Ermo Taavel
Soovin teada, mida on ette võetud Tallinna sadama puhastamiseks nn varrukataksojuhtidest. Samuti riivab igapäevaselt silma mujalt saabunud binoklite ja muu träni müüjate hulga suurenemine sadama piirkonnas.
Eelkõige on nn piraattaksode probleemiga tegelemine ja taksode kontrollimine kohaliku omavalituse ülesanne ja Tallinna linn on sellega viimasel ajal ka minu hinnangul tõsisemalt tegelenud. Prokuratuuri vaatevälja jõuavad need probleemid siis, kui pannakse toime mõni kuritegu. Selliseid kriminaalasju on Tallinnas olnud.
Kui tegemist on legaalsete müügikohtadega, siis on neil õigus kaupa müüa. Samas pööravad õiguskaitseasutused tähelepanu võltsitud- ja piraatkaubaga kauplemise juhtudele.
Mare Lepik
Mida teha, kui prokurörile esitati dokumentaalsel tõendil põhinev kuriteokaebus KarS § 281 kirjeldatud teo sooritamise kohta, millega teostati äriühingu sisuline vargus, kuid prokurör päästis petturid kuriteo sooritamise eest vastutusest, sest ei algatanud kriminaalmenetlust? Kas sellises olukorras on õige uuesti pöörduda otse peaprokuröri poole? Selgitavad asjaolud: äriühingute ebaseaduslike ülevõtmiste vältimiseks on kehtestatud, et äriühingu juhatuse vahetuse äriregistris saab reaalselt läbi viia ainult äriühingu nõukogu esimees, kes peab minema notari juurde ja taotlema juhatuse vahetuseks vajamineva kandeavalduse notariaalset kinnitamist, mille esitab hiljem äriregistrile juhatuse muutmiskande tegemiseks. Äriühingu kuritegelikku ülevõtmist on Eestis hiljuti teostatudki sel teel, et üks petturitest esitab notarile ebaõigeid andmeid (KarS § 281), väites end olevat äriühingu nõukogu esimees ning teostab äriühingu seadusliku juhatuse asendamise oma kaasosalistega, saavutades sel teel mingiks ajaks äriühingu üle täieliku kuritegeliku kontrolli ja ülevõtmise.
Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 207 on kannatanul õigus esitada riigiprokuratuurile kaebus kriminaalasja alustamata jätmise või selle lõpetamise peale. Kui kannatanu ei jää rahule ka riigiprokuratuuri otsusega, siis on tal kaitsja vahendusel õigus pöörduda ringkonnakohtusse.
riina
Antud küsimus ilmselt otseselt Teie töövaldkonda ei puutu, kuid ma ei ole mitte kusagilt saanud vastust. Ekselukaaslane, kelle ma maha jätsin, taotles lähenemiskeeldu. Avaldus rahuldati ja keelati minul läheneda mu oma kodule, mis asub sama tänava ääres, 60 meetrit eemal. Ei esimese ega teise astme kohus ning Riigikohus pole aru saanud, et ma ei saa seadust rikkumata sõita oma koju, sest tänav, mille ääres elan, läheb elukaaslase majast 25 meetri kauguselt mööda... Sama määrusega ei tohi ma käia juuksuris, PRIAs, poes, hiina restoranis jne, mis on mõnekümne meetri kaugusel. Lähenemiskeelu kehtestamisega rikutakse Eestis inimõigusi, muudeti võimatuks mu oma koju minek ja tulek. Küsimus: kas seaduse rikkumine oma koju sõitmiseks on kuritegu?
Tõenäoliselt peate silmas võlaõigusseaduse § 1055 alusel kohaldatud lähenemiskeeldu. Kuna selle keelu tingimuste sätestamine ja muutmine kuulub tsiviilkohtu pädevusse, siis tõepoolest ei saa prokuratuur seda mõjutada.
