jj
Kas Eesti-suguse väikse turu puhul kartellid pseudoteema pole?
Kahjuks mitte, sest viimasel ajal on kartelle piisavalt avastatud. Viimase kahe aasta jooksul on Konkurentsiametis olnud kokku 11 kriminaalmenetlust. Võrreldes teiste riikidega ei ole seda sugugi vähe.
kalle
Kas ettevõtjad kasutavad agaralt võimalust võimalikest kartellidest ette kanda või on see pigem teie ameti püüdlus infot saada, sest tõendeid on raske leida?
Tuleb tõdeda, et ettevõtjad on kasutanud piisavalt võimalust kartellidest teavitada. Ma ei loeks seda mitte pealekaebamiseks vaid tõdeks, et õnneks on enamik ettevõtjaid jõudnud teadmisele, et keelatud kokkulepped ei ole neile pikaajalises perspektiivis kasulikud. Jõustuv leebusprogramm aitab kahtlemata suurendada kartellide avastamist.
Tuutu
Kas masu on tekitanud koondumiste osas rohkem väärkäitumist ja teile tööd juurde tekitanud? Kas konkurentsiamet on tööjõudu pidanud juurde palkama?
Viimase aasta jooksul on koondumiste arv vähenenud, ilmselt on siin põhjuseks majandussurutis. Õnneks ei ole me viimastel aastatel avastanud ühtegi ebaseaduslikku koondumist. See teeb heameelt, et ettevõtjad on antud küsimuses teadlikud ja seadusekuulekad.
viiinanina
Kuidas jõuti jälile Liviko juhtumile? Millise lahenduseni see võib kohtus jõuda? Kas peate seda tugevaks läbimurdeks ja õnnestumiseks ameti jaoks?
Antud juhtumit menetles Maksu- ja Tolliamet prokuratuuri juhtimisel. Lahendus selgub kohtus ja seda ei saa ette prognoosida. Loen positiivseks, et selliseid asju on hakatud rohkem avastama.
Ivar
Konkurentsiamet kontrollib mõnede monopoolsete teenuste (soojus, vesi) osutajate hinnakujundust, kuid enamikku selle valdkonna väikeettevõtteid te täna ei kontrolli (sh Kuldala Soojus, Elveso). Tarbijana olen näinud et piirhindade kooskõlastamised valla tasandil võivad hõlpsasti toimuda ka põhjendamatute ja lõpptarbija jaoks kahjulike kulumäärade alusel. Ilmselgelt puudub valdade tasandil vastav kompetents ja sageli ka huvi. Tarbijana pean seda tõsiseks probleemiks, sest maksmisest keelduda pole võimalik ja ärile mõjub nõrgestavalt. Teiseks on võrguettevõtjaga (Energate) seotud soojatootjal oht konkurentsi moonutada, näidates kulude struktuuri endale sobivas suunas. Kas Konkurentsiamet peab vajalikuks ka eelkirjeldatud väiksemate monopoolsete teenuste osutajate hinnakujunduse jälgimist? Mida olete ette võtnud, et hinnakujundus selles sektoris oleks läbipaistvam?
Riigikogus on täna menetluses monopolide ohjeldamise seadus mille vastuvõtmisel peaksid tulevikus kõik soojusettevõtted ning 50 suuremat vee-ettevõtet kooskõlastama oma hinnad kohaliku omavalitsuse asemel Konkurentsiametiga. Oleme ka täna pisteliselt kontrollinud nende monopolide hinnakujundust kelle hinnad kooskõlastavad omavalitsused. Näitena võib tuua Tallinna Vee mille osas tuvastasime, et vee hind on liiga kõrge.
Mis puutub Konkurentsiameti poolt kooskõlastatavatesse teenuste hindadesse, siis on meil olemas pika-ajaline hinnaregulatsiooni kogemus mis tagab õiglase hinnakujunduse.
