Loe Webmedia juhi Taavi Kotka vastuseid!

Kui vaadata teemat allhanke seisukohast, siis seda küsimust oskavad tegelikult paremini kommenteerida Playtechi ja Skype-i juhid. Mõlemal ettevõttel on Eestiga sarnased arenduskeskused olemas nii Ida-Euroopas kui Aasias, kuid ikkagi otsivad nad pidevalt Eestis inimesi juurde. Miks nii? Kui võrrelda ainult hinda, siis me ei ole enam ammu konkurentsivõimelised. Kui võrrelda hinda ja seda tulemust, mis Sa selle raha eest saad, siis oleme väga konkurentsivõimelised.

Sama kehtib IT lahenduste müügi kohta. Eestis tehtud lahendused reaalselt töötavad ja on tehtud muu maailmaga võrreldes väga mõistliku hinna eest. Kõige keerulisem on konkureerima pääsemine kõrgliigasse – meil on head šansid võitmiseks, kui kliendid usuvad juba meie kvaliteeti ja võrdlevad meie lahendusi maailma tippudega, mitte odavate India või Valgevene lahendustega. Kõrgliigasse pääsemine, aga tähendab juba väga häid suhteid ja lobby erinevatel tasanditel. Hea, et Eesti IKT ettevõtted siin üksteist toetavad ja koostööd teevad (nt Venemaal, Lähis-Idas jne)

Webmedia on olnud kasumlik firma aastast 2002, ka 2009. aasta oli meil kasumi mõttes rekord – rohkem kui 35 miljonit krooni. Ehk siis palgapäeval raha väljamaksmisega pole meil probleeme olnud üheksa aastat.

Investori kaasamise tingis soov sama kasvutempoga jätkata ehk siis investeerida ekspordi arendamisse ja tootearendusse. Lisaks otsisime partnerit, kes aitaks ettevõtet järgmisele arengutasemele.

Ikka tülitseme, näiteks on meil põhimõtteline eriarusaam, kumb on olulisem, kas müük või tootmine. Või millised ootused on realistlikud. Vahel läheme karvupidi kokku ka, aga kui on vaja ühe meeskonnana vastased pikali joosta, siis paneme seljad-õlad kokku ja moodustame väga jõulise "rusika".

2005. aastal EMT projektis. Erialalt olen tegelikult infosüsteemide analüütik ning seda tööd teen aeg-ajalt siimaani, et ennast vormis hoida.

Webmedia ei ole täna juurutanud ei Eestis ega ka välisturgudel ühtegi lahendust, mille IP Webmediale ei kuuluks. Müüt on see, et Eesti IT-lahendusi annab üks-ühele kuhugi ümber tõsta – pigem saab müüa kogemust ja kood tuleb reaalselt ümber kirjutada.

Mis IPsse puutub, siis üldjuhul kuulub erasektoris IP tellijale. Avalikus sektoris sõltub see rahastusest. Kui kasutati IT-lahenduse välja töötamisel Euroopa Liidu vahendeid, on lahendus kättesaadav tasuta ka kõigile teistele ELi liikmetele. Juhul, kui kasutati ainult Eesti raha, on küsimus tellija ja täitja vahelises lepingus, aga ka siin kuulub see üldjuhul tellijale.

Majandusministeerium on tegelikult välja öelnud seisukoha, et kui tegemist ei ole riigisaladusega, siis on riigi IP n-ö vaba ehk siis tellijaga kokkuleppel võivad kõik Eesti ettevõtted neid lahendusi eksportida. Aga nagu alguses öeldud, Eesti avaliku sektori IT-lahendusi üks-ühele väga hästi eksportida ei saa, liiga palju sõltub seadusandlusest ja kohalikest tööprotsessidest.

Me tegime muu turuga võrreldes tarkvara teistmoodi. Müüsime agressiivselt ja argumenteeritult ning tootmisprotsessis kasutasime juba kümme aastat tagasi metoodikaid, mis alles nüüd maailmas tunnustust leiavad. Ehk siis me olime konkurentidega võrreldes oluliselt efektiivsemad. Kui keskmise IT teenusfirma kasumimarginaalid olid toona viie protsendi ümber, siis meie marginaal oli 15+%. See omakorda võimaldas rohkem investeerida meeskonna ja protsesside arendusse ning laduda põhja ekspordile. Webmedias olnud läbi aegade head inimesed ja kui kliendid on sinu tööga rahul, siis kasvavad ka käibed ja kasumid.

