ACTA-sõjas domineerivad hüsteerikud ja demagoogid
Hüsteeria võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA pooldajad ja vastased pakuvad üksteise mõnitamisega küll meelelahutuslikku vaatemängu, kuid vajalikku seisukohta kõrvalseisjaile nad oma tegevusega nii kujundada ei aita, leiab rubriigitoimetuse juht Rivo Sarapik.
Kolmapäeval saime riigikogu infotunnis esinenud peaministrilt teada, et palju kõneainet tekitanud ACTA pooldajad on seemneid söönud ning vajaksid ravi. Andrus Ansipi kirjeldatud vastasid omakorda rünnakuga sotsiaalmeedias, kus valitsusjuhti naeruvääristati koomiksite ja pilapiltidega.
Seda on küll meelelahutuslik uudistes jälgida, kuid sellega nali ka piirdub. Vastase naeruvääristamine on demagoogiakunsti efektne võte, kuid arutelu see edasi viia ei aita. Ansipi esituses võimendab see veelgi valitsuse käega lööma panevat stiili – kui kaua jaurate, siis sõidame teist teerulliga üle. Märksõna siinkohal töötukassa.
ACTA teema käsitlemisel on täna kaotajad mõlemad – nii selle pooldajad (Eesti riik) kui selle vastased (mida veab eest suuresti Eesti Interneti Kogukond).
Kaotuse tunnet tekitab see, et hetkel tunnen end kahe teineteise peale karjuva grupeeringu vahel seisvat. Üksteise pihta lendavad teravmeelsed naljad ja kommentaarid, emotsiooni on eestlaste kohta tavatult palju. Homme hakkavad vastased ka meelt avaldama. Ent kära vaibudes ei saa öelda, et liikunud detsibellid oleksid seni asja ette läinud ning oskaks valida poolt – kas peaks muretsema või mitte.
Et menetlus on olnud avalik, mistõttu ei peaks selle kohta küsimusi olema, ei ole veenev põhjendus peaministri poolt. Pigem veenaks argumenteeritud, ühe sõnumiga vastulause, mida mantrana lõputult korrata. Kui meil on vaja sellega liituda, siis milleks. Milles seisneb kasu ja miks on see igale eestlasele vajalik. Seda tsementeerida reaalsete, elust pärit näidetega, millest inimesed räägivad ja aru saavad. Päris inimene ei räägi näiteks, kui keegi ta foto loata avaldab, et minu autoriõigusi rikuti, vaid et mu foto varastati. Terminites ei ole see küll korrektne, kuid sisust saab aru.
Ja kui ACTA ning selle heakskiitmine ongi meile kahjulik, siis on vastastel siin suurepärane võimalus tuua igapäevaelust näiteid, mis tuleks või lakkaks olemast, mida kaotaksid ettevõtted, millest jääks ilma tavaline inimene. Hüsteeriaga on kriitikud tänaseks loodud mulje, et internet keeratakse selle abil üldse kinni ja järgneb midagi maailmalõpu sarnast. Ja hüsteerikud on tavaliselt tuntud kui mustkunstikud sääsest elevandi vormimises, kellesse reservatsiooniga suhtuda.
Rivo Sarapik
rubriigitoimetuse juht