ÄP: Ansipi ülbus hävitab Reformierakonna jalgealust

Nädalavahetusel Tallinnas ja Tartus meelt avaldanud inimesed ei protestinud mitte niivõrd ACTA, kuivõrd peaminister Ansipi arrogantsuse ja Reformierakonna teerullipoliitika vastu, mida iseloomustab dialoogivõimetus, teistsuguse arvamuse esindajate naeruvääristamine ja otsuste tegemine jõupositsioonilt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäeva hinnangul võib Ansipi ja teiste oravapartei ministrite ülbus Reformierakonna šansid järgmistel valimistel maha mängida, lüües ukse valla ümberjagamispoliitikat pooldavatele erakondadele. Pikalt peaministri toolil  istunud Ansipi oskus avalikkusega suhelda on aastate jooksul ainult halvenemise märke näidanud, olles nüüdseks jõudnud talumatuse piirile.

ACTA vastaste mõnitamine seemnete, fooliumimimütsikeste ja mullivanniga oli halb niigi, ent oma nn kahetsemisega ajas Ansip oma mõtlematu ärplemise tagajärjed veelgi hullemaks. Nii peaministri eilse avalduse toon kui ka sisu reedavad mõõdutundetut ülbust, millesse kuulub nii ajakirjanduse alavääristamine kui ka laia avalikkuse mõistmisvõime alahindamine. See jääb sama hästi meelde kui paljutsiteeritud „Kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis ma tahaksingi elada”, millega Ansip irvitas majanduskriisi puhkedes ohtudele viitavate majandusteadlaste ja –analüütikute üle.

Ent arrogantne suhtumine avalikku arvamusse ei iseloomusta mitte üksnes Ansipit, vaid ka teisi Reformierakonna ministreid. Iseloomulik näide on allikakaitseseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine, mis tipnes päevalehtede tühjade esikülgedega. Seaduse vaimne isa Rein Lang kommenteeris seadust vastumeelselt ja demagoogiliselt, ignoreerides peale siinse avaliku arvamuse ka Euroopa meediaorganisatsioonide muret Eesti meedia käekäigu pärast.

Kolmandaks Reformierakonna arrogantsuse näiteks on kolmepoolse sotsiaalpartnerluse põhjalaskmine. Paindumatu ja ultimatiivse suhtlemisviisiga peletas valitsus töötukassa nõukogust minema nii tööandjad kui ka ametiühingud. Selle asemel, et püüda osapooli taas ühe laua taha tuua, otsustas valitsus muuta seadust nii, et oleks võimalik otsuseid langetada jõupositsioonilt.

Ent ei allikakaitseseadus, Cartlandi-skandaal ega töötukassa juhtum toonud tänavale suuri rahvahulki, nagu seda suutis ACTA, mille tähtsust internetivabadust hindava e-riigi kodanike jaoks valitsus ilmselgelt alahindas. Nüüd on Ansipi vastu häälestumas ka Reformierakonna enda tuntud liikmed (Kristiina Ojuland, Hannes Astok jt). Andrus Ansipi väljavahetamist Reformierakond siiski vaevalt kaalub, sest see lööks paigast jõujooned praeguses valitsuses ning pealegi pole oravaparteis küllalt tugevaid poliitikuid peale kasvanud, kui Ansipi „kloonid“ Lang ja Ligi välja arvata. Ent Ansipiga jätkates suureneb üha võimalus, et ühest mehest kujuneb analoogiliselt Keskerakonnaga partei probleem.