Vaata ka seda: http://twitter.com/HashemBajwa/status/21080015187

Börsilemineku plaan on üks meie arengu võimalikest suundadest. Kui see mingil hetkel muutub kindlaks valikuks, dikteerib konkreetse koha valiku turu likviidsus ja palju teisi faktoreid, mida tuleb kaaluda siis, kui aeg on käes.

Jaan! Mulle jällegi "tundub", et Sa ei ole päris "korras". See kast, kuhu ma kribima pean, on liiga pisike, et Webmedia saavutused üles lugeda. Lihtsalt mõned näited:

1. Webmedia on ainuke Java maailma Oscari ehk Jolt-awardi nominent Eestis.

2. EMT on kõige innovatiivsem mobiiliside ettevõte Eestis olnud aastaid. Webmedia on olnud üheksa aastat EMT põhiline arenduspartner.

3. Kõik Eesti suuremad pangad ja kindlustusettevõtted usaldavad oma partnerina Webmediat.

4. Ka riik usub meisse ja annab meile rohkem tööd, sest Webmediast saab alati tulemuse.

5. Webmedia grupi käibest enamus tuleb jätkuvalt Eesti turult. Kui me ei oleks innovatiivsed, siis ju keegi ei ostaks meie käest. Samas oleme üle kahe korra suuremad oma konkurentidest ja me oleme hinnalt selgelt kallimad turu keskmisest. Mis on selle edu põhjuseks?

6. ...

Kurat, mida ma listin siia. Olen nõus võtma suvalise Eesti IT-ettevõtte väljakutse vastu ja hakkame võrdlema erinevate innovaatiliste lahenduste hulka. Ehk siis mängime Eesti rahvusmängu "Kummal on pikem?". Jaan! Webmedial ON pikem.

Mis odavatesse programmeerijatesse puutub, siis kasutame tõesti eksportturgudel rohkem Serbia ja Rumeenia tööjõudu, aga nad ei ole odavad, vaid võrreldavad Eesti taseme ja hinnaga. Spetsialiste seal riikides on lihtsalt rohkem.

Järjekindel müügitöö ning valmidus eksporditegevusse ka reaalselt investeerida. Hea müügiinimene, kes suudab välisturgudel läbi lüüa, maksab aastas minimaalselt 1-2 miljonit. Lisaks tuleb investeerida tootearendusse ja ka üldisemalt lahenduste tootestamisesse, müügimaterjalidesse, demodesse ja reisimisse.

Partneritest on kasu, kes juba väljaspool tegutsevad või on globaalsed ettevõtted. Näiteks HP või Ericsson. Koostööd tasub teha ka teiste IKT ettevõtetega.

Vastan seda kui ITLi president. Eesti e-lahendused tõesti põevad tihti (kuid mitte alati) pärast live'i minekut n-ö lastehaigusi. Ehk siis on ebastabiilsed või esineb fataalseid vigu. Aga see on meie avaliku sektori teadlik valik, ehk siis minnakse enam-vähem asjaga live'i, arvestades, et natuke virisetakse, aga eks see läheb üle. IKT ettevõtetele selline lähenemine loomulikult ei meeldi, kuid niikaua, kuni riigihanke põhiliseks hindamiskriteeriumiks on lahenduse hind, ei saa see olukord muutuda.

Mis puutub Eesti IKT lahenduste utoopsetesse hindadesse, siis siin on küll Eesti rahvas vähevalgustatud. Selliste hindadega lahendusi mujal maailmas ei saa. Kohtusin kevadel Hongkongi IT-ministriga. Nad kulutavad igal aastal 7,5 miljardit krooni IKT peale, kuid on ikka meist oma lahendustega vähemalt viis aastat maas. Kusjuures oma aastaeelarvega saaksid nad osta kogu Eesti IT teenuste sektori endale tööd tegema vähemalt 4-5ks aastaks.