Vastavalt karistusseadustiku § 331-2 on kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu korduva rikkumise eest ette nähtud karistatus rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse näol.
krõll
Millal lõpeb tellimustööde tegemine õiguskaitseorganites?
Õiguskaitseasutused ei tegele tellimustöödega.
Tarmo
Kas Eesti Vabariigis võib kedagi süüdistada vaesuses?
Küsimus jääb arusaamatuks.
Paugu Ants
Aastate eest nõustus Riigikogu õiguskantsler Allar Jõksiga, et Riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse on seadusvastane. Riigikogu lubas tagada kooskõla põhiseadusega. Kuigi õiguskantsleri ettepaneku täitmiseks näeb põhiseadus ette 20 päeva, pole seni midagi muutunud. Miks prokuratuur ei sekku ja ei nõua põhiseaduse täitmist? Käed lühiksed? Pole teie rida? Või mõni muu vabandus?
Prokuratuur saab sekkuda alles siis, kui pannakse toime kuritegu. Ei õiguskantsleri ettepaneku täitamata jätmine ega riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse ei ole Eesti Vabariigis tunnistatud kuriteoks.
Kaspar
Milline on Teie arvates paremad ülikoolid (eelkõige välismaal) karistusõiguse õppimiseks? Sellest tulenevalt ka teine küsimus, et kui palju võetakse prokuratuuri kandideerimisel arvesse ülikooli (jällegi välisülikooli), keeleoskust ning näiteks hindeid, mis on saadud eraõiguses?
Juurastuudiumi osaline sooritamine välimaa ülikoolis on alati väga kasulik, sõltumata maast või ülikoolist. Kuna Eesti karistusõiguse üheks eeskujuks on olnud aga Saksa õigus, siis võiks siinkohal soovitada Saksamaa ülikoole. Samas kriminaalmenetluse osas on üha rohkem eeskujuks ka anglo-ameerika õigussüsteemid, mistõttu ka Inglismaa ja Ameerika Ühendriikide ülikoolid on hea valik. Kokkuvõttes soovitaksin kasutada aga iga võimalust välismaal õppimiseks.
Keeleoskuse määrab seadus. Prokurör peab oskama eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel.
Hindeid arvestatakse, need ei ole aga määravad. Olulisemad on tulemused prokuröri ametikoha konkursil.
Jaan
Kui eurotsoon kokku kukub ja selgub, et Eesti käitus euro kasutusele võtmisega valesti (see võimalus oli reaalselt prognoositav juba eelmise aasta lõpus), siis millised võimalused on valitsus ja J. Ligi kohtusse kaevata? Kes seda saab teha ja millistel tingimustel?
Prokuratuur saab sekkuda alles siis, kui pannakse toime kuritegu. Samas on Eesti Põhiseaduse § 15 alusel igal inimesel võimalik ise pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et tema õigusi ja vabadusi on rikutud.
UL
Prokuratuur ei võta tõsiselt must-valgel olevaid seadusrikkumisi politseiniku, prokuröri, kohtuniku poolt, jääb mulje, et toimub ringkaitse. Kui kahtlustataval lasub kohustus taluda kõike seoses uurimisega, siis selgusetuks jääb, millised kohustused, vastutused on uurijal, prokoröril, kohtunikul? Siit küsimus, kuhu ja kelle poole veel pöörduda Eesti Vabariigis õiguse saamiseks?
Kindlasti ei saa nõustuda väitega, et õiguskaitseasutuste töötajad saavad karistamatult toime panna seaduserikkumisi. Selle tõestuseks võib tuua nii ametnike ja kohtunike vastu alustatud kriminaalasju, kui ka süüdimõistvaid otsuseid. Kaebusega uurimisasutuse peale saab üldjuhul pöörduda prokuratuuri. Prokuratuuride üle teostab järelevalvet riigiprokuratuur ja lõppastmes kohus. Kohtute peale on võimalik kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Samuti on õiguskantsleri pädevuses alustada distsiplinaarmenetluse kohtunike suhtes.
