22.05.2012 16:28
Tagasi
Teksti suurus AAA E-mail Saada sõbrale Print
Arvamusartikkel
13.02.2012, 09:24
Kõik arvamused - Äripäev 

ÄP: tehke gaselli

Reedel avalikustatud eelmise aasta IV kvartali oodatust väiksem majanduskasv näitab, kui mõjutatav Eesti ikkagi mõnest suuremast allhankijast (nagu näiteks Ericsson) on. Ja seeläbi ka Eesti SKP, mida me ise ja teised välismaal teravalt jälgivad, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

Nii SKP tõus kui ka langus on Eestis ebaloomulikult suure kaaluga mõjutatud vähestest suurfirmadest, kes “vidinaid” oma ülelahe asuva peakorteri vahel liigutavad, kuid kelle reaalne mõju siinsele majandusele on väiksem mõjust, mille nad annavad SKP numbrisse.

Äripäeva arvates annab majanduse seisust palju adekvaatsema pildi kiiresti kasvavate, edukate (väike)firmade ehk gasellide käekäik. Nii olemegi selle nädala pühendanud kasvavatele ettevõtetele – kirjutame gasellfirmadest igas lehenumbris, korraldame neljapäeval Gaselli Kongressi teemal “Kuidas kasvada?” ning avaldame reedel Gaselli TOPi.

Väärtustame ja toome teistele eeskujuks firmasid, kes igapäevastesse uudistesse ei mahu, kuid kes loovad sellest hoolimata suure osa Eesti majanduse lisaväärtusest. Tahame näiteks tuua lugejate ette ka ühe praktilise loo, kuidas on teha kasumlikku ettevõtet ilma erinevaid toetusi kasutamata. Gasellid ei ole oma äriideed rajanud ettevõtlustoetustele.

Muljetavaldavad käibetegijad. Gasellidele pööras esmakordselt tähelepanu majandusteadlane David Birch, kes tõi välja, et 90ndatel lõid enamuse uutest töökohtadest USAs väikeettevõtted, kes kasvatasid neljal järjestikusel aastal käivet vähemalt 20%. Samas töötas neis alla kümnendiku USA erasektori töötajatest. Nii kaotasid aastatel 1994–1998 suurfirmad Ameerikas 2 miljonit töökohta ja gasellettevõtted lõid samal ajal juurde 10 miljonit. Need on muljetavaldavad arvud.

Gasellid on leidlikud nägema kasvuvõimalusi igas majandusharus, ka languses või nähtava kasvupotentsiaalita tegevusaladel. Näiteks koristamine või pesemine, kus tegutseb tänases lehes vaadeldav SOL Eesti. Ettevõte, kes on olnud mitmel aastal Gaselli TOPis ja kasvanud sealt mõni aasta tagasi Eesti edukamate ettevõtete edetabelisse, mis koostatakse 500 Eesti suurima ettevõtte majandustulemuste põhjal. 11 ilmunud aasta jooksul on Gaselli TOPis esiotsas olnud sellised praeguseks suureks kasvanud tegijad nagu Hansa Candle, Tavid, Bellus Furnitur, Hansaplant või Rapala Eesti.

Kriisimurdjate plejaad. Äripäeva toimetus võttis majanduslanguse aegu 2009. aastal ühendust kümnete gasellidega, kiirelt kasvavate ettevõtetega. Eesmärk oli leida nende seast kriisimurdjaid, edulugusid, mis oleksid tervendavaks vahelduseks üha hullemaks muutuvate makronäitajate edastamisele.

Ja me leidsime neid üllatavalt palju. Selgus, et gasellide seas on kriisimurdjate osakaal suurem kui nn tavalise ettevõtete hulgas. Laiem avalikkus ei pruugi neist suurt midagi teada, kuid nad neil on otsustav roll, et langus tõusuks pöördus.

On üsnagi inimlik pidada oluliseks vaid suurfirmasid, mis loovad palju töökohti korraga. Sellest räägib raamat, seda näitab meile film. Pikas perspektiivis on aga väiksed kasvufirmad olulisemad. Seda enam võiks näiteks seadusandja kriitilise pilguga üle vaadata väikefirmade tegevust käsitleva bürokraatia ja erinevate seaduste segadiku. Toimetus soovib: tehke gaselli!

Äripäev 
Kas maksaksid selle artikli eest?: 
Palun jaga:
Tagasi
Teksti suurus AAA E-mail Saada sõbrale Print
Lisa oma kommentaar
Selle kirjutisega olen 100% nõus.
!991a. alustasid paljud ja töötuid oli vähem.Nokitseti oma väike sissetuleku perefirmake ja ei pidanud riigilt midagi paluma.
See on nüüd hiline avastus- need väikesed söödi bürokraatia masinas ära,see põlvkond väsis ja lõpetas suures osas.
Noortel puudub kogemus.
Piisab ka sellest nimede ümbernimetamistest.
Alguses eraettevõte,siis mingid "füüsilised" jne,jne.
Pasatskitel pole tööd siis leiutavad sõnu suu väänamiseks.
~kunksmoor [13.02.2012, 11:03]
ja märgake ka ikka väikest ettevõtjat ja kasvõi FIE-d või eraisikut, seaduste kehtestamise ja nende vastu protesteerimise valguses.

ACTA vastased ja muidu valitsus(t)e vastased, aind inisevad mingist suurkorporatsioonidest, monopolidest, kartellidest, vabamüürlusest, juudi- ja pangavandenõudest.
Mingi grupp ajupestuid on nii kinni ning lukus, et üldse muud ei oska näha, midagi muud ettekujutada ja milleski muust lähtuda.
~ACTA pooldaja [13.02.2012, 10:16]
Päeva küsimus
Kumba usud?
Kristen Michalit
Silver Meikarit
[87häält]