Singapuri e-maksuamet maksis neile kaheksa korda rohkem kui lahendus, mis tehti Eestis. Kusjuures meil on tulude deklareerimine mõni klikk, neil (hoolimata suurest maksumusest) tõsine ettevõtmine.

Britid on oma digiloo peale kulutanud juba kuus miljardit naela ja lahendust isegi ei paista veel. Meil muidugi on ka sellega veel probleeme, kuid summad jäävad ikka veel paarisaja miljoni krooni piiresse.

Kui Eesti haridussüsteem suudaks välja anda 1000 spetsialisti aastas, suudaks IKT sektor neile ka tööd leida. Sellest lähtuvalt ei ole meil inimesi piisavalt ja sellepärast jätavad paljud suurettevõtted ka oma arenduskeskused Eestisse loomata.

2009. aastal oli välisturgudelt tulnud käibe osakaal Webmedia Grupi käibes umbes kolmandik ehk siis suurusjärgus 80 miljonit krooni ja see osakaal iga aastaga kasvab. See number võib küll tunduda väiksena puidu- või metallitoodete ekspordiga võrreldes, kuid tuleb arvestada, et see on puhas ajude müük ehk siis lisaväärtus, mis ei sisalda ei riistvara ega muid edasimüüdud kaupu.

Edulood võib jagada laias laastus kaheks: geograafiad ja tooted. Webmedia on täna Leedu turul selgelt üks liidritest ja erasektoris oleme me selge turuliider, teenindades suuremaid telekomiettevõtteid, panku ja teisi Leedu suurettevõtteid. Pärsia lahe ääres tegutseme juba kaks aastat ning ootame sealt kasvu ka tulevikus. Üks silmapaistvamaid projekte seal regioonis on Qatari uus riigiportaal (www.gov.qa), mis sisuliselt on sama kui meie eesti.ee – sealt on kättesaadavad riigi e-teenused ja muu oluline informatsioon. Lisaks portaalile oleme seal loonud ka riiklike m-teenuste platvormi. Meie poolt välja arendatud riigirahanduse juhtimise (Public Finance Management) platvorm on täna muutunud arvestatavaks alternatiiviks Oracle'i ja SAP toodetele ning viimasel ajal on kliendid Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas järjest rohkem hakanud meie lahenduse poole kalduma. Loodetavasti saame uuel aastal juba raporteerida ka esimestest rahvusvahelistest edulugudest e-tervise valdkonnas.

Eduloona võib kindlasti välja tuua Webmedia R&D meeskonnast väljakasvanud tütarettevõte Zeroturnaround, mis müüb üle maailma Webmedias leiutatud Java keele programmeerimiskiiruse tõstmise vahendite litsentse. Tegemist on startup-iga, mille tulu on juba sellel aastal üle kümne miljoni krooni. Kes temaatikast rohkem jagavad, neile kaks märksõna: litsentsitulu ja litsentsi peab iga aasta uuendama. Vaata rohkem zeroturnaround.com – klientide list on aukartust äratav.

Projekti "Eesti IKT klaster" raames valmis "Edukate ekspordi ärimudelite" uuring, mille eesmärgiks oli Eestis toimivate uudsete ja edukate IKT valdkonna ekspordi ärimudelite kaardistamine ja kirjeldamine. Teiste hulgas on lugu kirjutatud ka Webmediast: itl.ee/?op=body&id=169

Tuleb parem olla kõikidest vanemanalüütikutest.

Küsimus sarjast: kas olen oma hommikuse konjakijoomise lõpetanud? Ja kas olen loobunud oma naise peksmisest?

Ei ole kunagi altkäemaksu andnud ja see on ka põhjus, miks Webmedia on täna Eestis ja Leedus, aga ei ole Lätis. Sealne ärikultuur lihtsalt ei lähe meie põhimõtetega kokku.

Ja üleüldse ei usu, et Eesti IKT sektoris altkäemaksu avalikule sektorile pakutaks. Ajalooliselt on seda juhtunud 5-6 aastat tagasi, kus ettevõtte, kes täna pidevalt konkurente pistise andmises kahtlustab, ise altkäemaksu andis. Otsige Google'ist: "IT-ärimehed pistis".