Sõraline
Konkurentsiõigus oma käskude ja keeldudega on hajunud konkurentsiseadusesse, 3 grupierandisse ning nende tõlgendamiseks kasutatavasse 10+ Euroopa Liidu grupierandisse ja sadadesse Euroopa Komisjoni ja kohtute otsusesse, mis sageli ei ole järjekindlad. See kokku teeb kõigi käskude-keeldude jälgimise ja järgimise keeruliseks ka vastava valdkonna spetsialistil, saati siis lihtsalt ettevõtjal. Milliseid võimalusi näete konkurentsiõiguse lihtsamaks ja arusaadavamaks muutmiseks? Teoreetilise küsimuse plaanis, kas Konkurentsiamet pooldaks kriminaliseeritud keelatud kokkulepete ringi täpsustamist ning kergemate keeldude vastu eksimise (vertikaalsed kokkulepped) dekriminaliseerimist?
Euroopa Liidu konkurentsiõigus (sealhulgas komisjoni ja kohtute lahendid) on paratamatult siseriikliku õiguse osa. Konkurentsiõiguse arusaadavamaks muutmiseks tuleks kindlasti arendada ja kujundada siseriiklikku praktikat. Samuti on abi koolitustest. Konkurentsiameti ametnikud on erinevatel koolitustel aidanud koolitada ettevõtjaid ja kohtunikke.
Konkurentsi kahjustav koostöö on jagatud raskemaks ja kergemaks 20.01.2010.a Riigikogu poolt vastu võetud karistusseadustiku muudatuses. Vastavalt uuele KarS § 400 redaktsioonile loetakse raskeks rikkumiseks (kvalifitseeritud koosseisuks) lõikes 2 sätestatud konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine, otsuse tegemine või kooskõlastatud tegevus, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused, piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist, jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule või püütakse teda sealt välja tõrjuda. Eelnimetatud tegevuse eest karistatakse juriidilist rahalise karistusega 5 kuni 10 protsenti juriidilise isiku käibest (ülemmääraks on 250 miljonit krooni) ja füüsilist isikut karistatakse rahalise karistusega või ühe- kuni kolmeaastase vangistusega. Kergemaks rikkumiseks loetakse KarS § 400 lg 1 nimetatud konkurentsi kahjustav koostöö (sealhulgas vertikaalsed kokkulepped, kooskõlastatud tegevus), mille eest juriidilist isikut saab karistada rahalise karistusega kuni 5 protsenti juriidilise isiku käibest ja füüsilist isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Eelmärgitud karistusseadustiku muudatused peaksid eeldatavasti jõustuma käesoleva aasta veebruaris, kui Vabariigi President on karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse välja kuulutanud ja see on Riigi Teatajas avaldatud. Vertikaalsete kokkulepete dekriminaliseerimist käesoleval ajal ei kaaluta.
Aivar
Nord Pool Spot Eestis alates 1.aprill 2010: Kas on võimalik, et Latvenergo ja Eesti Energia boikoteerivad seda börsi? Lepivad kokku, et kui müüvad siis, kui ise pakuvad klientidele või mõni kuu ei müü kumbki ja seda mõlemad ühel ajal?
Teie poolt kirjeldatu osas oleks tegemist tüüpilise kartelli kokkuleppega, mis on kriminaalkuritegu. Loodan väga ning olen ka üsna kindel, et ettevõtted väldivad seda.
Feliks
Tere. Vald keeldub keskkütte hinda kooskõlastamast. Viitab Konkurentsiameti arvamusele, et kütteseadme ostuks võetud pangalaen ei ole tootja kulu, vaid ettevõtte poolt tasutud pangalaenu kulu peaksid kinni maksma ettevõtte aktsionärid oma kasumi arvelt. Miks nii? Kui kasumi arvelt maksta pangalaenu, siis meie ettevõtte peab lubatud kasumist suurema summa intressina ära maksma. Kas te toetate sellist seisukohta ja miks?
Kui tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, siis tuleb see kindlasti hinda lülitada. Konkurentsiamet kasutab metoodikat, kus soojuse hinda lülitatakse lisaks ülejäänud kuludele ka põhivara kulum ja ärikasum mis sisaldab nii puhaskasumit kui ka finantskulusid ehk laenu intresse. Laenu põhiosa maksed tasutakse põhivara kulumi arvelt. Seega, kui hinnad on õiglaselt kujundatud ei tohiks tekkida probleeme finantskohustuste tasumisega.
Q
Viimastel päevadel on palju juttu olnud siin, et taastuvenergia toetus on vajalik. Mul on küsimus, mis Teie arvate, kas toetused ühele või teisele kütteliigile/selle allikale võivad turumoonutisi põhjustada? Kas turumoonutused on head ja võivad avaldada majandusele ka head mõju?
