Kuum Tool: kas lihast saab rikaste kaup?

Tooreaine hinnad tõusevad järgmisel aastal tõenäoliselt üle 20%, mille peamiseks põhjuseks on seakasvatuse tsüklilisus. Eelmine aasta oli erakorraline, mil sealiha hind oli väga madal ja vilja hind väga kõrge. Seepärast vähendati sigade arvu. Kuna siga kasvab üheksa kuud, siis on nõudlus praegu suurem kui pakkumine. Ära ei saa unustada ka seda, et 1/7 maailmast ehk hiinlased söövad järjest rohkem sealiha, mis kasvatab nõudlust ka maailmaturul.

Euroopa ja Ameerika elab laenuraha toel üle jõu, kuid see ei puuduta ainult liha, vaid kogu tarbimist. Palju sõltub ka sellest, kuidas Euroopa Liit kavatseb jätkata oma põllumajandustoetuste poliitikat. Mina ei arva, et liha on luksuskaup või selleks ka kunagi saab. Sööma peab inimene igal juhul ning ainult juurviljadest pole inimene aastatuhandete jooksul kunagi toitunud.

Meie oleks hea meelega turul üksinda, kahjuks ei lähe see läbi. Loomulikult on väga palju tööstusi, kuid lihatööstuste arv ei näita mingisugust vähenemistendentsi. Kui mõni ettevõte ka lõpetab tegevuse või läheb pankrotti, alustab samades ruumides ja seadmetega kindlasti uus tööstus. Lihatööstuste arv on Eestis üle 100, mis on Eesti kohta meeletult suur. Ühinemisi võiks ju tulla, kuid kogemus näitab, et eestlased ühineda ei suuda.

Hea meelega arvestaks äriplaanis, kui keegi oskaks ennustada, mis tuleb. Praegu ei oska aga minu hinnangul keegi seda öelda. Samas arvan, et iga ettevõtja peab otsuste tegemisel lähtuma sellest, kuidas tema enda äri edeneb. Vajadusel tuleb kohaneda kõigi oludega, olgu need siseriiklikud või välismõjudest tulenevad. Kuna toiduainetetööstus on suhteliselt lokaalne, siis üldiselt võib öelda, et mõju on, aga mitte liiga suur. Sööma ikka peab.

Rannarootsi tootmine on Rakvere omast palju paindlikum – teeme väiksemaid partiisid, meil on palju rohkem käsitööd, mistõttu inimliku faktori osakaal on oluliselt suurem. Samuti on meie tootearendusprotsess palju kiirem – head mõtted jõuavad ruttu ellu. Maagi ja Rakvere vahele jäi mul 1,5 aastat sügavat masu aega. Juht saab endaga kaasas kanda vaid seda, mis on aastatega tema kõrvade vahele ladestunud.

Enesekontrolli raames vaatame iga päev väga hoolikalt et ühtegi putukat ega vakla meie tööstuses ei oleks ega tuleks.

Soodsate ja kallimate toodete osakaal on väga stabiilne. Arendustöö käib eelkõige kvaliteedist lähtuvalt erinevates hinnaklassides. Ka soodsad tooted on kvaliteetsed. Eestlane sõi ka masu ajal sinki väga hea meelega, samuti suitsuvorsti. Toit on selline valdkond, mille arvelt inimesed hakkavad kokku hoidma kõige viimases järjekorras.

Toetused on erinevad ning see moonutab Euroopa Liidus siseturgu. Kindlalt võib prognoosida, et liha hind kasvab vastavalt inflatsioonile. Suurt hindade ühtlustumist Euroopa Liidu sees ma prognoosida ei julge, sest Prantsusmaa jääb Prantsusmaaks ja Küpros Küproseks. Ajaloolised eripärad (ja erinevad toetused) on väga visad kaduma, kuigi Euroopa Liidu üldine poliitika on olnud suunatud põllumajandustoetuste vähendamisele.