Väärt lugemine just sellest vaatenurgast, miks IKT sektoris altkäemaksu andmine on naeruväärne. Keskmine hange on IT-teenuste sektoris 2-3 miljonit krooni. Arvestades, et keskmine IT-ettevõtete kasumimarginaal on alla kümne protsendi, jääb maksimaalselt üle 300 000 krooni potentsiaalse kasumina. Et endale ka midagi jääks, võiks altkäemaksuks kasutada veel kümme protsenti ehk siis 30 000 krooni. Keskmiselt on komisjonis kuus inimest, seega saaks igaüks 5000 krooni – juhhuuu. Autole turbojahutit just selle raha eest ei saa (vt märksõnu). Kas me tõesti oleme nii odav rahvas?

500 miljonit krooni maksev ristmiku ümberehitus vs kolme miljoni kroonine IT-hange. Tajute vahet? Ma ei väida, et teedeehitajad saavad oma hankeid ainult pistist makstes – kaugel sellest. Lihtsalt ITs isegi parima tahtmise juures ei jääks piisavalt raha üle, et kedagi määrida.

Tekib küsimus, et miks ma vaevan ennast nii põhjaliku vastusega nii lihtsalt küsimusele, aga kas te oleksite leppinud lakoonilise "ei"-ga. Kapitalisti oleks sellise küsimuse puhul usutud vaid juhul, kui ta oleks vastanud "jah".

Väga lai teema. Meil on hetkel R&D pipeline'is ca 18 teemat, millest saaks omaette teadustöö, teistel Eesti IT-ettevõtetel on neid kindlasti samapalju. Kui detailid huvitavad ja piisavalt erialast taset on, siis soovitan ühendust võtta Webmedia arendusjuhi Ivo Mägiga (ivo@webmedia.ee).

Küsimus võis olla aktuaalne 4-5 aastat tagasi, aga täna enam mitte. IKT ettevõtete toetussummad Eesti haridussüsteemi on ca 25 miljonit krooni aastas ja vaevalt ükski teine majandusharu täna Eesti haridust sellises mahus toetab. Estwini, eTsheki, eÕpe 2014 jne projektid on vaid mõned loetelust, millega eraettevõtted ühiselt tehnoloogiasektori arengusse panustavad (nii rahaliselt kui inimeste näol) ning ma ei tea ühtegi teist majandussektorit, kes sellistes mahtudes võrrelduna oma käivetega panustaks järelkasvu arengusse.

Kui Eesti kõrgharidussüsteem suudaks anda meile keskmiselt tuhat inseneri aastas, suudaksime need sektorina tervikuna ka välja müüa ning seda nii, et nende keskmine palk oleks vähemalt kaks Eesti keskmist palka. Kui küsida minult, mis oleks Eesti järgmise 20 aasta kasvuvisiooni vundament, siis vastaksin, et kordades rohkem kvaliteetset haridust saanud insenere. Mis on selle lahendus selle saavutamiseks? Pikk vastus lühidalt: IKT pearaha kahekordseks.

sellest pseudohirmust on räägitud juba rohkem kui kümme aastat, Eestis aktiivsemalt siis, kui Rationali perekonna tooted laiemalt levima hakkasid. Kindlasti seda lähitulevikus juhtuma ei hakka ning võib mõnegi õppejõu jaoks kõlada ketserlikult, kuid isiklikele kogemustele tuginedes arvan, et see ei ole mitte kõige efektiivsem arendusviis (arvestades kliendifaktorit ning nende võimet UMLi maailmas kaasa mõelda).

On üldteada ja riigihangete registrist kontrollitav fakt, et Webmedia on enamikel pakkumistel kõige kallim pakkuja. Hanked, kus kriteeriumiks on ainult hind ja meil ei ole muud eelist, me põhimõtteliselt ei osale.

Sarnaselt ehitussektoriga on tarkvaratootmises juhtumeid, kus töö käigus selgub, et esialgsed vajadused on suurenenud või muutunud ning sellest lähtuvalt muutub ka tehtavate tööde sisu ja hulk. On loogiline, et täitja täiendava töö eest raha küsib. Ärimeeste ja avalikkuse seas levinud "Facio fenomeni" terminis Webmediat kindlasti süüdistada ei saa.