Toetused ühele või teisele energiaallikale on kahtlemata turumoonutus. Samas on võetud energiapoliitikas suund, et saavutada suurem taastuvenergia osakaal ning eelpoolnimetatud toetuste eesmärk on selle osakaalu suurendamine. Lähtudes vabaturuprintsiibist pooldaksin küll pigem fossiilsete kütuste maksustamist kui taastuvenergia toetust. Tegemist oleks arusaadavama ja läbipaistvama skeemiga. Näitena võib tuua tänase kaugküttesektori, kus maagaas ja kütteõli on maksustatud aktsiisiga mille eesmärgiks on suunata tootjaid kasutama teisi kütteliike: näiteks puitu ja turvast.
hiikob
Nn Pristise kartelli puhul jäid asjaosalised vahele, kuna mõned osapooled ei olnud valmis kaasa lööma ja nõustusid sellest avalikult ajakirjandusele rääkima. Kuidas aga muul ajal on üldse võimalik kartellileppeid avastada?
Eelkõige saab kartellileppeid avastada teadlikkuse tõstmise kaudu, kus ettevõtjad mõistavad, et kartellis osalemine on kuritegu ja kriminaalkorras karistatav. Jõustuv leebusprogramm annab võimaluse kartellis osalemine vabatahtlikult üles tunnistada ja seeläbi pääseda karistusest. EL-s on leebusprogramm väga hästi käivitunud ning enamus kartelle avastatakse leebusprogrammi raames.
Huvitav teada
Arvestades Eesti turu mahte ja käibeid oleks ju kartellide teke koheselt märgatav. Seepärast tekib küsimus pisut teisest küljest. Kas on kuidagi välistatud suurte ostukeskuste ja hulgiladude kartellilaadne kokkumäng hindade hoidmiseks ja kasumite suurendamiseks. Vandenõuteoreetikuna lisaks veel juurde välismaise tootja "meelehea" müüjatele ...
Jaekaubanduses ja ka suurte ostukeskuste vahel on õnneks Eestis piisavalt tihe konkurents. Erinevalt paljudest teistest riikidest puudub Eestis turgu valitsev kaubanduskett. Jälgime pidevalt turul toimuvat. Iial ei või välistada, et mõni turuosaline on asunud libedale teele. Kuid ajalugu näitab, et varem või hiljem tulevad sellised teod välja ning jõustuv leebusprogramm aitab selles osas tugevalt kaasa.
Jaan
Kuidas suhtuda sellesse, kui turu-uuringute läbiviija esitab küsimuse: "Kas teie meelest on Eesti kütusemüüjad sõlminud kartellikokkuleppe?" Lõhnab nagu süüdimõistmisena enne kohtuotsust, et konkreetse valdkonna kohta sedasi küsitakse?
Pean sellise küsimuse esitamist turu-uuringute läbiviija poolt ebakorrektseks. Kui turu-uurijal on selliseid andmeid, siis võiks pöörduda kiiremas korras Konkurentsiametisse. Kokkuvõttes saab kedagi süüdi mõista vaid kohus.
voolik
Kui kaks suuremat kütusemüüjat Eestis pidevalt üheaegselt hinda langetavad/tõstavad, siis kas see pole veidi kummaline?
Tegemist on olukorraga, kus kütusemüüjad pidevalt konkurendi tegevust jälgivad. Alles hiljuti oli juhus, kus üks kütusemüüja tõstis küll ajutiselt hinda, kuid pidi siis seda taas langetama, sest teised müüjad ei tulnud hinnatõusuga kaasa. Turu jälgimine ei ole keelatud. Küll aga on keelatud hindade kokkuleppimine.
Triin
Kui palju teete koostööd välismaa sarnaste ametitega? Kui palju vihjeid tuleb üldse välismaalt?
Oleme Euroopa konkurentsivõrgustiku liige ja teeme koostööd kõikide EL vastavate ametitega. Senini ei ole avastatud ühtegi kartelli välismaalt tulnud vihjete alusel. Suurte üle-euroopaliste kartellidega tegeleb EL Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraat.
hmm
Kas kartelli eest võiksid karistused olla karmimad?
