22.02.2012 21:55
Tagasi
Teksti suurus AAA E-mail Saada sõbrale Print
Arvamusartikkel
08.11.2011, 12:52
Kõik arvamused - Harry Tuul

Valitsuse kolm maksutõusu, neist kaks varjatut

Reformierakonna ja IRLi koalitsioon on viimastel aastatel tõstnud makse vähemalt kolmel erineval viisil. Kui otsene tõus on silmaga näha, siis kaudsed ja hiilivad maksud jäävad kas märkamata või vähemalt suunavad pahameele valitsuspartneritelt eemale.

Torkab silma, et oma madalate maksude retoorikas ollakse sedavõrd kinni, et ei suudeta otse tunnistada - jah, me tõstsime makse, sest seda oli vaja. Selle asemel püütakse vägisi näidata maksulangetusi ajast, kui need lisasid buumile hoogu, või rääkida praegu veel nägemisulatusest väljas olevast tulevikust.

Millised need maksutõstmise viisid on olnud? Esiteks otsene maksutõstmine. Näiteks käibemaksutõus 20%ni või peaaegu kahekordne käibemaksu soodusmäära kasv 5%-lt 9%ni. Korduvalt on tõstetud aktsiisi, vähendatud maksuvaba tulu algselt ligi 6400 eurolt 1920 eurole Samuti läheb siia alla palju pahameelt ning siiani vaidlusi tekitav riigilõivude tõstmine. Ei olegi nii vähe, kas pole? Selle kõrval näib 1% tulumaksulangetus narrimisena.

Teiseks on maksu tõstetud, kasutades riiklikke monopole sularahaautomaadina. Kõige iseloomulikum näide on siin Eesti Energia, kes ühelt poolt pumbatakse dividendidega rahast tühjaks ning teisalt tõstetakse investeeringute tegemiseks elektri hinda, mille maksab kinni ikka maksumaksja. Seejuures saab investeerimishuviline maksumaksja tegelikult kahekordse löögi. Nimelt võtavad riigiettevõtted laenu rahvusvaheliselt turult ehk võimalik laenu tulu suunatakse välismaalastele, mitte Eesti investoritele. Viimased saavad seda vaid kaude. Miks ei noteerinud Elering oma võlakirju Tallinnas, ongi jäänud sisulise vastuseta.

Kolmandaks, maksutõus käib varjatult, hiilivalt ja kaude näiteks töötukassa kaudu. Just töötukassa ja selle pidevalt kasvavad reservid on aidanud hoida Eesti eelarvet tasakaalus. Ja just seetõttu ei soovi valitsus töötukassa makset vähendada, muutes kindlustusmakse sisuliselt otseseks maksuks.

Maksutõusus pole viga. Maksutõus võib olla mitte ainult vajalik, vaid ka kasulik. Kuid maksutõus varjamine heidab varju ka teistele valitsuste otsustele.

Mida veel tehakse varjatult või hiilivalt?

Harry Tuul
arvamustoimetaja
Kas maksaksid selle artikli eest?: 
Palun jaga:
Tagasi
Teksti suurus AAA E-mail Saada sõbrale Print
Lisa oma kommentaar
Kuid nii kurb kui see ka pole, head ja kindlapeale töötavat alternatiivi tänasele võimuparteile tagataskust võtta ei ole.
Keskpartei poliitika on veelgi hämaram, kui kopli kangialused, Sotsidel on hirmus tahe ja kiire mulin, kuid mune on vähe, et omapeaga otsustada, Roheliste sekt, mis enese ridadesse palganud staarrohelisi päästaks maailma, kuid viiks meid võlaorjusesse soojustades buumina karpe ja propageerides jalgrattaga Tartust Tallina väntamist, Isamaalased eesotsas Freemanni pärjatud kaunitariga on ennemgi õpikutarkust praktiseerinud ja midagi ilusat sealt pole välja tulnud. Päästjaks võinuks olla Rahavapartei eesotsas messias Raigiga, kes teadis juba ammu ette, et euro kisub meid põhja, mitte ei vii komeedina taevasse, kuid kahjuks oli selleks ajaks tellimus partei maamunalt pühkimiseks esitatud ning sellist loba ei uskunud loomulikult ka vana kuradist skeptikki. No kui me veel kulmu kergitame on meil veel mõned valikud demokraatlikest kirikutest või ühiskonda rikastavatest vähemustest, mis viimasel ajal lausa reklaamikampaania on suutnud korraldada, kuid keskmine inimene neid ei usu, sest kollaseid pastakaid ning rohelisi komme nad ei jaga ning järelikult pole nad ka tõsiselt võetavad..Kes solvus, siis võtke seda kui huumoriprismat.
~Homo Erectus [10.11.2011, 09:57]
jabur oleks loota et riik jagab kogu oma raha laiali ja kõigil on hea elu nagu kreekas? riigi eesmärk ongi süsteemi luua ja asju koos hoida. selge et see maksab raha. kommunismi võite hiinas nautida.
~uula [10.11.2011, 09:44]
Ansipi seltskonna poliitika on segu Reagani majandusest (nn. reiganoomikast), mil langetati rikkurite maksukoormust, aga tõsteti muu elanikkonna kulutusi kaudsete maksude abil, suurendati järsult kaitsekulutusi jne ning Hruštšovi ideoloogiast. Hruštsov lubas, et 80ndatel saabub kommunism, Ansip, et 15 aastaga saame 5 rikkama hulka.
See "rosolje" on maitsestatud absurdsete muinasjuttude ja lausvalega - reeded maksuvabaks, kriisi pole olemas, euro ei tõsta hindu, Eesti haldussüsteem on 1500 aastat vana jne.
Seda toetab elektrooniline valimissüsteem, mis tagab, et miski ei muutuks. Rahvas võib ruiata rõõmust või nutta, aga süsteem töötab edasi.
~hm [09.11.2011, 12:50]
Leia meid Facebookist
Päeva küsimus
Kas Eesti peaks aitama Kreekat?
Jah
Ei
Ei tea
[709häält]