Üllatus – uudiseid saabki osta!

Suur oli Äripäeva üllatus, kui laekus e-kiri Ajakirjade Kirjastuselt, kes teatas, et nende väljaannete uudisnuppude hinnapoliitika muutub. Mis asi!?

Kirjast selgus, et Eesti Meediale (nn Postimehe grupp) ja Eesti Ekspressi Grupile kuuluv Ajakirjade Kirjastus müüb uudiseid! Vähe sellest, nad müüvad uudiseid, mis näevad välja nagu uudised, mitte reklaam. "Lisaks on uudisnupu kujundus sarnane ajakirja orgaanilisele sisule, mis reklaami usutavust lugeja silmis tõstab," kõlab müügiargument, mis on juba midagi täiesti uskumatut.

Äripäeva arvates on tegemist ajakirjanduseetika koodeksi jämeda rikkumisega. "Reklaam olgu auditooriumi jaoks selgelt eristatud ajakirjanduslikust tekstist/pildist," ütleb ajakirjanduseetika koodeks. Ehk lugeja peab selgelt aru saama, mis on tasutud osa lehest ja mis mitte.

Ja siis imestavadki ajakirjanikud, ka ülalmainitud kontsernidesse kuuluvate väljaannete ajakirjanikud, kust võtab Eesti avalikkus eesotsas justiitsminister Rein Langiga, et artikleid saab osta, et ajakirjandus on korrumpeerunud. Sõbrad, teie leivaisad ju müüvad uudiseid!

Ütlete, et äh, see ju väike uudisnups, seda võib müüa küll. Et uudisnups pole ju niikuinii päris tõsiseltvõetav ajakirjandus. Olgu, oletagem, et uudisnupsu võib müüa. Kuid kuhu tõmmata piir? Täna müüme uudisnupse, millal siis kaaneloo saab? Või toimetuse seisukoha ehk juhtkirja? Tegelikult, kes neid juhtkirju ikka loeb, eks ole.

Miks siis ei võiks raha eest kirjutada, à la "Äripäeva arvates on Tere tooted kõige tervislikumad, isegi Tom Cruise tarvitaks neid". Ja järgmisel päeval saaksime sedasama kirjutada juba Valio kohta. Ja seejärel tuleb Maagi kord. Enne kevadisi valimisi võiksime kiita ka ülimalt cooli astmelise tulumaksu ideed. No ja õiglase summa eest võiksime ju kiita ka Juhan Aare uut kalateemalist dokumentaalfilmi, mis kohe-kohe maailma parima arhitektuuriga ehitise kõiki ehitusnõudeid järgides valminud kinosaalides jooksma hakkab.

Arvate, et küll lugeja aru saab, mis on reklaam, mis mitte? Kuid miks peaks üks lavendlihõngulise öökreemi- või ottomootori lambdaandurimüüja vahet tegema, milline on konkreetne tasuline "uudisnups", milline tõsine, uuriv ajakirjandus? Igal inimesel on oma eluala, mil omad nüansid, millest teistel inimestel pole tihtipeale õrna aimugi.

Kas tõesti peaks iga lugeja endale enne ajakirja lugemist selgeks tegema, et leheküljel see ja see ilmunud "uudisnupsud" on tegelikult tasutud teadaanded ning enne poodi tormamist võiks neis kiidetud toodete kohta kusagilt n-ö teist arvamust uurida?

Ajakirjade Kirjastus on tekitanud kahju kogu Eesti meediale. Võtab aastakümneid, et lugejate usaldus tagasi võita, et avalikkusele selgitada – artikleid ei saa osta!