Eestis on karistused kartelli eest ühed karmimad EL-s. Eesti on üks väheseid EL liikmesriike kus kartellis osalemine on kriminaalkuritegu, ülejäänud liikmesriikides karistatakse kartellis osalemise eest administratiivkorras. Selles osas on Eesti järginud pigem USA karmi suunda, kus kartellis osalemine on väga rangelt karistatav.
indrek.s
2 küsimust: Pristise-Securitase kahtlaste kokkulepete valguses: milline roll peaks oleme eetilise äritegevuse arendamisel katusorganistatsioonidel, antud juhul Eesti Turvaettevõtete Liidul, kelle liikmed on küll sõlminud heade turvatavade kokkuleppe, kuid kas ETEL peaks ja saaks selles valguses rohkem midagi teha? Turvavaldkond on eriline selles suhtes, et seda reguleerib oma seadus ja selle üle teostab otsest järelevalvelt riik läbi politsei - kas politsei tõhusam kontroll aitaks säärasid kartellilaadseid kokkuleppeid ennetada?
Kõikide erialaliitude tegevus võiks olla tõhusam suunas, mis välistaks igasuguse keelatud kokkulepete sõlmimise. Tuletaks veelkord meelde, et näiteks miinimum-hindade fikseerimine erialaliidu kaudu on keelatud tegevus.
kütusehinnad
Mis seaduspärasus see on sel sajandil: Statoili kütuse hind - 0.25 krooni= automaatjaamade hind. Soomes on isegi igal Neste jaamal eri hind.
Ettevõtted on vabad oma hinnakujunduses. On selge, et automaatjaama ülalpidamine on odavam kui suure teenindusjaama oma. Selles osas on ka tarbijal vaba valik, kas osta kütust automaat- või siis teenindusjaamast.
tartlane
Miks ei uuri keegi kütuseturul toimuvat, see on tavainimele ka selge, et tegutseb kartell. Inside-info ütleb kütusefirmadest, et hommikul helistatakse läbi ja lepitakse kokku-kas langetame-langetame, kas tõstame-tõstame. Kõigil tõuseb korraga hind 30-40 senti ja langetatakse ka ikka ühtemoodi: 25-30 senti. Ometi on kulud kõigil erinevad, personalile, transpordile, elektrile. Kui see pole kokkulepe siis mis see veel on. Lätis erinevad hinnad Riias, Aluksnes, Kuramaal ja mujal, Leedus on hind odavam Poola ja Valgevene piiri ääres ning sisemaal kallim. Eestis on see tundmata. Kas asja ei peaks uurima prokuratuur, kui konkurentsiamet ei saa asjaga hakkama?
Kui teil on siseinfot hindade kokkuleppimise osas, siis palume Teil pöörduda viivitamatult Konkurentsiameti poole: tel 6672 400 või e-post info@konkurentsiamet.ee. Ka olete iga kell oodatud selle infoga meie kontorisse aadressil Auna 6.
eraisikust tarbija
Riigi Teataja Lisas hiljuti avalikustatud nimekirjas kaitsepolitseiameti poolt möödunud aastal avastatud NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud inimestest oli ka ühe Eesti suurima tanklaketi omanikfirma pikaaegne nõukogu liige. Ajakirjanduse veergudel on ka vihjatud, et Eesti tanklates toimub suuremamahuline Läti kaudu (nn. kuu ajaga pankrotistuvate "Jõulumemm OÜ" riiulifirmade vahendusel) käibemaksupettusega soetatud kütuse jaemüük lõpptarbijatele. Maksuamet olevat sellest sadu miljoneid kroone maksmata jäävaid makse tekitavast skeemist ammu teadlik, kuid juriidiliselt ei saavat midagi ette võtta. Kas Teie amet leiab, et need asjaolud väärivad tähelepanu õiglase konkurentsi tagamise kontekstis Eesti kütuseturul? Kas konkurentsiamet võtab selles suhtes ka midagi omalt poolt ette?
Kui väidetavalt on tegemist maksupettusega, siis menetleb seda Maksu- ja Tolliamet. Loomulikult on maksupettuse alusel teostatav äritegevus konkurentsi kahjustav, õnneks on Maksu- ja Tolliamet olnud pettuste avastamisel edukas, mis on aidanud kaasa ka ausale konkurentsile.