Kuna oleme varem olnud Rootsi börsiettevõtte osa, siis ettevõte on väga läbipaistev. Protsessid on paigas ning tavatöötaja tõenäoliselt ei tunnetanudki, et mingi investori kaasamise protsess toimub.

Meie otsisime endale head partnerit, nemad otsisid häid ettevõtteid ja nii me kokku saimegi. Loomulikult olid protsessis pikad läbirääkimised, sadu lehekülgi lepinguid ja kõik muu, mis kuulub ühe professionaalse investeeringu protsessi juurde. Kummardus neile inimestele, kes meie poolt teemaga tegelesid, kindlasti oli neil väga kurnav poolaasta.

Me ei võta tooteid arvele, tegime seda aastatel 2005–07. Täna võtame tuluna ülesse ainult reaalsed käibed. Ka investoriga eesmärkide kokkuleppimisel välistati toodete kapitaliseerimise võimalus.

Olen Webmedias olnud kümme aastat, sellest viis töötanud CEOna ehk siis tahan kindlasti ära näha veel ka Webmedia järgmise etapi alguse. On see siis IPO või midagi muud.

Ma ei tea, millal tuleb ja kas üldse tuleb. Väga tahan, et tuleks, sest see oleks Eesti IKT sektori ekspordile täiendav müügiargument, mida saaks väljaspool Eestit kasutada. Hulka inimesi me ei kaotaks, sest IT agentuur tegeleb peamiselt haldamise, mitte arendamisega.

Jah, vajaks. Kas just IT-ministrit, aga olukord, kus meil ei ole näiteks ühte keskset ja ajakohast aadressregistrit, on naeruväärne. Tänane ülesehitus ja vastutuse hajutatus on kindlasti meeletu ressursi raiskamine, samuti ei ole avastatud veel piisavalt era- ja avaliku sektori IT-lahenduste koostööpotentsiaali.

Äripäev ei luba mul siia kopeerida Ekspressi linke. Kuid palun sisestage otsingusõnana Webmedia nii Ekspressi kui Äripäeva otsingusse. Ekspressis on viimase aasta jooksul meid märgitud kaheksa korda ja alati positiivses võtmes. Äripäevas 87 korda – enamjaolt arusaamatust hinnanguvaatenurgast :)

Ei ole. Oleme Tartust küll pärit ettevõttena ja kuuluvuselt peame ennast jätkuvalt Tartu ettevõtteks, aga töö käib üle maailma ja Tartu asukohana siinkohal ei ole piiraja.

No näed, juba teist tundi materdan.

Webmedia on valitud Eesti töötaja- ja peresõbralikumaks ettevõtteks aastatel 2008 ja 2010. 2009 me ei osalenud, kuna korraldajad palusid anda ka teistele võimaluse. Seda valikut ei tee ainult žürii. Töötajad ise peavad täitma ankeete ja meil on 250st Eestis paiknevatest töötajatest alati vastanud üle 60 (oluliselt rohkem kui korraldaja miinimum). Ehk siis millel põhineb Sinu väide? Mis palka puutub, siis IKT sektor teeb regulaarseid võrdlevaid palgauuringuid ning Webmedia maksab kindlalt üle sektori keskmise. Lisaks on kolmandik meie töötajatest ka ettevõtte omanikud. See teeb ka üle 70 inimese.

Mis normaalsesse töösse puutub, siis vastasin seda juba üleval pool. Ei ole võimalik kasvada järjest kümme aastat, kui su töö ei ole kvaliteetne.

Orjapidamisest veel. Vaadake videot meie kontorist Tallinnas: facebook.com/video/video.php?v=427585654511

Näiteks ruutmeetreid inimese kohta on meil oluliselt rohkem kui Eestis paiknevate maailmanimedega arenduskeskustes.

Ja suvepäevadel toimunud orjatantsu saab vaadata aadressil facebook.com/video/video.php?v=425376984511

Webmedia ajaloos oleme ainult ühe lepingu katkestanud ja maksnud selle juures ka kliendile kompensatsiooni. Kui keegi väidab, et WMi projektid ebaõnnestuvad, siis palun siia ka nimekirja projektidest ning tsitaate tellijatelt, et nende arvates oleme ebaõnnestunud.