Sepp
Miks riigiprokurör Triin Bergmann istub kahel toolil – Riigiprokuratuuris ja Eurojustis? Peale seda, kui ta Eurojusti tööle asus, on riik kaotanud tema esindamisel praktiliselt kõik kohtuprotsessid. Lisaks tegeleb ta kohtuprotsesside venitamisega, nt augusti lõpus Rakveres algama pidanud metsakartelli arutelu lükati koguni aasta võrra edasi. Kas te peate seda normaalseks?
Vastavalt seadusele prokuröri saatmisel Eurojusti tema riigiprokuröri staatus ja pädevus säilib (KrMS § 489-1), samuti kuuluvad Süüdistusosakonna koosseisu. Mainitud metskartelli istungi edasilükkamine oli seotud prokuröri haiguse, mitte tema töötamisega Eurojustis. Kohtuistungite edasilükkamine on kahtlemata probleem, konkreetsel juhul oli uus prokurör valmis istungil osalema aga juba käesoleval aastal, see ei sobinud aga teistele menetluspooltele.
Tsura
Milliseks hindate ajakirjanduse rolli korruptiivsete tehingute päevavalgele toomisel ja kuivõrd ning millises osas võiks see tulevikus muutuda?
Pean seda väga oluliseks. Uurival ajakirjandusel on demokraatia toimimise ja avaliku võimu väärkasutamise avastamise seisukohalt väga suur roll. Samas tuleb arvestada siiski seda, et võimalike korruptsioonikuritegude uurimine lehelugude pinnalt ei ole alati väga edukas, kuna võimalik, et kuriteo toimepanemises on möödunud juba pikk aeg ja kohtukõlbulike tõendtite leidmine on raskendatud. Seetõttu oleme viimastel aastatel keskendunud sellele probleemile proaktiivselt ja üritanud tõendeid koguda paralleelselt võimalike kuritegude toimepanemisega, seal hulgas jälitustegevusega. Selline lähenemine on ennast rohkem õigustanud ja selle tõestuseks võib tuua ka korruptsioonikuritegude avastamise suurenemine. Selle eelduseks on aga, et õiguskaitseasutused saaksid toimunule jälile juba enne, kui see leheveergudele jõuab.
internetikuritegevus
Millal asutakse EVis tõsisemalt suhtuma ja menetlusi alustama nn internetikuritegevuses ja andmekaitse seaduse rikkumises?
Eesti võtab küberkuritegevuse vastast võitlust üha tõsisemalt. Nii lisati 2010. aastal rasked küberkuriteod Eesti õiguskaitseasutuste prioriteetide hulka. Viimastel aastatel on ka palju näiteid selle kohta, kus Eesti koostöös teiste riikidega on suutnud paljastada interneti vahendusel toimepandud rahvusvahelisi kuritegusid.
2009. aasta lõpus jõustus ka karistusseadustiku muudatus, millega kriminaliseeriti teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine (KarS § 157-2). 2010. a alustati kriminaalmenetlus 55 sellise juhtumi uurimiseks.
Samuti pöörab Andmekaitse Inspektsiooni üha suuremat tähelepanu sellele probleemile.
Sepp
Milline on prokuratuuri/riigi vastutus valesüüdistuse esitamisel ja koos sellega kodanikele ja äriühingutele tekitatud kahjude kompenseerimisel? Kuidas kommenteerite 60 000kroonist kompensatsiooni advokaadile, kes prokuratuuri valesüüdistuse järel kaotas kümneks aastaks õiguse tegutseda advokaadina ja kaotas seega ka kümme aastat advokaadipraksisest ja töötasust?
Vastavalt karistusseadustiku §-le 310 on prokuröri poolt teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamine kuritegu. Samas ei tähenda õigeksmõistev kohtuotsus, et prokurör oleks esitanud valesüüdistuse ja pannud toime kuriteo. Prokurör on kohustatud süüdistuse esitama siis, kui tema arvates on kogutud piisavad tõendid ja ta leiab, et isiku süüdimõistmine kohtus on tõenäoline. Õigust mõistab Eestis aga kohus.
