mitmed valitsuse majanduspoliitilise saamatuse märgid. Pidasin õigeks rahva tähelepanu sellele asjaolule juhtida, sest majandusohtudest tuleb inimesi teavitada täpselt samal viisil nagu näiteks haigusnakkuse ohtudest – võtke kasvõi seagripp näiteks.

Eks ole opositsioonis oleva erakonna roll koalitsiooni salatrikkidele tähelepanu juhtida ja proovida neid vältida. Kuna Keskerakond juhtis devalveerimise ohule avalikult tähelepanu, siis muutis see ka Reformierakonnal märksa raskemaks seda käiku teha. Kuidas saab Ansip peale KOV valimisi devalveerida, kui Savisaar on seda ette ennustanud? Loomulikult mitte. Seega võis just see ennustus olla üheks kriitiliseks asjaoluks, mis pani otsustama devalveerimisest loobumise kasuks.

Üldiselt ma olen seisukohal, et asjadest tuleks rahvale avalikult ja ausalt rääkida, puudutagu see info siis devalveerimise ohtu või mõnda muud tundlikku teemat. Kui poliitikud hakkaksid kõiki negatiivseid sõnumeid ainult enda teada hoidma ja seda lihtsalt kartusest, et neid süüdistatakse paanika tekitamises, kuhu meie demokraatia niiviisi siis jõuda võiks?

Surve devalveerimiseks on aga ikkagi endiselt olemas. Palju sõltub ka sellest, kas Läti devalveerib või mitte. Elame, näeme. Igal juhul on avalik diskussioon selles küsimuses igati teretulnud.

30 päeva kaart mittetallinlasele hakkab maksma 365 krooni. Mis puutub Tallinnasse sissekirjutamisse, siis õige on seda teha juba kohe, mitte oodata järgmiste valimisteni. Sotsiaalsete töökohtade loomisega kindlasti jätkame ja kui Teil on häid ettepanekuid nende töökohtade loomiseks, siis kindlasti ootame neid. Tänan.

Hindan kõikide valikuvabadust oma elukoha valikul. Enda kohta saan öelda, et olen tallinlane ja selle üle ka uhke, sest Tallinn on ilus ja tore linn. Maksudega aga hoitakse üleval meie oma riiki ja omavalitsusi. Madalad maksud ja õhuke riik on meid viinud sellesse kriisi, kus me praegu oleme.

Otsige üles minu esinemise tekst, kus räägitakse krooni devalveerimisest. Jutt pole sellest, et devalveerimine toimub 18. oktoobril, vaid ma kirjutasin perioodist peale valimisi, see on pärast 18. oktoobrit. See periood alles algas, mitte ei ole lõppenud ja võib meie rahanduspoliitikas tuua kaasa veel mitmeid üllatusi. Loomulikult võib devalveerimine tuua kaasa majanduse kohanemisvajadusest tulenevaid ootamatusi ka linnaeelarvele. Seega, mida konservatiivsem on eelarve, seda parem. Tallinna linnaeelarve on konservatiivne ja ülejäägiga. Eesti riigieelarve on pidevas miinuses ja kriiside käes. Seega on devalveerimise seisukohast vaadatuna pingeline seis ikkagi riigieelarvega.

1. Hr Savisaar arvab, et Eesti Liitumine Euroopa Liiduga oli Eesti majandusele kasulik.

2. Euro ei ole eesmärk, vaid vahend majanduse arendamiseks, kusjuures selle vahendi kasutuselevõtmiseks ei tohi ohverdada vajadust taastada majanduskasv. Mul on kahju, et Andrus Ansip, kes paari aasta eest raius, et majanduskasvu ei ohverdata mitte millegi – ka mitte euro nimel – on oma seisukohta 180 kraadi muutnud.

3. Olen kindel, et tallinlased mõistavad sotsiaalse müügimaksu kehtestamise vajadust – erinevalt riikliku käibemaksu tõstmisest 2% võrra ei tõuse Tallinnas ravimite ning osade toidukaupade hinnad. Müügimaks puudutab jaekaubandust ja ma tõesti ei pea tõenäoliseks, et näiteks Selveri kett otsustaks oma kauplused viia ostjate juurest kaugele linna piiri taha.