Jällegi, kui meie töö ei oleks kvaliteetne, siis meie käest ju ei tellitaks ehk siis kuidas me saaksime paljalt Eesti turul (ja seda juba aastaid) üle kahe korra suuremad võrreldes meie konkurentidega ja miks me jätkuvalt siin turul kasvame?

Väliselt võivad olla seksikamad kui Webmedia, samas usun et nii sisekultuurilt (oleme ikkagi Eesti ettevõte) kui töö huvitatavuselt oleme kindlalt konkurentsivõimelised kui mitte paremad. Meil saab noor tegeleda erinevate valdkondade ja klientidega, arenduskeskused oma tööpakkumises nii paindlikud olla ei saa.

Me küsisime ühe siseuuringu käigus töötajatelt, milliseid eksiarvamusi nemad on Webmedia kohta kuulnud. Suuremaid spetsialiste alusetute kuulujuttude ja tegelikkuse kõrvutamisel ei saagi ju olla. Ja nad vastasid, et EKSIARVAMUSED, mida nemad kuulnud on, on näiteks sellised, et Webmedia on ülbe ja uhke ettevõte; koodivabrik, kus inimesed külg-külje kõrval töötavad; et WM on progemisfarm, kus töö on tapvalt raske; et tegevus toimub konveieri põhimõttel ja ei lasta ülikoolis käia ning et palgad on madalad. Ma rõhutan, et need on kõik väited, mis meie enda töötajad on kõik alusetuks kuulutanud, sest tegelikkus on midagi hoopis muud. Minu jaoks ei ole küsimust, keda uskuda.

Kuidas ei ole? Zeroturnaround ehk Jrebel möllab maailmas nii et seda nägu ja teeb megakäibeid. See on üks Webmedia "väike" projekt, millest suudab Eesti IT teenusettevõtetest rohkem aastakäivet näidata vaid paarkümmend ettevõtet.

Changelogicu tootearendusega läksime tõesti alt ehk siis ei saavutanud neid eesmärke, mida soovisime. Selle pealt välja kasvanud Stafflogicu tarkvara on olnud väga edukas ning klientideks on näiteks keeruliste personalihaldusprotsessidega Eesti Energia ja Lennuliiklusteenindus. eHealthi müügi-pipeline on ka väga tugev ning tooteportfell laienenud. Siit kuuleme ka varsti uudiseid. Ja üldse. Mida te virisete? Kui omal ideid ei ole, siis ära kiru neid, kellel mõtteid jätkub.

Rahast rääkides: EAS on aastatel 2005–10 otsustanud eraldada Webmediale 29,6 miljonit krooni. Tundub suure summana. Seejuures tuleb aga tähele panna mitut aspekti. Esiteks, palju sellest reaalselt välja makstud on. Teiseks, kui pika perioodi peale need toetused ette nähtud on. Ning kolmandaks, palju eraldatavatest summadest läheb tegelikult Webmedia partneritele. Kui partnerite osa maha arvata ja jaotada summa kuue kasutusaasta peale ning eeldada, et väljamakseid tehakse sajaprotsendiliselt, siis tähendavad EASi toetused Webmedia grupile suurusjärgus 1,6% käivet. Seega on alusetud need sageli loobitud süüdistused, nagu elatuks Webmedia EASi toetustest ning EASi kodulehelt võetud ca 30miljoniline koondnumber jätab rohkem kui eksitava pildi.

Jah, me loeme ennast Eesti firmaks. Webmedia aktsionärideks on lisaks uuele investorile ettevõtte endised ja praegused töötajad. Kuna meil on töötajaid erinevatest riikidest, siis on aktsionäride hulgas ka erinevate riikide kodanikke.

Teeksin uue firma.

Mine käi maailmas pisut ringi ja Sa armud Eesti e-lahendustesse. Nad ei ole küll alati kõige ilusamad, aga kindlasti on nad väga lihtsad ja funktsioonirikkad. Need kaks viimast omadussõna küll hästi kokku ei käi, aga julgen väita, et eestlased võivad olla maailmas uhked oma e-riigi maine üle ja ei pea seda mingil juhul häbenema ning see, et me tahame veel rohkem ja veel paremini ja me ei ole rahul senisega, kannustab meid ainult edasi.