Samas on kriminaalmenetlusega õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon täna puudulik. Seda on kinnitanud ka riigikohus. Olukorda peaks parandama hetkel riigikogu menetluses olev uus riigivastutuse seaduse eelnõu.
Toomas
Mida arvata riigiprokurörist, kes keeldub abistamast kodanikku, keda on alusetult kinni peetud riigile kuuluvas psühhiaatriahaiglas?
Konkreetseid asjaoluid teadamata on sellele küsimusele raske vastata. Kui te ei ole rahul mõne konkreetse riigiprokuröri otusega, võite esitada selle peale kaebuse.
saar
Kas maksu- ja tolliameti lahkuval juhil oli õigus süüdistada kohtutäitureid maksupettuses?
Maksumenetlused ei kuulu prokuratuuri järelevalve alla, seetõttu ei oksa ma neid väiteid lähemalt kommenteerida.
mustamäelane
Meie majas on kolmetoaline korter välja üüritud musta autoga "mafioosodele", kes on muutnud selle hotelliks-bordelliks. Ööpäev läbi käib treppidel trampimine, muusika kõvahäälne mängimine või joomapeod. Elanikud on probleemiga võidelnud tulutult terve kuu, miski ei aita. Kas näete võimalust kuskilt abi saada?
Esimese asjana soovitan pöörduda kindlasti politsei poole.
Kuuno
Kirjutasite 24. novembri Äripäevas korruptsiooni uurimise nihkumisest erasektorisse, kuid korruptsioon kestab aastaid Võru prokuratuuris. Millal saab likvideeritud korruptsioon Võru prokuratuuris?
Kui teil on selle kohta konkreetset informatsiooni, palun pöörduge kindlasti Riigiprokuratuur Järelevalveosakonna poole.
Tõnu Samuel
Kolm kuud tagasi kuulutati mind kahtlustatavaks teos, mida ma ei ole teinud. Lugu pikalt lahti rääkida pole ruumi, aga Pealtnägija näitas ning nii palju kui mina aru saan, on teine pool Eesti Interneti SA (EIS) valetanud prokuratuurile olulistes asjades. Alguses suhtusin sellesse positiivselt, et uurimine on hea ning las jäävad vahele. Mind kuulas üle ka kapo. Vestlus oli alguses vägagi kallutatud ja ründav. Eksiti mitmete lihtsate faktide vastu. See aga paljastas, kelle käest info oli pärit. Samuti oli alguses peamine argument see, et nad teevad mulle lihtsalt tüli, jätavad Jaapani lennukist maha jms. Pärast mu selgitusi aga ei taha enam justkui keegi asjaga tegeleda. Parimal juhul viidatakse, et kõik peab olema seaduslik (kas lennukist maha jätmise ähvardus on seaduslik?). Kuritegu pole, aga oleks nagu hirmsasti vaja. Minu jaoks läks pilt kokku hetkel, kui sain teada, et kapo peadirektori poeg (turundustaustaga) on asunud EISi tööle turvanõunikuna, milles tal pole pädevust (www.internet.ee/kontaktid/juhtkond). Küll aga tundub, et tal on mõju liigutada kapot ning kapo tegi ennast tänu sellele parajalt lolliks. Selline lugu määrib kogu õigussüsteemi. Palun otsustavat tegutsemist, et asi selgeks teha, mis ja milleks. Hetkel on kolm kuud rikutud minu õigusi ning ma ei kavatse kauem vait olla. Kolm kuud on olnud piisav aeg tões selgusele jõuda ja lihtsalt privaatselt vabandada ning eluga edasi minna.
Riigiprokuratuur kontrollib esitatud väiteid.