4. Vajadus sotsiaalsete töökohtade järgi on Ansipi partei ja valitsuse poliitika tagajärjel niigi talumatult suur ning Tallinnal pole vähimatki motiivi töötuid juurde tekitada. Olgen´d ikka mõistlikud!

Linn kui tööandja peab sellises olukorras käituma vastavalt seadustele. Me mäletame lähiajaloost piisavalt olukordi, kus riigi või munitsipaalametid on seadustele mittevastava vabastamisotsuse tõttu pidanud hiljem maksma sadadesse tuhandetesse ulatuvaid hüvitisi.

Eesti oleks juba ammu vajanud majandusse suuremal määral sekkuvat ja majandust toetavat poliitikat, täpselt sellisel viisil, nagu enamik maailma riike on seda võitluses tänase kriisiga ellu viinud. Eesti oleks vajanud kompleksset suunavate majandusmeetmete süsteemi, mida kahjuks ei ole võimalik siinkohal lihtsalt ruumi ja ajapuudusel lahti kirjutada. Nende meetmete õigeaegse rakendamise korral oleksime kaotanud oluliselt vähem töökohti ja meie maksulaekumised ei oleks nii katastroofilisel määral vähenenud.

Tulenevalt sellest ei oleks olnud vajalik tõsta käibemaksu ja ka aktsiise. Majandust ei tohi kõige raskemal hetkel kostitada uue maksukoormaga samuti, nagu ei ole vaja autol rakendada pidureid olukorras, kui proovime saada maksimaalset kiirendust. Ansipi valitsus on võtnud põhimõttelise hoiaku, et valitsus hoiab majandusprobleemidest eemale nii kaugele kui võimalik. Arusaamatuks jääb vaid see, et kui asi puudutab maksude tõstmist, miks siis Ansipi valitsus majandusest eemale ei hoia ja sekkuda püüab. Eemale hoitakse üksnes siis, kui majandus vajaks arukaid otsuseid.

Kui majandusse oleks õigel ajal ja õigel viisil riigi poolt sekkutud, siis ilmselt oleks ka riigieelarve ilusasti tasakaalus püsinud. Eesti oleks võinud olla üks edukamaid majanduskriisiga võitlejaid, mitte olla Euroopa punase laterna rollis, nagu täna kahjuks on juhtunud.

Võin kinnitada, et mitte kroonigi Tallinna linna eelarvest ei ole kunagi läinud ega lähe ka Eesti Keskerakonna kampaaniateks - ei otseselt ega kaudselt. See on müüt, mida parempoolsed usinalt levitavad, mis ei vasta kindlasti tõele. Ning Keskerakond ei ole kunagi tegelenud populismiga. Paremerakondade kampaaniad on aga rahastatud küll maksumaksjate rahast. Näiteks tegi valimiste eel erakonna IRL kandidaatidele otsest reklaami ja propagandat Omanike Keskliit, eesotsas Reinsalu ja Vaheriga. Neid just rahastati riigieelarvest. Seega, selline praktika on Eestis kahjuks eksisteeriv, kuid sel pole mingit pistmist Keskerakonnaga.

Me oleme olnud järgmise aasta tulude planeerimisel konservatiivsemad, kui lubaksid rahandusministeeriumi prognoosid. Kui valitsus prognoosib tulevaks aastaks tulumaksu laekumise vähenemist 6,5 protsenti, siis meie oleme oma eelarve koostamisel võtnud aluseks 9,5 protsendise vähenemise. Tänases olukorras ei saa eelarvete koostamisel arvestada sellega, et tuleval aastal saabub justkui iseenesest majanduskasv, ükskõik, kui väga me seda sooviks.

Tallinna linna eelarves ei olegi tähtsusetuid asju. Iga eelarve rida on oluline ja igal real oleva rahaga saab midagi tehtud. Kui Te küsite meie prioriteete, siis on need sotsiaalne turvalisus, lapsed ja investeeringud - Ülemiste ristmik ning 2011 aasta Kultuuripealinnaga seonduv.