Tahaks teada
Kui 101 riigikogu liiget lepivad kokku, et nemad alla 4 keskmise palga tööd ei tee- ei ole kartell ega karistatav. Kui 424 advokaatuuri liiget on kokku leppinud, et nende minimaalne tunnitasu on 1500 krooni-ei ole kartell ja karistatav. Kui aga üle 2452 registreeritud projekteerimisettevõtja eest kõneleja teeb ettepaneku seada projekteerimisteenusele minimaalset teenuse kvaliteeti tagav hind- on kartell ja kriminaalkorras karistatav. Selgitage palun, kus on viga minu mõtlemises?
Parlamendiliikmete palgakujunduses on Eesti sarnane teistele demokraatlikele riikidele ning demokraatlikust riigikorrast ei ole midagi paremat välja mõeldud.
Mis puudutab aga väidetavat advokatuuri liikmete hinnakokkulepet, siis selles osas ei ole vahet, kas kokku lepivad advokaadid, projekteerijad või keegi teine. Igal juhul on tegemist kartelli ning kriminaalkorras karistatava kuriteoga.
Juhan
Konkurentsiamet kontrollib küll mõnede monopoolsete teenuste (soojus, vesi) osutajate hinnakujundust, kuid miks ei kontrollita kütuse hinnakujundust?
Eelpoolnimetatud ettevõtted (elekter, kaugküte, gaas, vesi jt) on monopoolses seisundis olevad ettevõtted, kus tarbijal puudub valikuvabadus, seetõttu on nendes sektorites vajalik ka hinnaregulatsioon. Vedelkütuse osas on meil tegemist vabaturuga, kus igal ettevõtjal on võimalik turul tegutseda ja hind kujuneb vabal turul. Seetõttu ei ole ka hinnaregulatsioon vajalik.
Martin
Konkurentsiamet kontrollib mõnede monopoolsete teenuste (soojus, vesi) osutajate hinnakujundust, kuid miks ei kotrollita kütuse hinnakujundust?
TOM
Palun selgitage arusaadavalt, miks ei avata eesti sisene elektriturg 100 % koheselt kõigile tarbijatele? Seda tehakse koera saba jupitamise skeemiga, mis on tarbijatele valus. Teine küsimus on seotud kodumaise põlevkiviõli hinnaga. Kolm tootjat EE Narva Õlitehas, VKG ja Kiviõli Keemiatööstus on sõlminud võib-olla kartellileppe ja hoiavad põlevkiviõli hinda kõrgel. Uurige palun võimalikku kartelli , see pole vaba turuhinnamehhanism, kuigi igal osaoolel on alla 40% turuosa. Äraostmatud Reinsalu ja Vaher on asunud ohjama väikekatlamajade soojusehinnaregulatsiooni, aga monopolisti Eesti Energia õlihinnale ei anna nad mingit hinnangut. See on silmakirjalik poliitika, mida toetab nende erakonnakaaslasest minister. Palun otseseid vastuseid. Tänan.
See, et Eesti elektriturgu ei avata 100% kõikidele tarbijatele on poliitiline otsus. Ameti peadirektorina toetaksin samuti täielikku turu avamist konkurentsile, olenemata sellest, kas teha seda selle aasta 1. aprillist või siis 2013. a. 1. jaanuarist, mil see on meile kohustuslik EL liitumislepingu alusel.
Täname tähelepanu juhtimast põlevkiviõli teemale, kindlasti hoiame sellel turul silma peal.
Mis puudutab väikekatlamajade soojuse hinna regulatsiooni andmist Konkurentsiameti pädevusse, siis leian et kogu hinnaregulatsiooni toomine ühe asutuse pädevusse on kindlasti põhjendatud.
Juku
Kas konkurentsiametile ei tundu imelik, et kõikides meie suuremates tanklakettides tõuseb ja langeb kütusehind samaaegselt ja hinnad on kõikides suuremates tanklakettides samad? Kusjuures näiliselt nagu turg toimib, kuid hinnad püsivad ikka kindlates vahemikes. Miks on see nö tabuteema, millega ükski ametkond ei tegele?
Vedelkütuse osas on meil tegemist vabaturuga, kus igal ettevõtjal on võimalik turul tegutseda ja hind kujuneb vabal turul. Konkurentsiametil ei ole tabuteemasid. Kui on põhjendatud kahtlusi, siis alustame koheselt menetlust. Täna sellised kahtlused puuduvad.