Mihkel
Kuidas hindate olukorda, kui Keskerakonna juhitavates omavalitsustes otsib kapo lausa n-ö komakohavigasid ja algatatakse pisiasjus kriminaalmenetlusi, aga riigi julgeolekut tõsiselt ohustaval juhtumil uurimist ei alustata? Kas tegu on sõbramehesuhtumisega valitsusparteidesse ja kuhu jääb sel juhul võrdse kohtlemise printsiip?
Kriminaalmenetlust alustatakse siis, kui on piisav alus eeldada, et on toime pandud kuritegu. Isikute erakondlik kuuluvus vms seda otsust ei mõjuta.
Tonu Samuel
www.epl.ee/news/eesti/raudtee-noukokku-maandus-partsi-nounik.d?id=62991306 annab selget aimu, kuidas toimub riigifirmade valitsemine. Kuigi nõukogu peaks olema sõltumatute ekspertide kogu, määrab neid tegelikult üks inimene, kes tegelikult ei esinda riiki, vaid oma parteid. Siseministergi räägib (http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=123447), et tema töö määrab partei. Kas ainult enda parteiliikmete määramine nõukogudesse on seaduslik? Ning printsiip, mis n6uab konkursse, pole seaduse mõistes vajalik? Minu arvates on see massiline kuritegu, aga kuidas prokurörina seda näete? Kas mingi seadus on puudu või seadus on, aga seda ei täideta?
Prokuratuur saab sekkuda alles siis, kui pannakse toime kuritegu. Kirjeldatud tegevus seda aga ei ole.
Andres
1. Miks pöörab riik praegu nii suurt tähelepanu kartellide uurimisele?
2. Kui kindel võib kodanik Eestis olla, et teda ilma põhjuseta riigi poolt salaja ei jälitata?
Kartellide kahjulikkus kasvab koos majandusega, ettevõtete turuosa suurenemisega ja selle rahvusvahelistumisega. Kartellid toovad kaasa turumoonutusi, ebaausat konkurentsi ja tõstavad hindasid. Koos sellise arenguga peab riik pöörama kartellide avastamisele ka üha suuremat tähelepanu. Nii on ka Eestis, kus tänaseks päevaks on nii majanduse areng, õiguskaitseasutuste suutlikkus kui ühiskondlik arusaam jõudnud sinnamaani, et kartellidevastase võitlusega tuleb tõsisemalt tegeleda.
Õiguskuulekas inimene võib olla päris kindel, et riik teda salaja ei jälita. Selle tagamiseks on jälitustoimingute läbiviimine detailselt seaduses reguleeritud ja allutatud mitmekordsele kontrollile. Näiteks võib isikuid pealt kuulata üksnes kohtu loal.
Henry
Mis on prokuratuuri praegused prioriteedid ja miks? Kuhu suunas võivad need lähiaastatel nihkuda, miks?
Prokuratuuri ja teiste õiguskaitseasutuste prioriteedid on määratletud nn Laulasmaa deklaratsiooniga, mida viimati muudeti 2010. a küberkuritegevuse osas. Deklaratsiooniga saab tutvuda http://www.just.ee/26990 Prioriteete vaadatakse perioodiliselt üle, praegu nende muutmise vajadust ei nähtud. Samas kindlasti kuritegevus areneb ja õiguskaitseasutused peavad sellega kaasas käima.
Jüri
Kuidas on võimalik seaduslikult keelata või piirata riigi juhtimisega tegelevate isikute kuulumine ning seotus äriühingutega? Pidades silmas, et inimene on oma tegemistes üldjuhul omakasupüüdlik?
Sellise keelu seadusega sätestamine on riigikogu pädevus.
Lauri Vitsut
1. Millal hakkab prokuratuur tegelema kriminaalasjaga nr 09230102187? Kriminaalmenetlust on alustatud 05.02.2009, siiamaani pole väidetavalt mingeid menetluslikke toiminguid tehtud. Kannatanult on kelmuse teel välja petetud suurem summa raha ja asja on segatud ka mõned õiguskaitseorganite töötajad. Mida peab tegema, et see asi hakkaks kunagi kuhugi poole liikuma? Või võib asjas oletada jälle Teie isiklikku huvi?