Täna Teid huvi ja rohkete küsimuste eest. Linnavalitsus mõistab, et piletihinna tõus on probleem kõigile, aga paraku pole tänane valitsus käibemaksu ja aktsiiside tõstmisega meile teist valikut jätnud. Mis puutub tudengeid, siis abilinnapea Taavi Aas kohtub lähiaegadel tudengite esindajatega ja püüab probleemile võimalikult õiglase lahenduse leida.

Ansipi valitsus on kohalike omavalitsuste rahastamise viinud seisu, kus SUURTE reservide kogumine on olnud võimatu. Samas, on linn tuleva aasta eelarves esmakordselt näinud ette stabiilsusreservi kogumise.

Meil oleks väga hea meel, kui töötutega tegeleks riik, sest omavalitsustel on niigi ülesandeid palju. Kahjuks aga parempoolne valitsus seda probleemi oluliseks ei pea.

Käibemaksu puhul on tegemist ilmselt siiski ettepanekuga, et osa käibemaksust võiks laekuda omavalitsustele. See oleks igati tervitatav. Samas ei ole tänaselt valitsuselt maksude alandamist mõtet oodata. Kui Te mõtlete viimastele aastatele, siis on Ansip täielikult reetnud oravate maksulangetuse põhimõtte.

Viimasest küsimusest on raske aru saada, kuid OMA riigi toimimiseks tuleb alati makse koguda.

Plaanis on uuendada Pirita jõe paremkalda kompleks ja kindlasti uueneb koos Linnahalliga ka sealne sadam. Korrastamist ootab Aegna kai ja Katariina kai Põhja Tallinnas. Linn on läbi aastate riigilt taotlenud omale sadamat, et arendada väikelaevade liiklust, kahjuks ei ole riik seda võimaldanud.

Vaadake palun vastust, mille andsin ühele eelnevale küsimusele. Seal on kirjas põhjalikum ülevaade. Aga selle teema lõpetuseks soovitan uurida, missugused sissetulekud on teistel Eesti tippametnikel. Usun, et arvestades Tallinna linna suurust ja vastutust, mis sellega kaasneb, ei ole Tallinna ametnike sissetulekud sugugi liiga suured. Ja ärge laske ennast eksitada sellest, kui palju on palkasid vähendanud teised omavalitsused, s.h Tartu linn. Võrrelge ikka lõppnumbreid.

Näiteks Harku vald kehtestas reklaamimaksu juba 1995. aastal, müügimaks tuli 2000. aastal. 1996. aastal esines seda maksu 24-s Eesti omavalitsuses. Linnadest on seda maksu erinevatel aastatel rakendanud Valga, Kunda, Haapsalu, Jõhvi, Kehra, Maardu, Paldiski, Mustvee, Kallaste.

Lähtusime ka Rahvusvahelise Valuutafondi IMF soovitustest kasutada senisest enam eelarve stabiliseerimiseks kohalikke makse.

Hea meel on kuulda, et teeme õiget asja ja ega me selles ka kahelnud ole.

Igal juhul säilitame ka järgmisel aastal nii tööõigusalase nõustamise meie oma Ettevõtlusameti töötaja poolt kui ka juba õige mitu aastat toiminud tudengite poolt õigusnõustamise koostöös Juristide Liiduga. Pean ütlema, et see on üks nõutavamaid teenuseid üldse ja nagu inimestelt tulnud tagasisidest selgub, ka üks vajalikumaid teenuseid. Kahjuks peame ka siin linna rahakotile täiendava koormuse võtma, sest justiitsministeerium on alates käesolevast aastast Juristide Liidu sellealase tegevuse toetamise lõpetanud. Ja seda olukorras, kus just see teenus on väga suurele osale inimestest muutunud järjest kättesaamatumaks. Ei ole liigne siinkohal ka lisada, et lisaks õigusnõustamisele jätkub meie teenindussaalis inimeste nõustamine ka tarbijakaitse küsimustes, samuti korteriühistute nõustamine.

Järgmise aasta linnaeelarve eelnõu kohaselt jätkub tuleval aastal pealinnas lasteaedade finantseerimine selle aasta täitmise tasemel ehk mahus 719 miljonit krooni.