Läti-Leedu lihatööstuste turuosa jääb Eestis 2% piiresse. Nad on püüdnud end Eesti turule “sisse süüa”, kuid ei ole suutnud eestlaste maitset ära tabada. Põhjus on ka see, et Eestis on konkurents väga tihe. Läti-Leedu lihatööstused on püüdnud peamiselt konkureerida hinnaga, mis on sageli tähendanud ka madalama kvaliteediga tooteid. Eesti lihatööstused vastasid sellele käigule soodsate, kuid ka maitsvate ja kvaliteetsete toodetega. Toit on üldse väga piirkondlik ja kohalik ning nii nagu eestlased eelistavad eestimaist, eelistavad leedukad leedumaist.

Meie tegevuspiirkonnas Läänemaal on tööpuudus suur, kuid töötajaid leida on väga keeruline. Põhjus on raske füüsiline ja vahetustega töö, mis paljudele ei sobi. Spetsialistide leidmine on eriti pingeline – oleme näiteks pikka aega otsinud edutult tehnoloogi. Mõnes mõttes võib öelda, et Eestis on väga palju kunstlikku tööpuudust – töökohad on olemas, aga inimesed ei suuda või ei taha nende töökohtade jaoks ennast arendada, koolitada ja neil töötamiseks piisavalt pingutada või end kokku võtta.

Käive kasvab umbes 10%, kuid kasum langeb tänu oluliselt tõusnud tooraine hindadele. Uuel aastal võitleme turuosa kasvu nimel, mis eeldab mahtude suurenemist.

Viimastel aastatel oleme investeerinud keskmiselt kuni 10 miljonit krooni aastas, kasutades nii võõr- kui omakapitali. Aastad on olnud muidugi veidi erinevad, kuid plaanime jätkata samas vaimus.

Euroopa sarnaselt edasi elada ei saa, midagi peab muutuma. Samas – Eesti seis on suhteliselt hea – me ei teeni eriti palju, aga meie kulud on ka madalaks (loe: rasvatuks) lihvitud. Samas peame arvestama, et välismõjudele oleme väga avatud. Kui Euroopas tuleks suur kriis, saame kindlasti puudutada, kuid see ei oleks nii fataalse iseloomuga, kui võib juhtuda Kreekas. Mõnes mõttes on kuskil muidugi kogu aeg kriis ja kuskil hästi. Ma ei dramatiseeriks ei Kreeka ega eurotsooni negatiivseid arenguid üle. Elu on ka peale sõdu edasi läinud. Midagi sellist pole ammu olnud.

Esmalt andis Ruokatalo kohalikule juhtkonnale palju rohkem volitusi ja õigusi, mis tagantjärgi vaadates oli väga tark otsus. Teine asi oli see, et Atria jäi turule sisenemisega hiljaks.

Eesti kasvatab 95% Eestis tarbitavast sealihast, 90% veiselihast ning 60% linnulihast. Samas – lihaäri on globaalne ning tuuakse liha nii sisse, kui ka viiakse päris palju välja. Nõudlus muidugi kõigub, täpsemalt öeldes liha hind, mille põhjustele eelpool juba viitasin.

Head ideed hoiame loomulikult endale! :-)

Nagu inimesed, on ka veised erinevad. Kahju, et teile sattus liiga sportliku looma liha. Eesti veise liha ei ole kindlasti halvem kui Iiri veise oma. Isiklikult arvan, et Eesti veise liha on isegi parem. Kodusem!

Kaubanduskettide juurdehindlus jääb 15-30% vahemikku, millele lisandub käibemaks. Sõltub ka tootest ja ketist. Laias laastus veidi üle poole.

Maag on suur kontsern, millest lihatööstus on vaid üks osa. See on selgelt küsimus ettevõtte omanikele. Üldiselt vastates on börsile mõtet minna siiski vaid juhul, kui ettevõte vajab oluliselt lisakapitali, mille kaasamiseks pangalaen ei ole kõige parem viis.