Brrrr, on siin alles küsimusi.

Tehniliselt ebaõnnestunud e-riigi lahendusi on tegelikult Eestis ikkagi väga vähe. Jah, nagu varem kirjutasin, põetakse lastehaigusi, aga see on riigi teadlik valik kasutada sellist arendusviisi. Isegi palju kirutud digiretsept (NB! ei ole WMi tehtud) ju tegelikult täna töötab. Mitte küll täies mahus, aga isiklikult olen teenusega harjunud ja ülirahul ning kindlasti ei tahaks eelmist olukorda tagasi pöörata.

Vigu tehakse tarkvara hankimisel ja tarnimisel muidugi palju ja eks neist vigadest ka õpitakse, aga kaks suurimat probleemi, mida tahaks välja tuua, on keskendumine ainult hinna faktorile ja järjepidevuse puudumine.

Singapuris – kui täitja saab lepingu ja teeb oma tööd hästi, on garanteeritud talle ka järgmised sama valdkonna lepingud. Aga nii kui eksib, visatakse majast kohe välja. See hoiab täitjat trimmis ja on märgatavalt odavam kui meie vähempakkumiste loogika.

EISi tegevusele hinnangut andes: EISi põhieesmärgiks oli luua toimiv organisatsioon koos kvaliteetsete teenustega kõikidele seotud osapooltele. Lisaks oli eesmärgiks domeenihalduse redelegeerimine ICANNis perekond Lippmaadelt EISile. Ükski nendest eesmärkidest ei ole tänaseks täidetud, mistõttu ei saa ma olla ITLi presidendina rahul tänase EISi juhtkonna tööga. Asutajaliikmena ei ole ITL koos MKMiga täitnud internetikogukonnale antud ootusi ning lubadusi.

Ekspordist on juttu varasemates küsimustes/vastustes.

Karvastest munadest on tõsine puudus. Ajakirjanduses ja kommentaariumites käib agar laiutamine, aga kui üks-ühele küsid, et näita siis kus me läbikukkunud oleme või kus ei ole hakkama saanud, siis on suu vett täis. Enamus õelatest üldjuhul väldib isegi pilkude kohtumist.

Mida rohkem on meil siin riigis kapitali, mis otsib häid ideid, seda rohkem tuleb siit ka innovatsiooni. Aga isegi kui me jääksime n-ö kvaliteetsete arenduskeskuste maaks, oleks see ikkagi Eestile väga atraktiivne tulevikustrateegia. IKT sektori keskmine palk on kaks korda suurem Eesti keskmisest palgast (st kaks korda rohkem maksutulu + lisaväärtused innovatiivsetest lahendustest). Kui me suudaks inseneride hulka kordades suurendada ehk siis populariseerida oluliselt rohkem reaalharidust, oleksime ka oluliselt rikkam riik. Miks me ei taha olla insenerirahvas? No ju siis meile ei meeldi parem elu.

Ei ole minule teadaolevalt ka väljaspool Eestit altkäemaksu andnud. Tuleb siinkohal muidugi ka tähele panna, et nendes rahvusvahelistes suurhangetes, kus hankemahud on kümneid miljoneid kroone, teevad suurema müügitöö peatöövõtjad (nt HP) ehk siis meil tegelikult otsekontakti otsustajatega tihti polegi. Ehk siis isegi kui tahaks, pole võimalustki maksta.

Kui Sul on pakkuda turule midagi unikaalset, mis tagab Sulle stabiilse tulubaasi ja rahuldab Sinu isiklikud vajadused, siis kindlasti on mõttekas teha oma firma.

Ameerikas asutatakse igal aastal miljon ettevõtet. Järgmist aastat näeb neist 10 000 või oli see 1000. No igal juhul said pointist aru.

Tule taevas appi! Palun näiteid!

Webmedia on Eesti suurim tarkvaraarenduse ettevõte. Ehk siis meie majadest väljub kõige rohkem koodi: ca 800 000 krooni eest päevas.

Klientideks on peamiselt erasektor ca 65-70 protsendiga. Oleme arenduspartnerid: EMT-le, Elionile, Swedbankile, LHV-le, Salvale, Ifile, Ergole, LKFile, Eesti Energiale, Tartu Ülikooli Kliinikumile jne.