Vastavalt Tallinna juhtimiseks aastatel 2009 – 2013 sõlmitud koalitsioonileppele, kus on kirjas, et säilitatakse lasteasutuste rahastamine linnaeelarvest 2009. aasta tasemel ja taotletakse riigipoolse rahastamise taastamist – ongi linna 2010. aasta eelarve eelnõus seda kokkulepet järgitud ning säilitatud lasteaedade kulud käesoleva aasta eelarve täitmise tasemel.

Ühtlasi jätkab Tallinn oma programmi „Lasteaiakoht igale lapsele“ elluviimist, mille eesmärgiks on, et iga Tallinna elanik saaks oma koolieelsele lapsele soovi korral lasteaiakoha. Selleks avatakse tuleval aastal täiendavalt vähemalt kolm uut sõimerühma. Praegusel hetkel ei ole pealinnas enam raskusi 3-6-aastastele lastele lasteaiakoha saamisega.

Selline mulje on ekslik. Oleme tõesti Ansipi valitsusega rahulolematud, oleme nendega eri meelt väga paljudes põhimõttelistes küsimustes ning oleme avaldanud kriitilisi seisukohti paljude nende otsuste suhtes, kuid me pole selles kaugeltki ainsad. Väga paljud ettevõtjad, majandusanalüütikud, kodanikeühenduste ja ametiühingute esindajad on viimased poolteist aastat teinud täpselt sedasama. Usun, et on demagoogia väita, et kõik need ettevõtjad, majandusteadlased, kolmanda sektori esindajad ja ametiühingutegelased oma põhitööga ei tegele - samuti ei ole demokraatlikus riigis keelatud konstruktiivne ja argumenteeritud kriitika.

Kas see on siis mustamine, kui oleme avaldanud arvamust, et käibemaksu ja aktsiiside tõstmine majanduskriisi tingimustes sellisel moel, nagu seda tehti, on valed otsused? Kas te olete nende otsustega rahul? Mis tähendab - aeg ühineda Eesti rahvaga? Kui vaadata, kelle poolt on Eesti rahva enamus, millise erakonna toetus on suurim nii arvamusküsitlustes kui ka valimistulemuste põhjal, siis on see Keskerakond. Ütleksin, et need, kes kujutavad ette, nagu oleks vaid euro ainus oluline asi Eesti jaoks, on eksiteel. Mõistagi on kõige suurem probleem, mis nõuab enim tähelepanu hoopis tööpuudus, mis on ületanud kriitilise 100 000 töötu piiri. Minu aktsiad mõnede parempoolsete ärimeeste silmis tõuseksid kindlasti kui kiidaksin valitsuse otsuseid nagu uus töölepinguseadus ning sms-vallandamine, aga ma ei kavatse aidata Ansipil tema rumalusi kinni mätsida.

Kohalik omavalitsus peab toetama neid inimesi, kes vajavad abi. Kas julgete vaielda vastu ning väita, et eakad inimesed ei vaja täna nii riigi- kui omavalitsuste poolset tuge, et toime tulla. Selline seisukoht on julm ja asjatundmatu.

Võrreldes teiste Eesti omavalitsustega on tallinlastele kindlasti kättesaadavad oluliselt enam avalikke teenuseid. Alates sünnitoetustest kuni sotsiaalse kindluseni vanaduspõlves. Teadmata Teie konkreetset vajadust on ka raske konkreetselt vastata, kuid linna teeninduspunktides ja veebilehel on saadav teave kõikide võimalike teenuste kohta.

Tallinna linnapea palk on koosnenud 2009. aastal ja koosneb ka 2010. aastal vaid põhipalgast ja see on 51 400 krooni. Alates 2010. aastast ei maksta enam puhkusetoetust. Linnavalitsus saatis linnavolikokku eelnõu, mille kohaselt nii minu kui ka teiste linnavalitsuse liikmete sissetulek väheneb 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga ca 8 %.

Eks olen minagi enda tarbimiskäitumises teinud muutusi.