TOM2
Miks pole elektriturg alates 1.aprillist täielikult avatud? Mida kardetakse?
Rõhutaksin veelkord, et toetan elektrituru täielikku avamist konkurentsile juba 1. aprillist ja ei näe põhjuseid ega hirme selle otsuse edasi lükkamiseks. Kogemused näitavad, et vabaturu tingimustes kujunevad ka hinnad pikas perspektiivis tarbijale soodsamaks. Samas on turu avamine Riigikogu ja mitte Konkurentsiameti pädevuses.
Timo
1) Umbes aasta tagasi algatati menetlus ASSA ABLOY kartelli uurimiseks, milliste tulemusteni on jõutud? 2) Kas teete vahetut koostööd ka teiste EU riikide konkurentsiametitega kogemuste ja info vahetamiseks? Sest näiteks ASSA ABLOY'l on konkurentsivaidlused teadaolevalt veel kahes EU riigis 3) Milline on maksimaalne konkurentsiseaduse rikkumise eest ette nähtud trahv ja kas see on teie arvates rahvusvahelise kontserni korralekutsumiseks ja järgmiste rikkumiste ära hoidmiseks piisav?
Nimetatud kriminaalasjas on menetlus pooleli ja kahjuks ei saa seda täpsemalt kommenteerida.
Maksimaalne karistus konkurentsialase kriminaalkuriteo eest on füüsilisele isikule kuni 3 aastat vangistust ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 250 milj. krooni. Rõhutaksin veelkord, et karistused konkurentsi alase kuriteo eest on Eestis ühed karmimad EL-s.
elektritsaabtasuta.blogspot.com
1.Eesti meediakanalite uudistest on enamus kartelliuudised.Näiteks energia alal on uudised ainult Eesti Energia või tuuleparkide kohta s.o. suurettevõtjate kohta. Iialgi ei avaldata artikleid võikesevõimsusega elektrituulikute või päikesepaneelide kohta mida asetatakse majade katustele või maasoojuspumpade vms. taastuvenergia seadmete kohta, mida suudavad soetada endale ka mitte ettevõtjad-kõik energia alased uudised on suurtootjate kesksed s.o.kartelliuudised. Millal likvideeritakse ERR-is kartelliuudised? 2.Vene gaasitrasside olemasolu Eestimaal on ilmselge kartell mis takistab kohaliku energeetika majanduse arengut.Kas Eesti Kaitsepolitsei esindab Gazpromi? Miks Eesti Kaitsepolitsei arreteeris Tiit Veeberi selle eest,et ta vene gaasi asemel küttis Tartu linna kohaliku turbaga? Vene gaas on üheksa korda kallim kohalikust turbast...
Minu teada loetakse Eestit kõrge ajakirjandusvabadusega riikide hulka ning vaba meedia valib teemad ise. Meediakajastuse osas võib siiski tõdeda, et viimasel ajal on kartelli teema aktiivselt kajastatud, mis teeb kahtlemata head meelt. Mis puutub energeetika teemade kajastamisse, siis olen arvamusel, et see temaatika on meil samuti piisavalt fookuses.
Gaasivarustuse osas on nii Eesti, teiste Balti riikide kui ka Soome probleem selles, et ainus varustusallikas on Venemaa. Probleemi lahendus seisneks kolme Balti riigi ja Soome ühise vedelgaasi terminaali rajamises. Selle eelduseks oleks gaasitrassi ehitamine Eestis Soome. Vedelgaasi terminal pakuks konkurentsi vene gaasile ja tõstaks oluliselt ka varustuskindlust. Loodan väga, et see projekt lülitatakse analoogselt Soome-Eesti merekaabliga ka EL prioriteetsete projektide hulka.
joodik
Ütlesite, et Tallinna Vee mille osas tuvastas amet, et vee hind on liiga kõrge. Kuid mida te reaalselt teha saate, et Tallinna Vesi hinda alandaks? Kas üldse saate midagi teha?
Tänane seadusandlus sätestab, et vee hinna määrab kohalik omavalitsus ehk siis antud kontekstis Tallinna Linnavalitsus. Konkurentsiamet ei saa linnavalitsuse otsust tühistada. Oleme saatnud soovituse Tallinna Linnavalitsusele, kus tegime ettepaneku vaadata vee hinnakujundus üle. Samuti saatsime ka kirja õiguskantslerile. Õiguskantsleril on pädevuses sekkuda linnavalitsuse tegevusse.
martello
Lühike küsimus: mitu kartelli kokkulepet ehitusfirmade poolt on fikseerinud konkurentsiamet oma tegevuse käigus ja kui ei ole, siis mitme juhtumi kohta käib täna protsess?