Kuigi meie Eesti turu käibest on see alla kolmandiku, oleme tõesti suurim arenduspartner Eesti riigile. Ja ka näites toodud eMaksuamet on meie portfolios. Siin tuleb küll tähele panna, et selliste suurkeskkondade tulemus on tihti mitme IT ettevõtte ühistöö. Aga nimekiri Webmedia lahendustest on liiga pikk siia kopeerimiseks.

Ei jaga seda seisukohta. Saan aru majanduslikest põhjendustest, kuid siin maailmas loevad ka teised väärtused.

Oh seda püha õelust. Aga rahuldan Sinu infokiimluse:

1. WM on seotud nii klientide kui kontorite läbi väga erinevate riikidega, sh ka Luksemburgiga. Ettevõtte omamine Luksemburgis annab Webmediale õiguse osaleda Aasia Arengupanga poolt finantseeritavates projektides. Kuna Eesti liige ei olnud, pidime sinna ettevõtte tegema.

2. Webmedial ei ole varjatud osanikke poliitikute või kõrgemate ametnike hulgas

3. Teadaolevalt ei tööta ükski Margus Tsahkna õde Webmedias. Küll aga on üks Webmedia Grupi (tegutseb Eestist väljas) töötaja abielus Margus Tsahknaga. Vt tallinnlv.ee/aktalav/main?action=muuda_isik_vaikimisi&isik_id=1092

Poliitilise korruptsiooni kahtlust veel sügavamaks ajades olgu mainitud, et juba mitmeid aastaid töötab Webmedias (ja seda seekord Eesti poolel) Arnold Rüütli lapselaps.

Täiendades eelnevat, kuigi ma ei kuulu ühtegi erakonda, saan hästi läbi nii president Ilvesega, peaminister Ansipiga, majandusminister Partsiga. Expo projekti tegime ITLis koos Edgar Savisaarega, Eesti IKT haridust püüame paremaks muuta koos Mart Laariga jne.

Tänu suurele seotusele maksuametiga on Webmedia töötajad vabastatud üksikisiku tulumaksu tasumisest ja ka sotsiaalmaksu ülempiir on Webmedias hetkel testimises.

Hästi lühidalt ja seega on see mõttetu vastus:

1. ca miljard, kui riik ja arenduskeskused välja jätta.

2. jaotus on oluliselt telko ja finantsi kasuks, ülejäänud kasutavad/investeerivad vähe.

3. IKT sektoris töötab 16 000 inimest (sh nii tellijad kui täitjad).

4. Kuigi finantssektori töömahud on kahanenud, on turu maht koondpildis suurenenud.

Webmedia korraldab suveülikooli 2005. aastast, eesmärgiga anda palgalist praktikat ülikoolide 2.-3. kursuse tudengitele. Selle aasta konkursil osales esialgu välja reklaamitud kümnele kohale 126 inimest. Tänu suurele huvile suurendasime ka kohtade arvu 24-le.

Ajalooliselt on rohkem kui 90% suveülikoolis osalenutest tulnud pärast ülikooli lõpetamist tagasi Webmediasse tööle.

Kindlasti jätkame oma koostööd ülikoolidega, mille käigus käivad Webmedia töötajad loenguid ja praktikume andmas. Selline tegevus on käinud samuti juba viis aastat ning just sel nädalal läks kontoris kuulutus üles, et otsime veel kahte mentorit juurde Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna tarkvaraprojekti ainesse.

ITL on hetkel aktiivseim erialaliit Eestis, kes sihipäraselt tegeleb endale tööjõu järelkasvu suurendamisega, IKT hariduskvaliteedi parendamisega ning liikmete huvide kaitsmise ja arendamisega. Üksi ei jõua üks ettevõte midagi ära teha siin maailmas. Koos oleme suur jõud. Kõlab banaalselt, aga ITLi tulemusi vaadates – toimib. Ühiste eesmärkide saavutamine nõuab solidaarsust ja kokkuleppimise võimet. Hea, et IKT sektoris enamus ettevõtteid on selle koostöö tähtsusest aru saanud ja ei panusta mitte ainult liikmemaksu, vaid ka aktiivse tööga.