Väga põnev küsimus. Lasnamäe on täieõiguslik Tallinna linnaosa. Ma pole kunagi kuulnud, et linnapead peaksid kandideerima kesklinnas ja ma ei jaga Teie arvamust, et ühed linnaosad on olulisemad teistest. Kõik linnaosad on olulised. Võiksite sama hästi küsida, miks ma ei kandideeri Nõmmel, Pirital, Kriistiines jne. Mina kandideerisin Lasnamäel juba ammu enne seda, kui mind valiti Tallinna linnapeaks ja kavatsen seal kandideerida ka edaspidi. Seni, kuni sealsed inimesed seda soovivad. Teine võimalus oleks kehtestada kogu Tallinna ulatuses üks ja ühtne valimisringkond, nagu seda on tehtud ka Tartus, Narvas ja mitmetes muudes suuremates linnades. Siis on tõepoolest kõigil võimalus hääletada kas minu poolt või minu vastu, nii nagu kellegi süda soovib. Kahjuks Riigikogu valitsev koalitsioon blokeeris Tallinna vastavasisulise otsuse ja seetõttu Kesklinna inimestel ei olnudki võimalik minu poolt oma häält anda. Oleme sotsiaaldemokraatidega kokku leppinud, et „erikord“ Tallinna valimiskorralduses tuleb lõpetada. Ei saa nii olla, et valimisreeglid pealinnas erinevad teistest omavalitsustest.

Mis puutub ettevõtjaisse, siis püüame neid igati toetada - pange tähele, et Tallinna abipaketi kaalukas osa on just ettevõtlusele suunatud. Tööstusparkide rajamine, linnapoolne stardiabi alustavatele ettevõtetele, toetus töökohtade loomisele on just ettevõtluse toetamiseks mõeldud sammud. Kui räägite kitsalt linnavalitsuse kuue abilinnapea ja linnapea palkadest, siis võiksime need või kaotada, mõistagi ei määraks see midagi enam kui 7 miljardi kroonise linnaeelarve kontekstis. Küsiksin pigem vastu - mille eest tahate karistada linnaametnikke, kelledest lõviosa on linlastele vajalike teenuste pakkujad, teevad üldsegi mitte lihtsat tööd ja ei teeni mingeid hiigelpalkasid. Kahjustaksime tõsiselt linna strateegilise huve kui asuksime ajutiste majandusraskuste (kriisi me ju ükspäev ületame, uskuge!) tõttu tänavale saatma inimesi, kelle kogemused, teadmised ja oskused on linnale vajalikud. Niigi on avaliku sektori palgad sammu võrra maas erasektori palkadest ning avalikus sektoris töötavaid inimesi motiveerib lisaks missioonitundele ka lootus, et nende töökohad on erasektori töökohtadest stabiilsemad. Kui rööviksime stabiilsuse ning karistaksime täna ametnikke nende missioonitunde eest, siis sellega teeksime karuteene linna kui terviku strateegilisele arengule.

Minu eesmärk linnapeana ei ole töötute arvu suurendada, minu jaoks on mõistetamatu, kuidas riik suudab täna vastu võtta otsust päästeametnike koondamisest, see on lihtsalt absurdne. Mõistke avaliku ja erasektori kõige olulisemat erinevust. Kui erasektori pakutavate toodete ja teenuste nõudlus langeb, siis vähendatakse tootmismahtusid ning sellega seoses kaob ka töökohti. Sellest kaotab kapitali omanik, kes saab väiksemalt mahult väiksemat tulu või üldse mitte. Linn ei saa samast põhimõttest lähtuda, sest linlased vajavad täna omavalitsuse pakutavaid toetusi ja teenuseid veel enam kui kriisieelsel ajal. Linn ei saa lihtsalt loobuda linnaelanike teenindamisest ning me ei saa toimetulekuraskustes inimestelt, kes ei saa riigilt vähimatki toetust, võtta sedagi, mis neil täna on kohaliku omavalitsuse toetuste näol. Kuni vähegi võimalik tuleb leida kokkuhoiukohti mujalt.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu “Elamute korrashoiu eeskiri” määrusele kuuluvad haldus- ja remondikulud üüri sisse. Seega ei ole võimalik jätta üüri suurus samaks ning nõuda üürnikelt konkreetsete haldus- või remondikulude tasumist eraldi. Meeliku üürilepingu tingimuste järgi võinuks üüri tõsta ka 20%, tõsteti aga 10%.