Prokuratuur on saatnud kohtusse teedeehituse kartelli. Pooleliolevaid kriminaalmenetlusi ei saa kahjuks kommenteerida.
kraabik
Kui sõltumatu on Konkurentsiamet oma tegevuses? Kas on tunda olnud ka poliitilist mõjutamist, eriti valimisteperioodil?
Võin väita, et Konkurentsiamet on olnud oma tegevuses täiesti sõltumatu. Olen olnud eelnevalt ka Energiaturu Inspektsiooni peadirektor ja ei ole oma töös kogenud poliitilist mõjutamist.
nn
Mis haridusega te olete? Kus olete veel peale konkurentsiameti töötanud?
Olen vist Euroopas ainuke inseriharidusega konkurentsiasutuse peadirektor. Hariduselt tehnikateaduste magister. Õppinud juurde majandust Göteborgi Tehnikaülikoolis. Varasemalt töötanud Energiaturu Inspektsiooni peadirektorina, Majandusministeeriumis, juhtinud PHARE ja Maailmapanga projekte Eestis.
Tõnu
Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik mingis ametkonnas nelja seina vahel istudes midagi avastada. Kuidas te turul toimuvast info kätte saate, kes on nö teie informaatorid, mida te monitoorite, et asjadele järele jõuda? Palju töötab teil ettevõtluse taustaga inimesi, kes ka asja jagaksid veidi?
Me ei istu ainult nelja seina vahel, teostame ka reaalselt läbiotsimisi, ülekuulamise jm. menetlustoiminguid. Eile käisid näiteks meie töötajad kontrollimas, kas katlamajades on olemas vedelkütuse reservid juhuks, kui peaks esinema häireid gaasivarustuses.
Meie töötajate andmed on avalikult kättesaadavad koduleheküljelt.
Kägu
Palju töötab konkurentsiametis inimesi. Mis on keskmine palk teie asutuse töötajatel?
Konkurentsiametis töötab 51 inimest, keskmine palk on 19 700 kr. Tuletan meelde, et lisaks konkurentsiülesannetele on meie tegevusvaldkondadeks ka energia- ja sideturu regulatsioon ehk erinevalt nn. klassikalisest konkurentsiasutusest täidame ka hinnaregulaatori ülesandeid.
..
Kas mõnda konkurentsiametnikku on proovitud ka ära osta, et juurdlust lõpetada?
Anne
Kuidas ma saan kindel olla, et teatan kartellist esimesena ja pääsen kriminaalvastutusest?
Peale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse jõustumist peaks konkurentsi kahjustavast koostööst (sh kartellist) teataja leebuse kohaldamiseks võimalikult kiiresti pöörduma Konkurentsiameti poole ja esitama nõuetele vastava leebuse kohaldamise taotluse. Taotluse esitamise aeg fikseeritakse ning selle alusel määratakse mitme isiku puhul taotluste esitamise järjekord. On oluline, et leebuse kohaldamise taotleja esitaks koos taotlusega kõik temale kättesaadavad või teadolevad tõendid konkurentsi kahjustava koostöö kohta. Kui tõendite kohene esitamine ei ole võimalik, loetakse küllaldaseks tõendite kirjelduse esitamine koos tõendite asukoha teatamisega, samuti võib prokuratuur anda täiendava tähtaja tõendite esitamiseks. Seda, kas isik vastab leebuse kohaldamise tingimustele, otsustab Riigiprokuratuur, kes lõpetab määrusega kriminaalmenetluse leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes.
kristjan
Kui suurt aktiivsust ootate leebuprogrammist? Kas on juba tulnud teateid kartellikokkulepetest?
Euroopa kogemus näitab, et enamus kartellikokkuleppeid avastatakse just leebusprogrammi raames, seetõttu on ka meil kõrged ootused nimetatud programmi suhtes.
Esialgu ootame seaduse jõustumist (avalikustamist Riigiteatajas) ja seejärel teateid kartellikokkulepetest.