2. Kuidas Teie peaprokurör, kes juhib tervet kohtueelse uurimise ametkonda, saate uurida oma sõbra ja lähedase võitluskaaslase Ken-Marti Vaheri seotust Vene kriminogeense elemendi impordis osalemisega?
Konkreetse kriminaalasjaga seoses on Teil võimalus pöörduda menetlust juhtiva prokuröri poole, tema seisukohtadega mittenõustumisel Riigiprokuratuuri.
Siseministriga olen kokku puutunud vaid tööalaselt.
Re
Kui kaua menetletakse kohtueelselt tavaliselt kriminaalmenetlust? Mida peaks tegema ebamõistliku menetlemise venitamise ja menetlusnormide rikkumise korral?
Mõistliku menetlusaja tagamine on oluline ja ka Euroopa Inimõiguste Kohus on selles osas teinud Eesti suhtes taunivaid otsuseid.
Samas on menetluste venimine üldjuhul seotud konkreetse kriminaalasjaga seotud asjaoludega. Üldine menetluskiirus on viimastel aastatel pigem suurenenud. Näiteks alaealiste seotud kriminaalasjades kestis kohtueelne menetlus 2011 1. poolaasta keskmiselt 2,3 kuud. Häid tulemusi on andnud ka kiirmenetluse rakendamine masskuritegude (nagu näiteks poevargused ja joobes juhtimine) puhul, kus isikule mõistetakse karistus 48 tunni jooksul alates tema kinnipidamisest.
Alates 01.09.2011 on menetlusseaduses ka täiendavaid tagatisi mõistliku menetlusaja järgimiseks.
kaisa
Päevakajaline teema IRLi poliitikute elamislubade skandaal - mis on teie hinnang selle kohta? Kas ministrid peaksid tagasi astuma, alustatud on selle teema osas juba kriminaalmenetlus? Millised karistused võivad asjaosalisi võimaliku süüdi jäämise korral oodata?
Marika 2 küsimust
1. Kui esitasin kaebuse halduskohtusse justiitsminister Rein Langi vastu, sest ta ei täitnud ministrina oma järelevalve kohustust tagada äriregistri ja selle juhataja Õie Murro tegevuse seaduslikkus ja registris esitatud andmete õigsus, siis ei võetud minu kaebust menetlusse, sest kodanikul pole õigust ministrit kohtusse kaevata. Seadusetusele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler. Minister reageeris sellele riigilõivude tõstmisega ja kui mäletate, siis põhjuseks oli, et igasugused kohtusse ei pöörduks. Kuidas on võimalik tavainimesel nõuda, et minister täidaks seadusi või et ta oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud tagajärgede eest reaalselt vastutaks? Ma ei soovi kuulda hüpoteetilisest poliitilisest vastutusest. Ma pean silmas sanktsioone, mis on avaliku teenistuse seadusega ette nähtud. 2. Mulle saadetakse äriregistrist tagasi puuduste kõrvaldamise määrus – ettevõtte osanike otsus osakapitali üleviimiseks eurodesse – kohta, sest ma olen otsuses jätnud kirjutamata, et see ümardatakse 0,46 senti. Samal ajal kirjutatakse ühe ja sama poliitiku firmasid erinevate kolmandate riikide isikutega juhatuse liikmetega ühele ja samale aadressile ja Õie Murro seda ei avasta. Kelle ülesanne on mehitada äriregister kompetentsete ja ausate inimestega?
Tonu Samuel
Alustan dokumendist https://www.riigiteataja.ee/akt/713628. Sellega andis peaminister riigi lepingu oma elukaaslasele. Kas kriminaalasja mitte algatamine on julguse taga või on see lihtsalt JOKK, kuna elukaaslane pole naine ja nii on meil lubatud?