Me sööme sisuliselt samu asju, mida me sõime 20 aastat tagasi, kuigi nad on palju kaunimalt ja atraktiivsemalt pakendatud. Nt sink ja Lastevorst. Masu ajal söödi siiski Lastevorsti veidi rohkem kui sinki, nüüd on trend tagasi pöördumas.

Suur osa meie ettevõttest töötab tükitöö põhimõttel, mistõttu palga suurus sõltub väga palju tootmismahtudest ja müügist. Meie üldine palgatase on Eesti lihatööstuste keskmine. Mahtude kasv annab töötajatele võimaluse rohkem teenida. Selles trendis praegu ka oleme.

Viimati üllatasime turgu sellega, et panime suvel toorvorsti sisse sinihallitusjuustu, mis võeti väga hästi vastu. Nüüd plaanime panna seda ka suitsuvorsti sisse.

Kanepi võit teeb ainult head meelt, eriti veel seetõttu, et ta on meiekandi tüdruk. Sporti oleme toetanud palju. Läänemaa meistrivõistlused korvpallis kannavad Rannarootsi nime. Oleme toetanud ka jalgpalli, jäähokit, jalgrattasporti.

Töötame E621 vähendamise nimel. Tänaseks on E621 vabad Rannarootsi Lastevorst, Laste Toorvorstikesed ning Laste Verivorst. Kohe saavad kõik Rannarootsi singid E621 vabaks. E250 on säilitusaine, mis annab tootele ka liha roosa värvi. Oleme proovinud ka selle aineta tooteid müüa, kuid tarbijatele hall vorst ei meeldi. Meie eesmärk on toota võimalikult maitsvaid ja tervislikke tooteid.

Nagu eespool ütlesin, on Eestis üle 100 lihatööstuse ning konkurents väga tihe. See ei tähenda veel seda, et kui tooraine hinnad tõusevad üle 20%, siis ka väljamüügihinnad nii palju tõusevad. Mingil määral ehk küll, aga kindlasti mitte nii palju.

Ei näe. Isiklikult olen arvamusel, et parim Eesti kala on sealiha. Kala on siiski reaalselt täna kallis. Eestis pole traditsiooni, et kallis kala oleks igapäevane toit.

Aastal 2009, kõige sügavamal masu aastal, langes meie käive 5%. Usun, et sellest suuremat langust ei tule. Otsest tegevuskava ei ole, kuid kui selline asi juhtub, tuleb hakkama saada.

Pensioniiga kogu aeg kasvab ja pensionini on mul veel päris palju aega :-). Seepärast arvan, et küllap tekib tulevikus nii võimalus kui ka vajadus veel midagi proovida. Tuleviku ühiskonnas tuleb inimesel elu jooksul vahetada mitte ainult töökohti, vaid ka eriala. 30 aastat tagasi paljusid ameteid ja erialasid ei olnudki, mis täna on igapäevased, nt tehnoloogiavaldkonnas.

Sellele küsimusele juba eelnevalt vastasin. Vt eestpoolt.

Me püüame inimeste maitsemeelt arendada positiivses suunas, et nad ostaksid rohkem sinke ja teisi kvaliteetsemaid lihatooteid. Ma usun, et tegelikult kõik inimesed tahavad süüa paremaid ja maitsvamaid tooteid, kuid neid tuleb selleks motiveerida. Seda me tahame ka teha.

Usun, et Raul Puusepp teab kindlasti paremini, millised kaubanduse kasumid on. Ning kindlasti on see nii kettide kui kaupluste lõikes väga erinev.

5 suurema lihatööstuse käes on 70% valmistoodete turumahust, mis tähendab, et ülejäänud 95 jagavad 30%. Keda selline turuolukord ei ehmata, tere tulemast konkureerima!