Kohalike maksude seaduse paragrahv 5-e kohaselt ei ole turismimaks kohalik maks ning seetõttu Tallinna linna poolt turismimaksu kehtestada ei ole võimalik.

Muide - (Päevaleht 22. juuni 2001): ütles tookordne Tallinna linnapea Tõnis Palts Eesti Päevalehele antud intervjuus, et „Tallinna külastavad välisturistid tuleks 10 Soome marga ehk umbes 25 krooniga maksustada niipea kui vähegi võimalik. Kolme miljoni turisti arvel teeniks linn nii 75 miljonit krooni aastas. Maksust laekuv raha läheks vanalinna turismiobjektide korrastamiseks, hooldamiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks.“

Tõnis Paltsu jutus on tõetera sees. Ma ei saa ainult aru, miks IRL, mille juhtide hulka ta kuulub, pole esitanud vastavat eelnõu riigikogule. Nemad on ju Toompeal võimul, nende asi oleks sellised ettepanekud ka realiseerida.

Tähismaad ei vaja minu, Keskerakonna ega kellegi teise poolt promo, nende lugejanumbrid on niigi tugevad. Ma kindlasti ei jaga kogu nende maailmanägemust ega kiida heaks stiili, kuid näiteks nn valgete erakondade tagatube mürgitanud pedofiiliajuhtumite käsitlemisel on need bloggerid teinud silmad ette kogu peavooluajakirjandusele. See nö suur meedia on Tähismaade veebikohvikut sellele viitamata päris massiivselt tsiteerinud.

Laenude võtmine investeeringuteks on enesestmõistetav. Vaadake kui palju võtavad laenu riigiettevõtted. Nende suhtes ei ole valitsus kehtestanud niisuguseid piiranguid, nagu omavalitsustele. Miks?

Ärge taandage kogu poliitikat Keskerakonna ja Reformierakonna vastasseisule. Tegelikult on Tallinnas koos keskiga võimul ka sotsiaaldemokraadid ning Toompeal koos Reformierakonnaga ka IRL ning lisaks peavad nad aeg-ajalt ostma ka Roheliste hääli, et nende eelnõud läbi läheksid. Meil sellist muret ei ole, meie saame oma häältega hakkama.

Selles häda ongi, et Ansip loeb ainult välismaiste ekspertide arvamusi, soovimata arvestada oma rahva huvide ning meeleoludega. Statistika teatas äsja, et nädalaga lisandus Eestis üle 2000 töötu. Valitsus aga pole ikka veel välja töötanud programmi uute töökohtade loomiseks ja tööpuuduse leevendamiseks.

Minu arvates võiks linna stabilisatsioonireserv olla isegi suurem. Praegu moodustab see linna eelarvest 1,5 protsenti. Riigi stabilisatsioonireserv on aga 3 kuni 4 protsenti eelarvest. Muidugi tuleb arvestada, et riigieelarve on ka ca 10 korda suurem kui linnaeelarve.

Reservi on aga vaja, sest me ei tea kunagi, mida reformistid omavalitsuste vastu veel võivad välja mõelda. Linnaeelarve muutub tänu reservile paindlikumaks, arvestab sellega, kui meile pannakse täiendavaid kohustusi või taaskord vähendatakse meie tulusid.

Alguse asi. Aga tuleb tunnistada, et algus on olnud teineteist mõistvam kui oli näiteks reformistidega. Mõnikord vaidleme, aga siis lepime kokku.

Ülemiste ristmik, veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine, koolide renoveerimine, munitsipaalelamuehitus jne.

Tänan kõiki pressikonverentsist osavõtjaid, nii küsimuste esitajaid, kui ka muidu kaasaelajaid.

Teiega oli väga lahe. Kohe näha, et asjatundjad linna küsimustes. Loodan, et Äripäev pakub mulle edaspidigi võimalusi teiega otsekontaktis olla. Teadmiseks nendele, kes huvituvad linnaeelarvest – järgmisel nädalal hakkavad abilinnapead Tallinna koduleheküljel www.tallinn.ee vastama teie sellekohastele küsimustele.

Teie,

Edgar Savisaar